Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juuksed (0)

1 Hindamata
Punktid

Juuksed


Aeglane kasv, peened , hõredad – vajalikud vitamiinid B9, C, D, F, tsink
B9- vitamiin : õietolm, astelpaju , idandatud nisu, spinat , uba, brokoli
Vitamiin laguneb organismis päikesekiirte mõjul. Vajalik rakkude kiirel arenemisel, naha- ja juukserakkude loomisel. Pidurdab efektiivselt vananemisprotsesse.
Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol , stress , kontraseptiivid, mõned ravimid .
C-vitamiin: vereurmarohi , aaloe , kibuvits , astelpaju, kõrvits, soopihl , laminaaria, linnurohi, takjas
Vajalik naha sünteesiks, pikendab rakkude eluiga, aeglustab vananemisprotsesse, osaleb kahjustunud kudede taastamises.
Hulka organismis vähendavad antibiootikumid , aspiriin , kortisoon , kontraseptiivid, reuma jt. kroonilised haigused, pikaaegne külma käes viibimine . Ühe sigareti suitsetamine põletab ära 25 mg vitamiini, närveerimine ainult 1 tunni jooksul põletab ära päevase normi (55-100 mg), tugev viha 2 g. Päevane vitamiininorm peab suurenema kuni 1 g stressi korral, infektsiooni puhul kuni 3 g.
Omastamist kergendab tsitrusviljade tarbimine.
D-vitamiin: mesilasema piim, suir , nisu, spinat, põldosi, petersell , oder , nõges, mais, must sõstar
Vananemisel D-vitamiini omastamine väheneb kahekordselt.
F-vitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel , päevalill
Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks.
Tsink: linnurohi, idandatud nisu, kask , salvei , õietolm, seesamiseemned, kõrvits, kakao
Kaitseb rakke vabade radikaalide eest. vajalik naha, juuste ja küünte kasvuks. Kiirendab üleliigsete rasvade lagunemist.
Puudus tekib taimsel toitumisel, magusate ja soolaste toitude liigsel tarbimisel, krooniliste haiguste puhul, paljude ravimiste tarbimisel, pideva stressi puhul. Esimesena reageereib puudusele nahk, milles sisaldub üle 20% organismi tsingikogusest. Omastamisele aitab kaasa punane vein.
Kuivad, tuhmid juuksed – A, H, PABH, F, jood
A-vitamiin: õietolm, suir, mesilasema piim, porgand , astelpaju, aprikoos , petersell, paprika
Tagab naharakkude hea taastumise. On võimeline ära hoidma nahahaiguste teket.
Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, taimse toitumisega liialdamine, nitraadid.
H-vitamiin: õietolm, maapähkel, mandel, soja , idandatud nisu, porgand, hernes , kaer , kapsas , kartul
Hoiab ära juuste väljalangemist ja hallinemist. Aitab hästi dermatiidi ja ekseemi puhul.
Vitamiini moodustumiseks peab organismis korras olema soolestiku mikrofloora . Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid, magneesiumi puudus.
PABH- vitamiin: maks, pärm,  idandatud nisu, tatar ja oder, kartul, kliid , meliss , porgand, riis , spinat.
Bakteritevastase toimega, takistab nahavähi arengut. 
Omastamist ja hulka organismis vähendavad kohv ja alkohol. 
F-vitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill
Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks.
Jood: tatar, lepp , kollane vesikupp , hanijalg, spinat, käokann, toomingas , viinamari , peet
Aitab üleliigse rasva ümbertöötamisel ja kõrvaldamisel. Vajalik naha, juuste, küünte ja luustiku normaalseks arenguks. Hävitab organismis baktereid, viirusi ja mikroobe. Puudujääk põhjustab rasvumist. Joodi hulka organismis vähendab toore kapsa ja kaalika tarbimine.
Läiketa, peened juuksed – B5
B5- vitamiin: mesilasema piim, õietolm, kartul, maapähkel, seened, soja, kreeka pähkel, porgand
Vajalik uute rakkude kasvuks ja arenguks, käivitab noorenemisprotsesse.  Puudus tekib eriti pärast 55. eluaastat . Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, äädikas, stress, aspiriin, antibiootikumid.
Murduvad juuksed – raud, räni
Raud: sinilatv, soo-kassiurb, õlglill, salvei,   kannike , altee , võilill, teeleht , vereurmarohi, oblikas
Puudust tekitavad pikaajalised haigused, haavandid , aspiriin, liialdamine taimse toidu, kohvi, piima ja teega , suur verekaotus menstruatsioonil, füüsiline ülekoormus, A-vitamiini ja fluori puudus. Puudus tekib naistel kolm korda sagedamini kui meestel.
Räni: kaer, oder, tatar, petersell, mesi , sibul , jooksjarohi, sija, uba, nõges, must aroonia, kalanhoe
