Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karboksüülhapped, estrid, rasvad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on metaanhape teiste karboksüülhapete seas erandlik hape?
  • Mis on jäääädikas?
  • Kuidas saadakse veiniäädikas?
  • Kui veini pikemat aega õhu käes hoida 8Piimhape 2-hüdroksüpropaanhape Tekib puu-ja puuviljade hapendamisel lihastes suure pingutuse tagajärjel Kasutamine-ravimid küpsetuspulbrid konserveerimisel 9Oblikhape etaandihape COOH2 Mürgine tahke aine Leidub oblikas ja rabarberis Kasutamine- tekstiilitööstus 10Bensoehape värvuseta kristalliline aine Kasutatakse konservandina e210 salvide valmistamisel 11 Mis on rasvhapped?
  • Mis on polüester?
  • Kui nitroglütseriini segada pulbrilise ainega saadakse dünamiit 18Mis on rasvad?
  • Mis on rääsumine?
  • Kuidas seda vältida?
  • Keskkonnas 24Miks inimene rasvub?
  • Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad?
  • Mis on küllastunud rasv?
  • Mis on seep Rasvhapete sool 30Osata kirjeldada seebi molekuli ehitust seal on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa 31Seebi saamine rasvNaOHseepglütseroolijääkleelisejääkvesi rasvhapeNaOHseep 32Mis on pindaktiivsed ained?
  • Mis on detergent?
  • Keskkond mis ei ole hea villale ja siidile 35Milles seisneb pesemise protsess?
  • Mis ülesanne on selles pesuvahendil?
  • Mitu g 10 etaanhapet tuleb võtta et neutraliseerida 20 g kaaliumhüdroksiidi?
  • Mitu g propaanhapet tuleb võtta et reageerimisel butanooliga saada 90 g estrit?

