Toidukaup (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Köögiviljad

Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad ­ taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul ­ peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul ­ kõrge tärklisesisaldusega · Universaalne kartul ­ peab vastama nii s�

Toiduaine õpetus

2

doc

Köögiviljad ladina keeles

1. Aedhernes ­ pisum sativum 2. Aedrõigas ­ raphanus sativus 3. Aedsalat ­ lacuta sativa 4. Aedtill ­ anethum graveolens 5. Aeduba ­ phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas ­ rumex acetosa 7. Harilik sibul ­ allium cepa 8. Hiina kapsas ­ brassica chinensis 9. Kaalikas ­ brassica napus 10.Kabatsokk ­ cucurbita pepo 11.Kartul ­ solanum duberosum 12.Kurk ­ cucumis sativus 13.Kõrvits ­ cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas ­ sabauda 15.Köömen ­ carum carvi 16.Küüslauk ­ allium sativum 17.Lehtkapsas ­ acephala 18.Lillkapsas ­ botrytis 19.Murulauk ­ allium schoenoprasum 20.Mustjuur ­ scorzonera armoracia 21.Mädarõigas ­ cochlearis armoracia 22.Naeris ­ brassica rapa 23.Nuikapsas ­ gongylodes 24.Petersell ­ petroselinum crispum 25.Punane pipar ­ capsicum annum 26.Porgand ­ daucus carota 27.Porrulauk ­ allium porrum 28.Põlduba ­ vicia faba 29.Rabarber ­ rheum rhaponikum 30.Redis ­ raphanus sativus 31.Seller ­ apium graveolens 32.Spa

Aiandus

6

doc

Puu-ja köögiviljad

VÄRSKED PUU ­ JA KÖÖGIVILJAD Tähtsal kohal inimese igapäevatoitumises. Suurepärased suhkrute, vitamiinide ja mineraalainete allikad. Keemiline koostis: Vesi ­ sõltuvalt liigist 72-95% ( erandiks pähklid, 5-8%). Annab mahlakuse, kuid põhjustab ka kiiret riknemist, Mineraalained ­ üheks tähtsamaks komponendiks, tähtsamad P, Ca, Mg,K, Fe. Vähesel hulgal mikroelemente ­ Cu, Zn, B, J, Pb Süsivesikud ­ puuviljades suhkruid 2-25%, köögiviljades 1-12%. Puuviljadest kõige suhkrurikkamad on viinamarjad, köögiviljadest arbuusid ja melonid. Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed ­ omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat,

Toitumisõpetus

16

docx

Köögiviljandus

KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redis, mädarõigas

Aiandus

4

odt

A-veregrupp

A-veregrupp · arenes elukooslustes, mis põhinesid põllumajandusel · täheldati esimest korda Idamaades ja Aasias · sealne inimene kasvatas teravilja ja tegles loomapidamisega · kõrge vastupanuvõime haiguste ja nakkuste suhtes · tulevad taimsete toitudega kõige paremini toime · sageli on mao happesus liiga madal, mis võib tekitada kroonilist mao limaskesta põletikku · sagedamini ainevahetushäite · b vitamiini puudus Toitumisnõuanded: · liharoodage vältimine (talub halvasti) · mageveekalad · taimetoit eriti oluline (peaaegu kõik puu- ja juurviljad sobivad) · teraviljatooteid talub hästi · ettevaatlik tomatitega (lektiin) · oad sobivad (palju valku) · maa-, kreeka-, sarapuupähklid; kõrvitsaseemned · sinep on väga sobilik · sojast ja riisist valmistatud kastmed ja pastad · äädikat ei soovitata · päevakübara- ja aaloetee sobib; igveri- ja ku

Bioloogia

30

pdf

Toidukaupade õpimapp: köögiviljad

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS KÖÖGIVILJAD Õpimapp Juhendaja: Merle Salu Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2014 Sisukord KÜSIMUSED JA VASTUSED .................................................................................................... 3 KAPSADE LIIGID ....................................................................................................................... 7 MAARDU MAXIMA JA SÄÄSTUMARKETI VÕRDLEMINE ............................................ 8 TUNNITÖÖD .............................................................................................................................. 10 KOGUTUD ARTIKLID ............................................................................................................. 14 KASUTATUD ALLIKAD .........................................................

Müüja

14

xls

Köögiviljad

Istutus Mitme Külmata sügav Istutuss Sugukond aastane opt.idan. luvus Mullad Muld pH Eelviljad us keem KAPSAD suure Liblikõielised, huumusesisald Kartul, 40- usega liivsavi- heintaimed, 50x20- Peakapsad Ristõieline 2 +18-+20 -8 või saviliiv 6,0-7,5 teravili 30 30x40;4 k

Bioloogia

23

docx

Köögiviljad ja seened

2. Köögiviljad ja seened Köögivilju on väga palju ja aktiivse riikidevahelise kaubanduse arenguga tekkib neid meie toidulauale järjest juurde. Käesolevas konspektis räägime põhilistest ja levinumatest. Seente puhul räägime ainult kultuurseentest. Just köögi- ja puuviljadest on eestlaste toidulaual suur puudus. Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja s

Kokandus

Meedia

Kommentaarid (0)