Tugevdab juukseid, küüsi ja nahka, aeglustab vananemisprotsesse kudedes.  Räni puudus põhjustab juuste väljalangemist, naha- ja kopsupõletikku, äraväänamisi, takistab haavade ja luumurdude kinnikasvamist.  Puudus tekib liialdamisel loomse toiduga.
Rasvased juuksed – B2
B2- vitamiin: õietolm, mesilasema piim, suir, roheline tee,  kibuvits, mandel, kaer, päevalill, spinat
Vajalik naha, juuste, küünte moodustumiseks. Vähendab silmade väsimust. Takistab nahahaiguste teket ning aitab nende ravi puhul. Aitab pikendada eluiga.
Puudus esineb igal viiendal inimesel. omastamist ja hulka vähendavad alkohol, kohv, suitsetamine, suhkur, stress, antibiootikumid, kontraseptiivid, trankvillisaatorid , tugev valgustus .
Varajane juuste hallinemine – B1, B5, B8, B9, PABH, H
B1- vitamiin: roheline tee, õietolm, mesilasema piim, päevalill,  idandatud nisu, maapähkel
Puudust esineb kõigil eakatel inimestel ja igal teisel noorel. Selle vitamiiniga on vajalik organismi varustada iga päev. Omastamist ja hulka vähendavad organismis suitsetamine, alkohol, magneesiumi puudus, üleliigne suhkru tarbimine, stress.
B5- vitamiin: mesilasema piim, õietolm, kartul, maapähkel, seened, soja, kreeka pähkel, porgand
Vajalik uute rakkude kasvuks ja arenguks, käivitab noorenemisprotsesse.  Puudus tekib eriti pärast 55.eluaastat. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, äädikas, stress, aspiriin, antibiootikumid.
B8-vitamiin: idandatud nisu, apelsin, õietolm, lääts, kapsas, kartul, kaalikas, uba, spinat, viinamari.
Vajalik juuste kasvuks. Takistab rasvade ladestumis maksas ja teistes organites . Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid.
B9-vitamiin : õietolm, astelpaju, idandatud nisu, spinat, uba, brokoli
Vitamiin laguneb organismis päikesekiirte mõjul. Vajalik rakkude kiirel arenemisel, naha- ja juukserakkude loomisel. Pidurdab efektiivselt vananemisprotsesse.
Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, stress, kontraseptiivid, mõned ravimid.
PABH- vitamiin: maks, pärm,  idandatud nisu, tatar ja oder, kartul, kliid, meliss, porgand, riis, spinat.
Bakteritevastase toimega, takistab nahavähi arengut. 
Omastamist ja hulka organismis vähendavad kohv ja alkohol. 
H-vitamiin: õietolm, maapähkel, mandel, soja, idandatud nisu, porgand, hernes, kaer, kapsas, kartul
Hoiab ära juuste väljalangemist ja hallinemist. Aitab hästi dermatiidi ja ekseemi puhul.
Vitamiini moodustumiseks peab organismis korras olema soolestiku mikrofloora. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid, magneesiumi puudus.
Ilma värvita, värvi vahetanud juuksed – mangaan , vask
Mangaan: mustikas , vaarikas , õietolm, linnurohi, ubaleht , pärn, põdrakanep, sigur , kask, tamm
Kaitseb rakke vabade radikaalide põhjustatud kahjustuste eest.  mangaani puudust põhjustab raua üleküllus. Takistab üleliigse rasva ladestumist ja osaleb selle väljaviimises.
Vask: õietolm, kakao, kollane vesikupp, aniis, käokann, põdrakanep, toomingas, moon, mustikas
Aitab võidelda vabade radikaalide vastu. Annab nahale elastsust ja siledust.  Vase puudus tekitab „põhjuseta” väsimust, peavalusid, krampe, kiirendab vananemisprotsesse, veresoonte laienemsit ja seinte õhenemist ning tuiksoonelaiendeid. Puudust tekitab alkohol, piimatoodetega liialdamine, mao- ja soolestikuhaigused, C-vitamiini liig.
Juuste väljalangemine – B2, B5, B6, B8, A, C, H, F, kaltsium , kloor , magneesium , mangaan, raud, räni, tsink, vask.
B2- vitamiin: õietolm, mesilasema piim, suir, roheline tee,  kibuvits, mandel, kaer, päevalill, spinat
Vajalik naha, juuste, küünte moodustumiseks. Vähendab silmade väsimust. Takistab nahahaiguste teket ning aitab nende ravi puhul. Aitab pikendada eluiga.
Puudus esineb igal viiendal inimesel. omastamist ja hulka vähendavad alkohol, kohv, suitsetamine, suhkur, stress, antibiootikumid, kontraseptiivid, trankvillisaatorid, tugev valgustus.
B5- vitamiin: mesilasema piim, õietolm, kartul, maapähkel, seened, soja, kreeka pähkel, porgand
Vajalik uute rakkude kasvuks ja arenguks, käivitab noorenemisprotsesse.  Puudus tekib eriti pärast 55.eluaastat. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, äädikas, stress, aspiriin, antibiootikumid.
B6-vitamiin: õietolm, mesilasemapiim, seesamiseemned, idandatud nisu, riis,kreeka pähkel,  suir
B6-vitamiini puudus on igal kuuendal inimesel. selle omastamist ja hulka organismis vähendavad suitsetamine, alkohol, kohv, stress, kontraseptiivid.