Kordamisküsimused /Karboksüülhapped. Estrid . Rasvad . Seep /
1) Osata kirjutada karboksüülhapete ja estrite tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi.
2) Osata nimetada estreid ja karboksüülhappeid.
3) Karboksüülhapete ja estrite keemilised omadused.
Näide: a) etaanhape + kaltsium b) metaanhape + butanool c) propaanhape + kaaliumhüdroksiid d) etaanhape + kaaliumkarbonaat e) etüülheksanaadi hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas f) etanool + väävelhape g) etüülbutanaadi seebistamine
h) glütserool + lämmastikhape ( trinitroglütseiini samine)
4)Metaaanhape sipelghape.Leidub sipeldates ja mesilastes. Värvuseta, terava lõhnaga. Kasutatakse meditsiinis, parfüümitööstuses ja tekstiilitööstuses. HCOOH
5)Miks on metaanhape teiste karboksüülhapete seas erandlik hape ? Annab hõbepeeglireaktsiooni sarnaselt aldehüüdidele
6) Etaanhape, äädikhape . CH3COOH . Värvuseta, iseloomuliku lõhna ja maitsega vedelik. Kasutatakse toiduainete tööstuses, parfümeeria, ravimid
7)Mis on jäääädikas? Kuidas saadakse veiniäädikas? 99,5% äädikhape. Saadakse, kui veini pikemat aega õhu käes hoida.
8) Piimhape 2-hüdroksüpropaanhape. Tekib puu-ja puuviljade hapendamisel, lihastes suure pingutuse tagajärjel. Kasutamine-ravimid, küpsetuspulbrid, konserveerimisel
9) Oblikhape etaandihape. (COOH)2. Mürgine, tahke aine. Leidub oblikas ja rabarberis. Kasutamine- tekstiilitööstus .
10)Bensoehape värvuseta kristalliline aine. Kasutatakse konservandina e210, salvide valmistamisel
11) Mis on rasvhapped ? Koosnevad suurest arvust sünikest ja nende arv on paarisarv , vees ei lahustu, C ahelad on hargnemata
12) Estrite omadused väike C arv-meeldiv lõhn. Tekkinud alkoholist ja happest , C arv on suur-lõhnata, vees mittelahustuv tahke aine ehk vaha
13) Mis on polüester ? saadakse dikarboksüülhappe ja mitme OH’ga alkoholide vahelisel reaktsioonil (PVA liim )
14) Trinitroglütseriin õlitaoline vedelik, plahvatab isegi löögist ja põrutusest, kasutatakse meditsiinis, lõhkainetes
15) Osata iseloomustada lämmastikhappe estreid on plahvatusohtlikud ja kasutatakse lõhkeainetena
16) Osata iseloomustada fosforhappe estreid on tähtsal kohal organismis energia muundamise protsessil, näiteks ATP. Osad on väga mürgised ja kasutatakse taimekaitsevahendina (metafoss)
17) Osata iseloomustada dünamiiti kui nitroglütseriini segada pulbrilise ainega, saadakse dünamiit
18)Mis on rasvad? Rasvhapete ja glütserooli estrid
19)Osata kirjutada rasva tekkimise võrrandeid (rasvhappe valem on ette antud)
20)Rasvade leidumine. Taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked
21)Rasvade füüsikalised omadused värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp. madal sulamistemp. kõrge toiteväärtus, rääsuvad õhu käes
22)Mis on rääsumine? Kuidas seda vältida? Rääsumisel tuleb juurde ebameeldiv maitse ja lõhn ja vältimiseks kasutada antioksüdante
23)Rasvade keemilised omadused (hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas)
24)Miks inimene rasvub? Liigne osa rasvhappest, mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvkihina
25) Rasva tähtsus inimese elutegevuses energiaallikas, soojuse isolaator, rasva abil saab organism teatud vitamiine, kaitseb põrutuste eest, kaitsefunktsioon(hoiab neerud kindlas asendis)
26)Rasvade kasutamine määrdeained , ravimid, seep
27)Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? hüdrogeenimisel Transrasvad hüdrogeenimisel alles jäänud kaksiksidemed lähevad looduslikust cis vormist üle transs vormi ja tekivad transrasvad
28) Mis on küllastunud rasv? Tahke rasv, maismaloomade rasv Küllastumata rasv? Vedel, taimerasv, mereloomade rasv
29)Mis on seep? Rasvhapete sool
30)Osata kirjeldada seebi molekuli ehitust seal on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa
31)Seebi saamine rasv+NaOH=seep+glütseroolijääk+leelisejääk+vesi rasvhape +NaOH=seep
32)Mis on pindaktiivsed ained? On aine, mille molekuli üks osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoida
33)Mis on detergent ? Pindaktiivne aine, mida kasutatakse pesemisvahendina
34)Seebi puudusedkaredas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur, eep hüdrolüüsib ja tekib aluseline keskkond, mis ei ole hea villale ja siidile
35)Milles seisneb pesemise protsess? Mis ülesanne on selles pesuvahendil? Pesuaine lisamine vähendab pindpidevust, see soodustab seebivee tungimist sinna, kuhu puhas vesi ei suuda minna, tekivad mitsellid, mis takistavad mustuseosakeste taasühinemist
36) Arvutusülesanded
Näide: a) Mitu g 10% etaanhapet tuleb võtta, et neutraliseerida 20 g kaaliumhüdroksiidi?
b) Mitu liitrit tekib vesinikku, kui 200 ml 0,3 M etaanhapet reageerib 10 grammi kaaliumiga?
c) Mitu g propaanhapet tuleb võtta, et reageerimisel butanooliga saada 90 g estrit? Reaktsiooni kaod on 5%
Karboksüülhapped-estrid-rasvad #1 Karboksüülhapped-estrid-rasvad #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ants339 Õppematerjali autor
karboksuulhapped, estrid

Sarnased õppematerjalid

Karbonüülühendid-aldehüüdid ja ketoonid
8
docx

Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid

Väga väikesed kogused ei ole mürgised. Aldehüüdide ja ketoonide leidumine looduses: ( Väga väikesed kogused ei ole mürgised. ) Väga paljude looduslike ainete ja toitude lõhnabukett koosnebki alkoholidest, aldehüüdidest ja ketoonidest. Näiteks: Juustu lõhn ­ koosneb 40...150 ainest, millest 80% on etanaal, butanaal ja propanoon. Kala lõhn ­ amiinid, aldehüüdid, ketoonid. Veini lõhn - aldehüüdid, ketoonid, estrid. Lillelõhnad ­ alkoholid + aldehüüdid Leidub kohvis, leivas ja küpsetes puuviljades - on taimede ainevahetuse saaduseks. Tekivad : õhku autode heitgaasidest, tubaka ja marihuaana suitsust. (marihuaana põhjustab DNA muutusi, Alzheimeri tõbe) Rasva kõrbemisel pannil ­ tekivad mürgised aldehüüdid ­ära kasuta vana kõrbenud rasva uuesti ­ vähkkasvajad. Keemilised omadused: Põlevad hästi 2CH3CHO + 5O2 = 4CO2 + 4H2O C4H9CHO + 7O2 = 5CO2 + 5H2O

