HOLOKAUST Sõna "Holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti selle sõnaga kas "tuleohvrit" või siis "täielikku hävingut". Pärast teist maailmasõda lisandus ka nendele kahele eelnevale tähendusele kolmas tähendus nimelt hakati sellega märkima natside poolt läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Ja kuna kõige rohkem represseeriti juute, tähendab holocaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist. Euroopas toimus suur holokaust aastatel 1933 kuni 1945. Holokaustis tapeti miljoneid juute. Neid saadeti kas surma või orjatöölaagritesse. Esimene koonduslaager rajati aastal 1933 Saksamaal Dachaus, millele järgnesid ka teised. Need laagrid loodi selleks, et isoleerida inimesi, keda natsionaalsotsialistlik valitsus pidas ohustavateks. Erinevatesse vangide kategooriatesse kuulusid: kurjategijad, a...
HOLOKAUST Silver Klaar XII klass Kiili Gümnaasium Holokausti mõiste · Sõna "holokaust" on pärit vanakreeka keelest · Keskajal tähendas holokaust "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" http://usk-lootus- armastus.blogspot.com/2011/09/ott o-kiisel-juutlus-ja-vabamuurlus.html Holokaust (1933-1945) · Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) · Auschwitzi-Birkenau massitapmine (1942) http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaks...
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus Koostaja: Karin Vahar Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Riigipäev on esindusorgan, mis koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria 2. Vürstide kuuria 3. Linnade kuuria Alates 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid ainult võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompententsi jäi käsitöönduse korraldamine, kus keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Aastal 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. Brandenburgi kuurvürsti riigi peam...
Okupatsioon. Vastupanuliikumine. XXX tund Natsistlik rassiideoloogia aarialaste ülistamine, juudid kui alaväärtuslikud inimesed Juudid süüdi 1918.aasta Saksamaa lüüasaamises (marksistlikud novembrikurjategijad) Juut kui kurjuse kehastus (vajadus vaenlase kuju kaudu juhtida tähelepanu riiklikelt kitsaskohtadelt mujale) Eellugu 1.aprill 1933 boikotipäev juutidest äriomanike, professorite, arstide, advokaatide, õpetajate, üliõpilaste vastu (Mein Kampfi ideed ellu) 1935 Nürnbergi seadused (Reichi kodanike seadusega kaotavad juudid võrdõiguslikkuse, keelustatakse segaabielud ning juutide ja riigisakslaste abieluvälised suhted, juutidel keelatakse riigilipu heiskamine ja suhtlemine alla 45 aastaste naisriigiametnikega) 1938 juudivastase poliitika kõrgpunkt enne II maailmasõda: juudi varade registreerimine, perekonna- ja eesnimede muutmine, advokaatide, arstide töölubade tühistamine...
2. Nürnbergi kohtuprotsess ning selle olulisus maailma ajaloos. (1945-46) Kohtu all 21 isikut. 12 sai surma, 7 said vanglakaristuse ja 3 kuulutati hulluks. See toimus Natsi-Saksamaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. 3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada. 1. Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2. Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. (muust maailmast) 3. Võidurelvastumine (ABC-relvad) – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. Ühendriikidel oli tuumapomm. 4. Nn väikesed sõjad – sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSV Liit ei sõdinud omavahel aga läbi tei...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele..................................................
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; ● pooldati ülemaailmset kommunistliku revolutsiooni ● sõjatööstuse arendamine ● viis rünnakuplaani, peamine plaan “Groza” ("Nõukogude Liidu strateegiline plaan sõja korral Saksamaa ja ta liitlastega" ) ● üldine sõjaväekohustuse seadus ● formeeriti armeed Euroopa idapiirile ja Jaapani idapiirile b) Saksamaa sammud sõja suunas; ● Rahulolematus Versailles’ süsteemi suhtes ● sõjatööstuse arendamine ● kehtestati üldine sõjaväekohustus ● astuti välja Rahvasteliidust ● tungiti Reini demilitaliseeritud piirkonda c) teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; ● tahtis saada kogu Aasia valitsejaks ● suurendas sõjalisi kulutusi ● 1930.ndatel tungiti Hiinasse - Mandžukuo marionettriik ● Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, Jaapan lahkus Rahvasteliidust d) MRP salaprotokoll. ...
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Tartu 2009 Sisukord Teise maailmasõja lõpp................................................................................................................. Harry S. Truman............................................................................................................................ Trumani doktriin....................................................................................................................... Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower...................................................................................................................
1. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID 20. AASTATEL ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS.Pärast Esimest maailmasõda tabas Lääneriike lühiajaline majanduskriis. Kõik see lõppes krahhiga. 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks. Ajalukku on see läinud "musta neljapäeva" nime all. Langeb selline aktsia, mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu. 1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töö...
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Üldajalugu 16) I MS tagajärjed demokraatia levik majanduskriis sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuajal tingimustega kohaneda, maailma kaubandus ei taastanud oddatud kiirusega, rahandus oli ebakindel. äärmuslus (kõva käsi) Komitern Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maa...
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
II maailmasõda Põhjused: - Saksamaa tahtis kätte maksta - Venemaa tahtis alasid laiendada - Itaalia tahtis kätte maksta selle eest, et ta jäeti peale I m/s maadest ilma - Totaalsete diktatuuride teke Euroopas - Lääneriikide lepituspoliitika- õigel ajal ei astutud Hitlerile vastu ega peatatud tema agressiivset tegevust - Rahvusluse rõhutamine autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides - Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu - Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks. Algus: - 1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat - 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - 28 september- uus leping Saksamaa ja NSVL'i vahel- piiri ja sõprusleping.( Leedu läks NSVL'le ja Saksamaa sai suurema osa Poolast) - 28. september 1939a kirjutas Eesti alla vastastikuse abistamise paktile NSVL'ga. NSVL võis tuua E...
Minu Gümnaasium Kommunism Referaat Autor: Ees- ja perekonnanimi klass koht ja aasta Sissejuhatus, e. Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922....
Tallinna Mustamäe Gümnaasium REFERAAT JUUTIDE TAGAKIUSAMINE Õpetaja: Kati Küngas Õpilane: Sandra Verrevmägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Selle teema ma valisin just sellel eesmärgil, et teada saada miks räägitakse juutidest, kui halbadest inimestest. Mida nad siis teinud on? Ja miks neid tagakiusati? Ja ma arvan samuti, et selle teema tundmine aitab mõista mõningaid teisi ajaloo-iseärasusi. Holokaustist on kirjutatud väga palju erinevaid raamatuid, kus autorid jutustavad vägagi erinevalt koonduslaagrites toimunud gaasitamisest (inimeste) nende piinamisest ja mõrvamisest. Seega jääb tõde iga inimese enda otsustada. Holokaust ja Hitler Holokaust kasvas välja Adolf Hitleri rassistlikest veendumustest, millest räägib ka tema raamat "Mein Kampf". Selle raamatu kirjutas ta 1920. aastatel vanglas. Raamatus süüd...
KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. ...
KT II maailmasõda 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? · Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. · Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi h...
1. Valikkursus ,,Rahvusvaheline õigus " 2. Õppe-ja kasvatuseesmärgid 1. Anda alusteadmised õiguse põhilistest valdkondadest euroopaliku õiguskultuuri kontekstis, selgitada õigusriikluse olemust ja ülesehitust ning elemente, 2. Õpetada tundma ja rakendama õiguse üldpõhimõtteid, 3. Selgitada õigusnormi seoseid demokraatlike põhiväärtuste ja inimõigustega, õpetada eetika olulisust otsuste tegemisel ning lihtsamaid praktilisi teadmisi eelseisvaks eluks, 4. Arendada loogilist argumentatsioonivõimet, tõlgendamise ning analüüsi oskusi, 5. Anda teadmised, oskused ja hoiakud, mis kuuluvad õigusteaduse alaste põhiteadmiste hulka ja mille omandamine on eelduseks edasi õppimiseks kõrgkoolis; 6. Anda eeldused asuda omandama juriidilist kõrgharidust, 3. Õppeaine ajaline maht 1valikkursus 35 tundi 12. klassis 4. Õppeaine kirjeldus Kursus on oma struktuurilt üles ehitatud riigisisest ja rahvusvahe...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond MA10 G.W.F. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sisukord 6 Sissejuhatus Hegel on pöördelise tähtsusega figuur lääne filosoofia ajaloos ning tema loominguline pärand on äärmiselt laiaulatuslik. Sellest oli ja on tugevalt mõjutatud suur hulk ainevaldkondi: filosoofia põhiosad, poliitika ja sotsiaalteooria, esteetika, ajaloofilosoofia ning teoloogia ja religioonifilosoofia. Referaadis käsitlen G.W.F. Hegeli elulugu ning keskendun peamiselt tema ajaloo alastele uurimistele ja filosoofilistele arusaamistele. Tema üht põhiteostest ,,Ajaloofilosoofia" on analüüsitud erinevates raamatutes ning neist nelja olen ma ka oma referaadi koostamise aluseks kas...
1. 1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa lä...
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM EDUARD VILDE AASTATEL 1900-1917 Referaat Koostaja: Elise Õunapuu Juhendaja: Õp. Arvis Kiristaja 10 A klass Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD…………………………………………………………………………... lk 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... lk 3 1900-1905…………………………………………………………………………….. lk 4-6 1906-1917……………………………………………………………………….……. lk 7-9 HUVITAVAID FAKTE……………..…………………………………..…………… lk 10 KOKKUVÕTE……………...……………………………………………...….…...… lk 11 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………….……………….……..…lk 12 LISAD……………………………………………………….…………….……….… lk13 SISSEJUHATUS 2 Eduard Vilde (1865-1933) tegutses üle poole sajandi kirjamehena. Tema ilukirjanduslik pärand on suurem kui ühegi teise eesti kirjaniku oma. Ent Vilde loomingu väärtus ei seisne suures le...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses.............................................................
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlem...
KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e II maailmasõda osapooled TELJERIIGID Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid? PÕHJUSED: - Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. - Rahu t...
MUUSIKAAJALUGU Romantism Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele. Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu. Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut. Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund. Hakati ülistama tundevabadust. ''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan Viktor Hugo · Luule Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsi...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on ...
Õpileht. 1. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõja lõpuni. Selle võtsid kasutusele humanistid. Seda on jaotatud ka varauusajaks ja uusajaks. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; d)aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni; e)aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, ko...
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks ra...
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid...
PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920) Algas 18. jaanuaril (Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev 1871) 1919. Rahukonverentsile olid kutsutud ainult võitjariigid. Kaotajad olid kutsutud tingimusi vatsu võtma, alla kirjutama, läbirääkimis nendega ei toimunud. Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati. Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa. Teised riigid suhtusid vaenulikult temasse, olemasolevat võimu ei tunnistatud. Samuti oli 1918 sõlmitud Brestis separaatrahu (rahu ilma teiste liikmesriikidega läbirääkimata), see ei olnud muidugi peapõhjus, kommunistid olid. Venemaa tulevikku käsitleti erinevalt suure kolmiku poolt. Prantsusmaa uskus, et tu...
I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konse...
AJALUGU II MS 1939-1945 Sisukord 1 Ülemaailmne majanduskriis 1929 Ülemaailmne majanduskriis algas ja levis edasi Ameerika Ühendriikidest. "Must reede" - korraga paisati turule suur hulk aktsiaid, sellele järgnes kogu aktsiaturu kokkuvarisemine Kriisi võimalikud põhjused: valitsus sekkus liiga tugevalt vabaturumajandusse majanduslik liberalism oli liiga nõrk Pankrott, ekspordi vähenemine, makseraskused - igal pool üle maailma devalveerimine - oma valuuta kursi alandamine Tööstustoodang hakkas vähenema Põllumajanduses sattusid väiketootjad raskustesse Töötus suurenes järsult Sotsiaalkindlustussüsteem oli ebapiisav Vabamajandus lammutati, riik hakkas üha enam majandusse sekkuma Majanduskriisi tõttu sattus ka parlamentaarne süsteem raskustesse, see asendus kas autoritaarse süsteemiga või diktatuur...
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi e...
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender a...
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealis...
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed p...
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu...
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade osakond Autoremont AL-21 RASSISM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2004 Sisukord Rasside liigitamine ............................................................................................................................................................. 3 Rasside eristamine ...
SAKSAMAA 1871-2009 EELLUGU Germaanlased.. Rooma riik. Frangi riik. Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes sajanditeks Habsburgide pärusvaldus1). Teine mõjukas suguvõsa Saksamaal on olnud Wittelsbachid, kes 12. sajandist on valitsenud Baierit. Ida-Saksamaal Brandenburgis ja Preisimaal valitses Hohenzollerni dünastia. Keiser Maximili...
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus ...
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