B8-vitamiin: idandatud nisu, apelsin, õietolm, lääts, kapsas, kartul, kaalikas, uba, spinat, viinamari.
Vajalik juuste kasvuks. Takistab rasvade ladestumis maksas ja teistes organites. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid.
A-vitamiin: õietolm, suir, mesilasema piim, porgand, astelpaju, aprikoos, petersell, paprika
Tagab naharakkude hea taastumise. On võimeline ära hoidma nahahaiguste teket.
Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, taimse toitumisega liialdamine, nitraadid.
C-vitamiin: vereurmarohi, aaloe, kibuvits, astelpaju, kõrvits, soopihl, laminaaria, linnurohi, takjas
Vajalik naha sünteesiks, pikendab rakkude eluiga, aeglustab vananemisprotsesse, osaleb kahjustunud kudede taastamises.
Hulka organismis vähendavad antibiootikumid, aspiriin, kortisoon, kontraseptiivid, reuma jt. kroonilised haigused, pikaaegne külma käes viibimine. Ühe sigareti suitsetamine põletab ära 25 mg vitamiini, närveerimine ainult 1 tunni jooksul põletab ära päevase normi (55-100 mg), tugev viha 2 g. Päevane vitamiininorm peab suurenema kuni 1 g stressi korral, infektsiooni puhul kuni 3 g.
Omastamist kergendab tsitrusviljade tarbimine.
H-vitamiin: õietolm, maapähkel, mandel, soja, idandatud nisu, porgand, hernes, kaer, kapsas, kartul
Hoiab ära juuste väljalangemist ja hallinemist. Aitab hästi dermatiidi ja ekseemi puhul.
Vitamiini moodustumiseks peab organismis korras olema soolestiku mikrofloora. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid, magneesiumi puudus.
F-vitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill
Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks.
Kaltsium: nõges, altee, moon, juust, seesamiseemned, soo-kassiurb, spinat, tatar, õietolm, till , kakao
Puudust tekitab alkohol, kohvi, gaseeritud jookide ja taimse toiduga liialdamine, stress. Luudesse ladestumist soodustab aktiivne liikumine.
Kloor: sool, levkoi, pärm, krevett , juust, leib, maapähkliõli, tatar, mesi, baklažaan, kõrvits
Osaleb ühendite moodustumises, mis lagundavad üleliigseid rasvu. Kloori puudust põhjustab tugev higistamine ja mao seedehäired.
Magneesium: kollane vesikupp, laminaaria, nõges, kannike, päevalill, ristiköömen, vereurmarohi
Vajalik paljude mikroelementide ja vitamiinide omastamiseks. Puudust tekitab alkohol, antibiootikumid, südameravimid, diureetilised preparaadid , vitamiin E puudus.
Mangaan: mustikas, vaarikas, õietolm, linnurohi, ubaleht, pärn, põdrakanep, sigur, kask, tamm
Kaitseb rakke vabade radikaalide põhjustatud kahjustuste eest.  mangaani puudust põhjustab raua üleküllus. Takistab üleliigse rasva ladestumist ja osaleb selle väljaviimises.
Raud: sinilatv, soo-kassiurb, õlglill, salvei,  kannike, altee, võilill, teeleht, vereurmarohi, oblikas
Puudust tekitavad pikaajalised haigused, haavandid, aspiriin, liialdamine taimse toidu, kohvi, piima ja teega, suur verekaotus menstruatsioonil, füüsiline ülekoormus, A-vitamiini ja fluori puudus. Puudus tekib naistel kolm korda sagedamini kui meestel.
Tsink: linnurohi, idandatud nisu, kask, salvei, õietolm, seesamiseemned, kõrvits, kakao
Kaitseb rakke vabade radikaalide eest. vajalik naha, juuste ja küünte kasvuks. Kiirendab üleliigsete rasvade lagunemist.
Puudus tekib taimsel toitumisel, magusate ja soolaste toitude liigsel tarbimisel, krooniliste haiguste puhul, paljude ravimiste tarbimisel, pideva stressi puhul. Esimesena reageereib puudusele nahk, milles sisaldub üle 20% organismi tsingikogusest. Omastamisele aitab kaasa punane vein.
Räni: kaer, oder, tatar, petersell, mesi, sibul, jooksjarohi, sija, uba, nõges, must aroonia, kalanhoe
Tugevdab juukseid, küüsi ja nahka, aeglustab vananemisprotsesse kudedes.  Räni puudus põhjustab juuste väljalangemist, naha- ja kopsupõletikku, äraväänamisi, takistab haavade ja luumurdude kinnikasvamist.  Puudus tekib liialdamisel loomse toiduga.
Vask: õietolm, kakao, kollane vesikupp, aniis, käokann, põdrakanep, toomingas, moon, mustikas
Aitab võidelda vabade radikaalide vastu. Annab nahale elastsust ja siledust.  Vase puudus tekitab „põhjuseta” väsimust, peavalusid, krampe, kiirendab vananemisprotsesse, veresoonte laienemsit ja seinte õhenemist ning tuiksoonelaiendeid. Puudust tekitab alkohol, piimatoodetega liialdamine, mao- ja soolestikuhaigused, C-vitamiini liig.
 
Kiilanemine – B-grupp, H, C, magneesium, raud, tsink, vask
B-grupi vitamiinid: vt. eestpoolt
H-vitamiin: õietolm, maapähkel, mandel, soja, idandatud nisu, porgand, hernes, kaer, kapsas, kartul
Hoiab ära juuste väljalangemist ja hallinemist. Aitab hästi dermatiidi ja ekseemi puhul.
Vitamiini moodustumiseks peab organismis korras olema soolestiku mikrofloora. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid, magneesiumi puudus.
C-vitamiin: vereurmarohi, aaloe, kibuvits, astelpaju, kõrvits, soopihl, laminaaria, linnurohi, takjas
Vajalik naha sünteesiks, pikendab rakkude eluiga, aeglustab vananemisprotsesse, osaleb kahjustunud kudede taastamises.
Hulka organismis vähendavad antibiootikumid, aspiriin, kortisoon, kontraseptiivid, reuma jt. kroonilised haigused, pikaaegne külma käes viibimine. Ühe sigareti suitsetamine põletab ära 25 mg vitamiini, närveerimine ainult 1 tunni jooksul põletab ära päevase normi (55-100 mg), tugev viha 2 g. Päevane vitamiininorm peab suurenema kuni 1 g stressi korral, infektsiooni puhul kuni 3 g.
Omastamist kergendab tsitrusviljade tarbimine.
Magneesium: kollane vesikupp, laminaaria, nõges, kannike, päevalill, ristiköömen, vereurmarohi
Vajalik paljude mikroelementide ja vitamiinide omastamiseks. Puudust tekitab alkohol, antibiootikumid, südameravimid, diureetilised preparaadid, vitamiin E puudus.
Raud: sinilatv, soo-kassiurb, õlglill, salvei,  kannike, altee, võilill, teeleht, vereurmarohi, oblikas
Puudust tekitavad pikaajalised haigused, haavandid, aspiriin, liialdamine taimse toidu, kohvi, piima ja teega, suur verekaotus menstruatsioonil, füüsiline ülekoormus, A-vitamiini ja fluori puudus. Puudus tekib naistel kolm korda sagedamini kui meestel.
Tsink: linnurohi, idandatud nisu, kask, salvei, õietolm, seesamiseemned, kõrvits, kakao
Kaitseb rakke vabade radikaalide eest. vajalik naha, juuste ja küünte kasvuks. Kiirendab üleliigsete rasvade lagunemist.
Puudus tekib taimsel toitumisel, magusate ja soolaste toitude liigsel tarbimisel, krooniliste haiguste puhul, paljude ravimiste tarbimisel, pideva stressi puhul. Esimesena reageereib puudusele nahk, milles sisaldub üle 20% organismi tsingikogusest. Omastamisele aitab kaasa punane vein.
Vask: õietolm, kakao, kollane vesikupp, aniis, käokann, põdrakanep, toomingas, moon, mustikas
Aitab võidelda vabade radikaalide vastu. Annab nahale elastsust ja siledust.  Vase puudus tekitab „põhjuseta” väsimust, peavalusid, krampe, kiirendab vananemisprotsesse, veresoonte laienemsit ja seinte õhenemist ning tuiksoonelaiendeid. Puudust tekitab alkohol, piimatoodetega liialdamine, mao- ja soolestikuhaigused, C-vitamiini liig.
Kõõm – B6, B12, F, seleen
B6-vitamiin: õietolm, mesilasemapiim, seesamiseemned, idandatud nisu, riis,kreeka pähkel,  suir
B6-vitamiini puudus on igal kuuendal inimesel. Selle omastamist ja hulka organismis vähendavad suitsetamine, alkohol, kohv, stress, kontraseptiivid.
B12-vitamiin: maks, neer , muna, kohupiim , tursk, liha, juust, soja, rabarber, viinamari, humal
Reguleerib rasvade ainevahetust. Osaleb rakkude paljunemisel ja vastutab nende eluea eest, eriti vajalik intensiivselt paljunevatele naharakkudele. Puudus tekib 92% inimestest, kes toituvad ainult taimselt. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, suitsetamine, kohv, kaltsiumipuudus, C-vitamiini suured doosid.
F-vitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill
Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks.
Seleen: pune, põldosi, kõrvits, kibuvits, paiseleht, lina, till,  käokuld, jooksjarohi, piibeleht , viirpuu
Kaitseb organismi rakukahjustuste ja enneaegse vananemise eest. Takistab herpese teket. Leevendab allergilisi reaktsioone. Puudust põhjustavad alkohol, suitsetamine, rafineeritud ainete ning jahu- ja kondiitritoodete ning gaseeritud jookide liigne tarbimine.
Vasakule Paremale
Juuksed #1 Juuksed #2 Juuksed #3 Juuksed #4 Juuksed #5 Juuksed #6 Juuksed #7 Juuksed #8 Juuksed #9
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lyzzka Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Toitumisõpetus
32
doc

Toitumisõpetus

1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemi

Kokandus
Vitamiinid ja vajalikkus
8
doc

Vitamiinid ja vajalikkus

Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus ­ mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus ­ kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos ­ maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta ­ kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus ­ mehele 1,3 ­ 1,5 mg, naisele 1,0 ­ 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad ­ kestev alkoholi, kohv

Bioloogia
Vitamiinid
23
odt

Vitamiinid

Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 ­ 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 ­ 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 ­ 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 ­ 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 ­ 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..............................................................17 ­ 19 lk Vitamiin

Bioloogia
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks
19
doc

Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks

(pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni. Tsingivajadus on 7-15 mg ööpäevas. Kuna tsinki leidub toiduainetes väga väikestes kogustes, tuleb seda manustada ka täiendavalt. Lastel annab tsingipuudus tunda, kui lapsel on isupuudus, luude nõrkus. Täiskasvanutel võivad tsingipuuduse tõttu juuksed välja langeda või esineda luumurrud, nahahaigused, väsimus. Meestel esineb sel juhul sagedamini eesnäärmehaigusi. Tsink kuulub mitmete valkude ja süsivesikute ainevahetust stimuleerivate ensüümide ja hormoonide koostisse. Eriti oluline mõju on tsingil skeleti ja epiteelkudede arengule. Tsingi transport organismis toimub aeglaselt. Ülearune tsink eraldatakse organismist sapi, kõhunäärme sekreedi ja soolnõrega. Tsingi vaeguse korral tekib mahajäämus kasvus. Kasvava

Esmaabi
Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused
27
docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme

Toitumisõpetus
VITAMIINID
48
doc

VITAMIINID

Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8 2 VESILAHUSTUVAD VITAMIINID.....

Keemia
KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus
31
doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida k

Toitlustuse õpetus
Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused-isud-vitamiinid-mineraalid-rauarikas menüü
20
pdf

Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü

Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada. Raseduse esimesel poolel muutub glükoos glükogeeniks ja rasvaks. Raseduse teisel poolel vajab loode glükoosi arenguks ja kasvamiseks. Kõrge kiudainete sisaldusega toit annab palju erinevaid vajalikke fütotoitained ja on heaks ennetuseks kõhu

Toit ja toitumine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun