Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil (0)

Saksamaa riiklik korraldus     17.-18. sajandil. 
Preisi tõus
Koostaja: Karin Vahar
Juhendaja : Margus Maiste
Noarootsi Gümnaasium 2012
Saksa-Rooma keisririik
Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisriri ki, 
ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma ri k.
Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide 
suguvõsast.
Riigipäev on  esindusorgan , mis koosnes kolmest kuuriast:
1.
Kuurvürstide kuuria
2.
Vürstide kuuria
3.
Linnade kuuria
Alates 1663. aastast istus koos alaline Ri gipäev, kus osalesid 
ainult võimukandjate saadikud. 
Riigipäeva kompententsi jäi käsitöönduse korraldamine, kus 
keelati „sinised esmaspäevad“ ja naisi lubati ka muudele 
tööaladele tööle.
Brandenburgi  kuurvürstiriigist 
Preisi kuningriigiks
Aastal 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, nii 
tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik.
Brandenburgi kuurvürsti riigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm, 
kes on ajalukku läinud nimega Suur kuurvürst.
Järgmine kuurvürst oli Friedrich III, kes hiljem krooniti Friedrich I 
nimeliseks kuningaks ning Brandenburgi kuurvürstiriigist sai Preisi 
kuningriik.
Friedrich Wilhelm
Tuntud kui Suur kuurvürst.
Li tis lõplikult Preisi hertsogkonna Brandenburgiga.
Arendas põl umajandust, eestkätt pi makarja pidamist 
ja aiandust.
Turustamisvõimaluste loomiseks pani ta rõhku 
kanalite  ehitamisele.
Ta lõi suure, hea väljaõppega  armee , mis tõstis riigi 
rahvusvahelist kaalu.
Koos oma armeega purustas ta Fehrbel ini lahingus 
rootslased .
Pilt Friedrich Wilhelmist
Pilt kopeeritud aadressilt:
http://no.wikipedia.org/wiki/Fil:Kurf
%C3%BCrst_Friedrich_Wilhelm_von_Brandenburg_2.gif
Friedrich III ehk 
                kuningas Friedrich 1
Suutis läbi suruda enda kroonimise 
kuningaks.
Aastal1701 krooniti ta Königsbergis kuningas 
Friedrich I-ks.
Armastades  luksust ja toredust lõi ta õukonna, 
kus töötasid teadlased ja  kunstnikud .
Aastal 1700 asutati  filosoof  Gottfried Wilhelm 
Leipzigi ettevõtmisel Preisi Teaduste 
Akadeemia.
Absolutism
Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sai kuningas 
Friedrich Wilhelm I.
Tema hüüdnimi oli Sõdurikuningas, mis vi tab tema  
jõupingutusele tohutu sõjaväe loomisel.
Kui Friedrich Wilhelm I suri, oli tema armee Euroopas suuruselt 
neljas armee.
Uus seadus ei lubanud enam saada ohvitseriks vaid aadelliku 
päritolu tõttu, vaid pidi omama ka sõjavälist haridust.
Et armeesi paremini majutada ja toitlustada, jagati armeed üle 
maa garnisonideks.
Aastal  1717  kehtestati Preisi kuningri gis üldine koolikohustus.
Friedrich Wilhelm I e.                          
sõdurikuningas
Elas aastatel 1713- 1740 .
Lõi tohutult suure armee.
Juurutas sisse marsisammu, mis jättis sügava mulje 
tsiviilelanikele ning aitas kaasa riigi militariseerimisele.
Tegutses aktiivselt riigi valitsemises. 
Majanduspoliitikas rõhutas ta aktiivse 
kaubandusbilansi tähtsust.
Et edendada kodumaiseid tekstiilimanufaktuure, 
keelas ta kanga impordi. 
Hakkas kasutama sõjaväe varustamiseks 
relvamanufaktuure.
Pilt kuningas Friedrich Wilhelm I-st
Pilt kopeeritud aadressilt:   http://www.toptenz.net/top-10-strangest -
monarchs.php/friedrich_wilhelm_i_of_prussia_1700
Valgustatud absolutism
Valgustatud valitseja oli Preisi kuningas Friedrich II.
Talurahva poliitikas üritas kuningas muuta teotöö 
aega, kuid põrus tänu aadli vastuseisule, seega teotöö 
aega saadi lühendada ainult ri gimõisates ja 
kuninglikes ametikülades.
Hakati rajama uusi külasi ja talusi, kuhu kolisid 
sisserändajad.
Kuna sisserändajad vabastati maksudest ja aidati ka 
muul moel, tuli nendesse küladesse elama umbes 360 
000 inimest ja seda ainuüksi Friedrich II valitsusajal.
Töötati välja „Maakoolide reglement“.
Kuningas Friedrich II
Preisi kuningas, tundud ka kui Vana Fitz ja Friedrich Suur.
Tema valitsusajal sai Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks 
sõjaväeks.
Valitsejana suhtus eitavalt parlamenti ning arvas, et reforme peab läbi 
viima selleks täielikku võimu omav valitseja.
Talle ei sobinud oma isa, Firedrich Wilhelm I valitsusviis ning muutis 
päris palju oma käe järgi ära. 
Õpetas preislastele kartulikasvatust.
Pilt kuningas Friedrich II-st
Pilt kopeeritud aadressilt:  http://www.britishbattles.com/frederick/battle -
hohenfriedberg.htm
Ikka sõdades…
Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades.
Friedrich II põhjustas Austria pärilussõja, kui keeldus tunnustamast Maria 
Theresia pärimisõigust Habsburide pärimusmaadele.
Sellel ajal vallutas Preisi  Sileesia .
Seitsme  aastases sõjas(1756-1763) ilmutas Friedrich II oma 
valitsemisvõimeid ning lõppude lõpuks väljus sõjast võitjana.
Aitäh 
kuulamast !

Document Outline

• Slide 1
• Saksa-Rooma keisririik
• Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks
• Friedrich Wilhelm
• Pilt Friedrich Wilhelmist
• Friedrich III ehk                kuningas Friedrich 1
• Absolutism
• Friedrich Wilhelm I e.                          sõdurikuningas
• Pilt kuningas Friedrich Wilhelm I-st
• Valgustatud absolutism
• Kuningas Friedrich II
• Pilt kuningas Friedrich II-st
• Ikka sõdades…
• Slide 14