Orgaaniline keemia
11-klassi arvestus
9
doc

11. klassi arvestus

Kui ester on tekkinud happest ja alkoholist, kus süsinike arv on väike, siis on ta meeldiva lõhnaga ja kasutatakse puuvilja essentsides. Kui ester on tekkinud alkoholist ja happest kus süsinike arv on suur siis ta ei lõhna ja nimetatakse sageli vahaks. Amiidid Aine nimetuse lõpus ­amiid. N:C4H9CONH2 ­ pentaanamiid. Amiididel on estritega sarnased keemilised omadused. Rasvad On rasvhapete ja glütserooli e propaantriooli estrid. Rasvade füüsikalised omadused- 1)värvuseta, lõhnata, maitseta 2) hüdrofoobne -vees ei lahustu 3)kõrge keemistemperatuur 4)madal sulamistemperatuur 5)kõrge toiteväärtus 6)rääsub õhu käes ­ omastab ebameeldiva maitse või lõhna ­ selle vältimiseks kasutatakse antioksüdante. Rasva tähtsus : 1)energiaallikas 2)soojuse isolaator 3)rasva abil saab inimene teatud vitamiine 4)kaitseb põrutuste eest. Rasvade leidumine : Taimsed rasvad . hülge ja vaalarasv on vedelad.

Keemia
Estrid-amiidid-rasvad-detergendid
3
doc

Estrid, amiidid, rasvad, detergendid

Estrite saamine Estrid moodustuvad happest ja alkoholist. Estri moodustumine ja estri hüdrolüüs on teineteise suhtes hapekatalüütilised pöördreaktsioonid. Estrite esindajaid Etüülatsetaati (etüületanaat) ja butüülatsetaati (butüületanaat) kasutatakse suurtes kogustes polümeersete ainete lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, samuti tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest. Lühema süsinikahelaga hapete ja alkoholide estrid on tavaliselt meeldiva lõhnaga. Paljud neist kuuluvad puuviljade ja veinide lõhnabuketti. Selliseid estreid nimetatakse vahel ka puuviljaessentsideks. Sünteetiliste estrite segudega maitsestatakse karastusjooke ja kondiitritooteid. Pika süsinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud. Neid nimetatakse vahadeks. Looduslikud vahad sisaldavad vabu happeid, alkohole ja muid aineid. Taimevahad erituvad kihina taime lehtedele, et takistada liigset vee aurumist

Keemia
Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused
5
doc

Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused

valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen ­ valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhnaga, värvusetu, vedelik, vees ei lahustu, aurud on mürgised, süttib kergesti, hea lahusti Kasutatakse: lõhkeained, plastmass, toorkautsuk, ravimid, värvained. 9. Orgaanilised lämmastikuühendid ­ näited. Amiinid, aminohapped ja valgud. 10. Orgaanilised hapniku ühendid ­ näited. Alkoholid, estrid ja karboksüülhapped 11. Valkude tähtsus. Tänu valkudele toimub inimeses hapniku ülekanne rakkudesse. Samuti olulised seedimisel, immuunsuse tekitamisele. 12. Ülesannete lahendamine. 13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused. · ei juhi elektrit ehk neid nim mitteelektrolüütideks. · lõhnavad või haisevad. · Süttivad · Võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. 14. Fenool ­ valem, omadused, kasutamine. C6H5OH ­ aromaatne alkohol benseenituumaga.

Keemia
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

tüviühendi nime lõppu, kusjuures märgitakse ära ka ketorühma asukoht (nagu alkoholidel): Keemilised omadused • Sarnanevad alkeenidega, iseloomulikud liitumisreaktsioonid (liitumine alkoholiga) • karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter (δ) ning süsinikul elektrofiilne tsenter (δ+). • Redutseerumisel tekkivad alkoholid (samuti on alkoholide oksüdeerumisel võimalik saada aldehüüde või ketoone), aldehüüdide oksüdeerumisel aga karboksüülhapped. Ketoonid on oksüdeerumise suhtes üpris vastupidavad. Omadused • Enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud. • Metanaal, etanaal ja propanaal lahustuvad vees väga hästi kuid süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb. • Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale. Esindajad • Metanaal e. formaldehüüd – mürgine gaas,

Orgaaniline keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun