" HOLOKAUST" (1)

HOLOKAUST
Sõna “Holokaust” pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab “täiesti” ja kaustos “põlenud”. Keskajal märgiti selle sõnaga kas “tuleohvrit” või siis “täielikku hävingut”.
Pärast teist maailmasõda lisandus ka nendele kahele eelnevale tähendusele kolmas tähendus nimelt hakati sellega märkima natside poolt läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Ja kuna kõige rohkem represseeriti juute , tähendab holocaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist.
Euroopas toimus suur holokaust aastatel 1933 kuni 1945. Holokaustis tapeti miljoneid juute. Neid saadeti kas surma või orjatöölaagritesse.
Esimene koonduslaager rajati aastal 1933 Saksamaal Dachaus, millele järgnesid ka teised. Need laagrid loodi selleks, et isoleerida inimesi, keda natsionaalsotsialistlik valitsus pidas ohustavateks. Erinevatesse vangide kategooriatesse kuulusid: kurjategijad, asotsiaalid, mustad, homoseksuaalid. Ja kuni 1938. aastani viidi juute laagrisse ainult juhul, kui nad kuulusid mõnda nendest gruppidest.
Nürnbergi seadus
Aastal 1935 kehtestati Nürnbergi seadus, mille kohaselt võeti juutidelt ära nende kodakonsus ja ka inimõigused. Peale selle kästi ka juutidel kanda juudi märke. Väga paljud määrused ja dekreedid olid koostatud nii, et saksa juutidel oli võimatu elada Saksamaal normaalset elu.
Kristallöö 1938
Natside korraldatud pogrom. Sellel ööl Tapeti 236 juuti, purustati 177 sünagoogi ja 7500 juutide poodi. Koonduslaagrisse saadeti ja arreteeriti ilma mõjuva põhjuseta ligi 30 000 juuti. Saksamaalt põgeneda üritanud juutide ees sulgesid väga mitmed riigid piirid, kuna neid oli vastu võtmiseks liiga palju.
Pogromm on nimeks saanud „Kristallöö“ kuna Saksamaa tänavad olid kaetud klaasikildudega, mis olid pärit purustatud poe akendest. Kõik kulutused jäeti juutide kanda, kaasaarvatud hilisem koristustöö. Kõik juudid kõrvaldati Saksamaa majanduselust 1938. aastal. Seda tehti Hitleri dekreetide kohaselt. Juudid pidid loobuma oma äridest ning andma üle need aaria rassist inimestele.
Auschwitz - Birkenau
Auschwitz-Birkenau koonduslaagris pandi toime ajaloo suurim massimõrv. Rohkem kui miljon meest, naist ja last rõivastati lahti, võeti ära kõik neile kuuluv ning aeti nagu kariloomi gaasikambritesse, kus neilt lõpuks võeti elu.
Mida tehti juutidega?
Juutide lastega tehti meditsiinilisi eksperimente: lastelt eemaldati lümfinäärmed ning süstiti neile naha alla elavaid tuberkuloosi baktereid. Mõnedel lastel läksid süstitud bakterid otse kopsudesse. Mille tagajäerjel lapsed need lapsed surid Surma,- ja orjalaagrites tapeti inimesi mahalaskmisega ja mürgitati gaasikambrites, kuid paljud surid ka nälga ja haigustesse . Töölaagrites surid paljud ka töösse, kuna neil kästi teha mõttetut tööd, näiteks panna mütsi sisse kive ja mulda ning kanda see teisele poole põldu. Ning samal ajal peksid neid sakslased .
Peale mõrvamist ja gaasitamist, kas inimesed tuhastati või maeti ühishaudadesse. Inimestelt võeti ära juuksed, isiklikud asjad ja peale surma võeti ära ka kuldhambad.
1944. kättemaksu hirm
1944. aastal sai enamik sakslastest aru, et sõda on kaotatud . Holokausti elluviijad sattusid paanikasse. Taheti kõik jäljed likvideerida. Varem hooletult maetud laibad kästi välja kaevata ja ära põletada. Selleks kasutati juudi vange, kes pärast ise tapeti. Ühtki tunnistajat ei tohtinud ellu jääda. Sellest võib aru saada – kardeti kättemaksu. Aga kuidagi ei ole võimalik mõista, miks samasuguseid kuritegusid sooritati vahetpidamata edasi, kuni sõja viimaste päevadeni.
1945 vabastamine
1945 aastal aprillis vabastasid ameeriklased Buchenwaldi ja inglased Bergend-Belseni koonduslaagri.Peale seda toimus Nürnbergi kohtuprotsess mille kohaselt said sõjakurjategijad karistada . Kokku tapeti umbes kuus miljonit juuti neist 1 miljon lapsi ning peale sõda klassifitseeriti juute kui kodutuid, kuna neil ei olnud enam kodu, perekonda ega ka tööd kuhu naasta. Veel tänapäevalgi otsitakse taga ja karistatakse sõjakurjategijaid. Euroopa Liidu liikmesmaad on otsustanud holokausti ohvrite mälestamispäeva tähistada 27. jaanuaril. Sellel päeval, 1945. aastal, vabastati suurim surmavabrik Auschwitzis.
Pildid:
Holokausti ajal oli rangelt keelatud piltide tegemine, kuid paljud seda siiski tegid, eriti massilistest mahalaskmistest. Sõdurid võtsid need fotod koju kaasa ja näitasid pereliikmetele - kes õudusega, kes uhkusega.

Lapsed koonduslaagris

Juutide ühishaud- kuhu nad visati pärast gaasitamist ja mõrvamist

Pilt Buchenwaldi koonduslaagris olevatest juutidest

Pilt Auschwitzi gaasikambrist- juudid viidi gaasikambrist. Juudid viidi sinna teadmisega , et nad saavad ennast puhtaks pesta, kuid tegelikult läksid nad otse surma.