Kuidas NSVL oma nõudmisi põhjendas?

Vastus leiad õppematerjalist: Teine maailmasõda

Teine maailmasõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas NSVL oma nõudmisi põhjendas?
Kuidas tagati elanike heaolu sõja ajal?
Mida said ära teha riikide valitsused?

II maailmasõda
Põhjused:

Saksamaa tahtis kätte maksta
Venemaa tahtis alasid laiendada
Itaalia tahtis kätte maksta selle eest, et ta jäeti peale I m/s maadest ilma
Totaalsete diktatuuride teke Euroopas
Lääneriikide lepituspoliitika - õigel ajal ei astutud Hitlerile vastu ega peatatud tema agressiivset tegevust
Rahvusluse rõhutamine autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides
Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu
Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks.

Algus:

1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat
3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja
28 september- uus leping Saksamaa ja NSVL ’i vahel- piiri ja sõprusleping.( Leedu läks NSVL ’le ja Saksamaa sai suurema osa Poolast)
28. september 1939a kirjutas Eesti alla vastastikuse abistamise paktile NSVL’ga. NSVL võis tuua Eestisse 25 000 sõdurit, tegelikku arvu ei tea keegi. Sama juhtus ka Läti ja Leeduga, Soome keeldus sellest.
30. november 1939 alustas NSVL kallaletungi Soomele (Soome talvesõda)
Mannerheimi liit(tugev kaitse Karjalas)
Soomlastele tuli appi kindral Pakane :)
12.03.1940 – Moskva vaherahu Soome ja Venemaa vahel  kompromissiks
- NSVL sai Karjala alad – olulise territooriumi kaotus  400000 inimest elas seal
- Õigus rajada Hanko poolsaarele mereväebaas
- Laadoga järv läks NSVL kätte
- Suudeti säilitada suveräänsus

Saksamaa  „purustan lääneriigid ja siis tungin itta ning võtan NSVL“

09.04.1940  plaanide elluviimise alustamine (nn. Kollane plaan)
- Alustas Taani-Norra ründamisega
  - Taani alistus kiiresti
  - Norra kasutas oskuslikult ära oma mägiseid alasid ning pidas kõige kauem vastu
- Quisling – natsipartei juht, keda peeti Norra reeturiks
Saksamaa tahtis põhjamaid enda alla saada ning ohustas Suurbritanniat
Kollane plaan
- Taheti minna Prantsusmaa vägede selja taha, kust saksa vägesid oodata ei osatud
- Holland-Belgia-Luxemburgi kaudu
- Prantsuse, Inglismaa ja Belgia sõdurid võeti piiramisrõngasse
Dunkerque - linn, mis jäi piiramisrõngast välja. Selle linna kaudu suudeti päästa ~ pool miljonit sõdurit.
Prantsusmaale kuulutas sõja ka Mussolini
14.06.1940 – Saksa väed marssisid Pariisi
Tegutsema hakkas ka NSVL
- 14.06.1940 - Ultimaatum Leedu valitsusele, kus nõuti valitsuse väljavahetamist, väideti, et Leedu pole täitnud lepingus kirjasolevaid nõudmisi/punkte  15.06 – NSVL väed Leetu
- 16.06.1940 – ultimaatum Lätile ja Eestile  okupeeriti NSVL poolt järgmisel päeval
- Haaras endas ka Bessaraabia osad, Poola
22.06.1940 – Compiegne’i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel  Prantsusmaa jagati kaheks
- Okupeerimata osas tekkis Vichy Vabariik  saksameelne riik, mille eesotsas oli Petain  Prantsusmaa reetur oli
- Charles de Gaulle – alistumist mittetunnistav kindral, kes korraldas vastupanuliikumise Inglismaal (Vaba Prantsusmaa)
Inglismaa oli Hitleri vastu põhimõtteliselt üksi
- Operatsioon Merelõvi  mereväe dessant  Inglismaa vastu  taheti nõrgestada Suurbritanniat  kuulutati välja meresõda  algasid pommitusretked Saksa poolt  ei õnnestunud nõrgestada  vastuapnutsoon aga aina laienes Inglismaa poolt  Inglismaal saadeti lapsed linnadest ära  purustused olid suured
Barbarossa plaan – uus plaan NSVL vastu
Mussolini palub abi Saksamaalt  Balkani operatsioon  Saksamaaa lubab aidata, sest loodab ise kasu saaada
Aprill 1940 – Balkani ps oli Saksa kontrolli all tänu Mussolini halvale tegutsemisele

Teised rinded

Põhja-Aafrika  Mussolini viis sõja Euroopast välja
- 1941 jõudis välja Egiptusesse  Liibüa kaudu  paluti jällegi abi Saksamaalt
- Rommel – kindral, kes sai Aafrika korpuse eesotsa  „kõrberebane“ kasutas ära oskuslikult tankiüksusi ning Ingl peamine tugipunkt, Egiptus , sattus ohtlikku seisu
- Jõuti välja El Alameinini, edasi enam ei jõutud

Olukord Eestis

Peale teadasaamist salajasest protokollis ei khtestatud kohe mobilisatsiooni  tahtis olla erapooletu
Eesti olukorda mõjutas kõige rohkem MRP

Orzel - Poola allveelaev , mis palus luba maabuda Tallinna sadamas.(interneeriti)
Interneerima- neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelaste kinnipidamine ja neilt relvade ära võtmine.

28. september 1939 aastal sõlmiti vastastikuse abistamise pakt NSVL’i ja Eesti vahel.

Vastastikuse abistamise pakti tingimused:

Mõlemad lepinguosalised kohustuvad andma üksteisele igasugust abi, otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral.
NSVL kohustub andma Eesti sõjaväele abi relvastusega ja muude sõjaliste materjalidega soodustatud tingimustel.
Eesti vabariik kindlustab NSVL’le õiguse omada Eesti saartel(Saaremaa ja Hiiumaa ) ja Paldiski linnas baase mere- ja sõjalaevastikule.

Kuidas NSVL oma nõudmisi põhjendas?
- Sõjaline ähvardus.
- Põhjendas sellega, et Eesti pole piisavalt tugev, et ennast kaitsta.
- 16. juuni 1940 ultimaatum Eestile.
- Nõuti suuremate vägede sissetoomise õigust.
- Nõuti valitsuse väljavahetamist.
- 1939 a sügisel oli Eesti valitsusjuhiks J. Uluots.
- 17. juuni 1940- Nõukogude okupatsiooni algus Eestis ja Lätis.
Poliitilised ümberkorraldused
- 21. Juuni 1939 – uus valitsuskoosseis  eesotsas J.V. Barabarus
  - Töökava:
    - Lubati kindlustada rahva õigusi
    - Suurendada ainelist heaolu
    - Rahvuskultuuri edendamine
    - Normaalsed suhted kõigi riikidega
- Puhastus riigiparaadis  ministeeriumite kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhtkond, maavanemad ja linnapead asendati järk-järgult kommunistidega.
- Annektsioon:
  - EKP – Eesti Kommunistlik Partei  ainuke lubatud poliitiline organisatsioon
  - Elustati Eesti Töötava Rahva Liit  propagandakampaania
  - Eesti ümbernimetamine ENSVL  tagandati K. Päts
- 25.08.1940 - ENSV konstitutsioon  Eesti seadused asendati Vene omadega
  - Seadusandlik võim Ülemnõukogule (J. Vares )
  - Täidesaatev võim Rahvakomissaride Nõukogule (J. Lauristin )
Majanduslikud ümberkorraldused
- Riigistamised – natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad, rahaasutused, suuremad elumajad
- Majandusele allutati tsentraliseeritud juhtimisele  majandusplaanide koostamine
- Tööstuse forsseritud arendamine teiste majandusharude arvelt
- Agraarreform  riiklik maafond  sinna läksid konfiskeeritud valdused  talude max. suurus oli 30 ha
- Sovhoosid  kolhoosid  tõi kaasa  talurahva vaesumise , masina- ja traktorijaamade loomine
- Rahareform  kroon vahetati rubla vastu  1 EEK = 1,25 rubla (tglt pidi olema 10 rubla)  tõi kaasa  tööstuskaupade ja toiduainete hindade järsk tõus  kaupade krooniline defitsiit
Kultuurilised ümberkorraldused
- Kohustuslikud ained  marksism- leninism , NSVL ajalugu ja konstitutsioon, vene keel
- Likvideeriti väiksemad kirjandusväljaanded
- Nõukogulikud õpikud, tõlked Nõukogude ilukirjandusest, ühiskondlik-poliitiline kirjandus
- „ vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest“  ülistada Nõukogude võimu
- Kunstis  propagandistlikud plakatid , riigijuhtide paraadportreed
- Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendus senine repertuaar nõukoguliku loominguga.
- Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine  mälestussambad, raamatud, ühingute sulgemine
Repressioonid – esimesed arreteerimised juba 17. Juunil
- NKVD töö alguses muutusid hoogsamaks
- Algas poliitikute arreteerimine
- Kuni 1940 aasta lõpuni kadus üle 1000 inimese(sh riigi endine poliitiline juhtkond, sõjaväelased, politseinikud ja tippintelligendi esindajad jne)
- 1941 laienes arreteerimine veelgi  tsiviilisikute arreteerimine
- Repressiivpoliitika kulmineerus 14.06.1941 massiküüditamisega

Sõjategevus 1941-1944

Barbarossa plaan – NSVL ründamiseks  välksõja plaan
- 3 põhisuunda:
  - NORD – Leningradi peale
  - MITTE – Moskva peale
  - SÜD – Kiievi peale
22.06.1941 – Saksamaa ründab NSVL  reeturlik kallaletung  rikkus lepingut vms
Eestis võeti Saksa vägesid vastu vabastajatena (lilledega)  28.08.1941 algas Saksa okupatsioon
Leningradi blokaad – elanikke ei lubatud oma piirkonnast lahkuda  üle poole mlj sai tänu sellele surma
Moskva poole minnes tabas sakslasi suur külm, milleks poldud valmis
06.12.1941  vastupealetung  lahing Moskva pärast  oli edukas venelastele  Saksamaa I kaotus
7 dets alustasid jaapanlased USA ründamist. Rünnati mereväebaasi Pearl harbor  Jamamoto - Jaapanlaste väejuht

Holokaust – juutide tagakiusamine

Natside polt toime pandud kuriteod vähemusrahvuste vastu
Nürnbergi seadus:
- Vähemused kodakondsusetuks
- Riigiametitel ei võinud töötada
- Saadeti vangilaagritesse
- Jäeti ilma riigikaitsest
September 1939 - juudivastane poliitika sai uut hoogu
- hakati eraldama linnaosadesse (getodesse)  sinna sunniti kõik juudid  sealsed elutingimused olid rasked, suremine oli muutunud igapäevaseks
- koonduslaagreid rajati ka linnast välja  surmalaagriteks kutsuti
- Eestisse oli 1941 a sügiseks jäänud umbes 1000 juuti, kunagi oli olnud 5000
- Eesti suurim vangilaager oli Klooge
- Auschwitz – tuntuim rohkete gaasiakmbritega vangilaager üldse  asus Poolas
- 27.01.1945 – holokausti päev  6 mlj juuti, ka mustlased
- Tapeti kõiki ka rasedaid ja lapsi ja vanainimesi, kõik viati ühte auku  lõpuks kaevati ikka kõik üles ja põletati ära, et varjata oma kuritegusid

Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine – riikide liit Hitleri vastu

Algas 1940 aasa sügisel
USA laenas GB-le sõjatehnikat  vastu lubas oma Aasia sadamates randuda NT. Indias
11.03.1941 – USA kongress lend- lease seadus  lubas toetada kõiki riike, mis sõdisid Saksamaa vastu
14.08.1041 – Atlandi Harta
- Osalesid: GB ja USA juhid (W. Churchill ja F. D. Roosevelt ), 1941. septembris ühines ka NSVL
- Otsused:
  - Loobutakse igasugustest territoriaalsetest vallutustest
  - Tunnistab iga rahva õigust sõltumatusele ja valitsemiskorra valimisele
  - Tuleb loobuda jõu kasuamisest riikidevahelistes suhetes
01.01.1942 – 26 riigi esindajad kirjutasid alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile
- Sisu:
  - Atlandi Harta
  - Ei sõmita separaatrahu / vaherahu teljeriikidega
28.11.1943 – 01.12. 1943 – Teherani konverents
- Kohtusid: GB, USA ja NSVL juhid [Churchill, Roosevelt, Stalin (ÜK(b)P)]
- Otsused:
  - Algpiiride taastamine
  - II rinne Põhja-Prantsusmaale
Suudeti läbi murda Leningradi blokaad
Narva jõe all suudeti Punaarmeed kinni hoida pool aastat
1944 – Saksa väed olid NSVL aladelt välja aetud
06.06.1944 – Normandia dessant (D-päev)  2 mlj meest erinevatest riikidest
- Selle juht oli D. Eisenhower
- Saksa juhiks oli Rommel
- Dessant oli edukas  1 päevaga hõivati veerand miljonit sõdurit  Saksamaa kaotas
25.08.1944 - vabastati Pariis  läheneti Saksamaale  Hitler kogus kokku oma viimased jõuvarud  suur pealetung
1945. Jaanuaris – Punaarmee sai enda kontrolli alla Ida-Euroopa alad
4-11 veebruar 1945 – Jalta konverents
- Osalesid: GB, USA ja NSVL juhid [Churchill, Roosevelt, Stalin (ÜK(b)P)]
- Otsus:
  - Saksamaa purustamine  4ks okupatsioonitsooniks jagamine (GB, USA, NSVL, FRA)
  - ÜRO asutamine ( aprillis samal aastal)
  - Ida-Euroopa riigid jäävad NSVL mõjusfääri

Roosevelt palus abi Stalinilt Jaapani purustamiseks . USA lubas tunnistada Lõuna-Sahhaliini ja Kuriili saari NSVL’i koosseisus .
4) 7. mai 1945 kirjutas Saksamaa alla kapitulatsiooni aktile, 8. mai hakkas see kehtima. 8. mai kirjutasid Saksamaa ja NSVL alla ka kapitulatsiooni aktile, hakkas kehtima 9. mai, sest 7. mail ei olnud kohal NSVL’i esindajat.

16. juuli - USA tegi esimese tuumapommi katsetuse.
8. august - NSV Liit kuulutas sõja Jaapanile.
6 ja 9 august – Nakasaki ja Hiroshima pommitamine USA poolt
2. september - Teine maailmasõda lõppes Jaapani kapituleerumisega.

Totaalne sõda

„totaalne sõda“- sõda, kus ühel või teisel kombel on sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Ei olnud vahet rindel ja tagalal. Tsiviilisikud said sõjateegevuse osks, kandes mõnel maal sõduritega võrreldavaid kaotusi.
Enamik inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks ja üritas jätkata normaalset elu. Nii ei leidnud nt juudid mitmel pool piisavalt toetust ja abi.
Naised pidid asuma tööle meeste asemele tööstusettevõtetes ja ka põllumajanduses.
Sõja mõjudest ei jäänud puutumata ka neutraalsed riigid. Nt Šveitsi pankadesse üritasid oma varandust panna nii juudid kui ka natslikud kurjategijad.

Vastupanuliikumised eri riikides

Vastupanuliikumine Prantsusmaal: aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaažiakte. Tegi koostöd lääneliitlastega.
Kreekas ja Jugoslaavias: kujunes väga tugevaks, Eriti mõjukas partisanide juht oli Tito , kelle tegevusele isegi saksalsed ei suutnud piiri panna.
Saksamaal: kujunes küll välja, aga vastupanurühmad avastati kiiresti. Kui Hitlerit üritati tappa, see aga ebaõnnestus, siis paljastati vandenõu ja järgnenud puhastuse ohvriks langesid paljud Saksa kõrgemad sõjaväelased.
Eestis loodeti saavutada iseseisvus ja kutsuti üles ühinema Saksa armeega, see plaan aga ebaõnnestu ja iseseisvust ei saavutatud.
Ukrainas oli väga keeruline olukord, kuna Ukraina vastupanuliikumine võitles nii sakslaste kui ka nõukogudemeelsete partisanide vastu.

Inimeste valikud okupeeritud aladel

4)Kuidas tagati elanike heaolu sõja ajal? Mida said ära teha riikide valitsused?

Et tagada nappide ressursside enam-vähem võrdne jaotus, kehtestati enamikus riikides kaardisüsteem. Kõiki asju oli saada küll vähestes kogustes , aga see vähene oli kõigile garanteeritud. Ida-Euroopas hankisid inimesed asju ja toitu sõjaväe käest, sest see oli põhimõtteliselt ainus koht, kust oli võimalik veel saada midagi kvaliteetset.
NSVL sai abi riiete ja toidu näol Ameerika Ühendriikidelt.
Saksamaa üritas alguses pidada kinni põhimõttest, et sõda ei tohi alandada sakslaste elatustaset ega vähendada tarbekaupade tootmist, samuti pidid naised kodus istuma, mitte tehastes tööd rabama . See plaan, aga kukkus läbi ja muuhulgas pidi naised hakkama meeste töid tegema. Palju oli keemiatööstuse nn ersatskaupu. Ometi suutis Saksamaa sellel korral hoiduda näljast ning tagada kuni sõja lõpuni elanike miinimumtasemel varustamise.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 193 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

193 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liizu19 Õppematerjali autor

teine maailmasõda

Sarnased õppematerjalid

docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest,

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda 1939-1945

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 1 Rahvusvahelised suhted 1930ndatel · Versailles'i lepingu rikkumine: 1. 1932 Lausanne konverents riigid otsustavad peatada Saksa reparatsioonimaksed; 2. 1935 luuakse Wehrmacht (massiarmee, sõjaväekohustus); 3

Ajalugu

docx

II maailmasõja eellugu ja algus

4. Kudias olid sõjaga seotud järgmised kohad: a. Wannsee sakslaste viimase konverentsi asukoht (teemaks juutide tapmine) b. Katõn sõjavangide massihukkamine Poolas (1943) c. Majdanek Poolas asuv sakslaste poolt korraldatud orjalaager tapulaager juutidele d. Babii Jar kiievis (Ukrainas) juutide massimõrva asukoht e. Dresden saksimaa pealinn 5. Mida tõi II maailmasõda kaasa Krimmi tatarlaste ja Tsetseenide jaoks? a. tatarlastele 6. Kuidas mõjutas II maailmasõda naistemoodi? a. Kinnistas naistele meeste moodi püksid 7. Kuidas oli neutraalne Sveits seotud maailmasõjaga? a. Kõik nii natsid kui ka juudid kantsid oma raha Sveitsi pankadesse. Kordamine: 1. Pane ajaliselt õigesse järjekorda a. Austria liitmine saksamaaga 1938 märts Ansluss b. Müncheni kokkulepe 1938 september c

Ajalugu

doc

II maailmasõda

kuidas purustada ?millal avada II rinne ?kuidas tegutseda pärast Hitleri kukutamist ? ?Peale Euroopa vallutamist hakkas Hitler tegema ümberkorraldusi. ?Natsionaalsotsialism ühele rahvale kehtiv võrdsus. Kommunism võrdsus kehtib töölisklassile ?Slaavi rahvus tuli orjastada ?mustlased ja juudid tuli hävitada holokaust ?juudid olid kommunistliku ideoloogia rajajad ?suurtes linnades tehti juutidele eraldi linnaosad ?Peale II maailmasõda said USA ja Venemaa endale uued identiteedid. USA demokraatia kaitsja, Venemaa Ida-Euroopa vabastaja ?Elbe jõel kohtuvad 19 aastal idarinne (Venemaa) ja läänerinne (Prantsusmaa, Kanada, jt.). ?Saksamaa on alistatud. Saksamaa kapituleerub 8-'.mai Murragulised lahingud ?Midway lahing 1942 ?Vaikse ookeani piirkonnas ?jaapanlased tungivad kallale USA mereväebaasile ?jaapanlased kaotavad ?El-Alameine'lahing 1942 ?rünnatakse teljeriikide väekoondist ?põhja-Aafrikas

Ajalugu

docx

II maailmasõda ja külm sõda

1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.

Ajalugu

docx

II Maailmasõda

tunig NSVL, millele NSVL vastas oma rünnakutega. See oli sõda, mille tulekust teadis NSVL juba ammu ning olid suutelised kergelt sakslasi alistuda ning Saksamaa alustas vägeda tagasi tõmbumist idapoolelt. Hitleri-vastane koalitsioon Hitleri tegevuse vastane liit, mille moodustasid Teherani konverents 28. November 1. Detsember 1943, aset leidnud kohtumine USA (F.D.Roosvelt), NSVL (J.Stalin), Suurbritannia (W.Churchill), kus toimus NSVL abitamine sõjaväega ja NSVL nõudmine avada teine rinne läänes 6. juuni 1944 avati teine rinne , kui USA ja Suurbritannia dessandid maandusid Normandiasse. Operatsiooni ülemjuhatajaks määrati USA kindral D.Eisenhower Jalta konverents 4.-11. Veebruar 1945, kus kohtusid USA (F.D.Roosvelt), NSVL (J.Stalin), Suurbritannia (W.Churchill) ning otsustati Saksamaa jaotada okupatsioonitsioonideks 25. aprill 1945 USA ja NSVL sõjaväed kohtusid Elbe jõel 30. aprill 1945 Tappis Hitler oma naise ja tei enesetappu 8

Ajalugu

docx

Teine Maailmasõda -kordamisleht

o Churchilli kommentaar Teine maailmasõda 01.09.1939-02.09.1945 o Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Eellugu Valiti alandus, saadi ka sõda · Natside peaeesmärk oli sõda o Eluruumi laiendamine ja ressurssipuuduse lahendamine o Vastandumine kommunismile ja NSVL-le Sõja eelõhtul

Ajalugu

docx

AJALOO KT II MS

1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas) 42. Saksamaa lüüasaamine II MS's 1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ''välksõda'' jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia

Ajalugu

Rohkem sarnaseid