ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID 20. AASTATEL (0)

5 VÄGA HEA

ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA AMEERIKA
ÜHENDRIIGID 20. AASTATEL
ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS.Pärast Esimest maailmasõda tabas Lääneriike lühiajaline majanduskriis. Kõik see lõppes krahhiga. 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks. Ajalukku on see läinud “musta neljapäeva” nime all. Langeb selline aktsia , mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu.
1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid.
Kriis näitas, et ühiskonnas on vaja majanduselu reguleerida riigi kaasabil.
Majanduse riikliku reguleerimise teoreetilise põhjenduse töötas 1930. aastail välja inglise majandusteadlane John M. Keynes (1883-1946). Erinevalt teistest kodanlikest majandusteadlastest väitis ta, et kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida ega vältida kriise ja tööpuudust. Ainsaks jõuks, mis suudab majandust vajalikul määral korraldada, on riik.
Et seda kõike saavutada, oli vaja muuta senist suhtumist riigi eelarvesse. Keynes kinnitas, et ei maksa tunda hirmu, kui riigi kulud on tuludest suuremad, kui eelarve on puudujäägiga ehk defitsiitne. Riik katku oma suurenenud kulud paberraha täiendava käibelelaskmise ehk emissiooni teel.
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE UUS MAJANDUSPOLIITIKA . Praktilise vajaduse sunnil hakkasid valitsused üha enam rakendama J. M. Keynesi poolt pakutud ja põhjendatud abinõusid. Kõige põhjalikumalt ja täiuslikumalt tehti seda Ameerika Ühendriikides president Fr. D. Roosevelti (võitis 1932. a. valimised) “Uue kursi”(New Deal) raames.
Kõik see oli uudne nähtus, võrreldes ühendriiklaste senise praktikaga. Mis puutub aga maailma, siis oli “uue kursi” tähtsus selles, et sellal kui Saksamaal kriisist jagusaamiseks mindi mööda repressiivset teed, siis Ameerika Ühendriikides jäi peale liberaalne reformistlik variant. Sel oli suur tähtsus maailma demokraatliku arengu jaoks.
USA VÄLISPOLIITIKA 1930. AASTATEL. Välispoliitikas oli märkimisväärne neutraliteediseaduse vastuvõtmine USA Kongressi poolt 1935. a., mis keelustas relvamüügi sõjaseisukorras olevatele riikidele. Põhjuseks Euroopa riikide Esimese maailmasõjaaegsete võlgade tasumata jätmine. Ainukesena tasus oma võlad vaid Soome (1976. a.). Kuid Teise maailmasõja eel, kus agressorid relvastusid ja ohvrid mitte, võis selline seadus kahjustada viimaseid.
Fr. D. Roosevelti ajal tunnustasid Ameerika Ühendriigid peale pikka 16 aastat kestnud vaheaega lõpuks 1933. a. Nõukogude valitsust Venemaal. Tunnustamisvajaduse tingis jõudude tasakaalu poliitika: Kaug-Idas kasvas Jaapani võimsus ja teravnesid Jaapani-USA suhted. Suhete tihenemine Moskvaga võis tugevdada Washingtoni positsioone Tokyo vastu.
14. SAKSAMAA 1930. AASTAIL
HITLERI TEE VÕIMULE
Euroopa suurriikidest puudutas 1929. a. alanud majanduskriis kõige teravamalt Saksamaad. USA-st saadud laenud, mis elavdasid maa majandust 1920. aastail, lakkasid. Võlgade eest tuli aga tasuda. 1931. aastani jätkus ka reparatsioonide maksmine. Tööstuslik tootmine langes üle 40% sajandivahetuse tasemele . Hulgaliselt ettevõtteid läks pankrotti . Täiesti tööta oli 8 miljonit inimest.
Inimeste silmis langes süü valitsusele ja parteidele, kes Saksamaad seni olid juhtinud. Kiiresti hakkas kasvama Weimari vabariiki alati kritiseerinud NSDAP populaarsus. 1932. a. valimiste tulemusena said natsid parlamendis 230 kohta, olles Riigipäeva suurim fraktsioon. Ometi polnud neil veel absoluutset enamust. Kõik, kel midagi kaotada oli, eelistasid punasele diktatuurile pruuni. See aitas Hitleril 30. I 1933. a. võimule tulla, sest Hitler eitas natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist.
Tulnud võimule, alustasid natsid arvete klaarimist kommunistidega. 28. II 1933 süttis Riigipäevahoone. Kohe süüdistati kommuniste ja alustati nende arreteerimist. Põlengut ettekäändeks tuues tühistati Weimari konstitutsiooni need paragrahvid, mis käsitlesid isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Seejärel keelustati kompartei. Nüüd oli natsidel Riigipäevas juba absoluutne enamus.
Kuid Hitler ei tundnud oma võimu küllalt kindla olevat, kuni eksisteeris enam kui miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. “pikkade nugade ööl” SA juhtkond eesotsas staabiülem E. Röhmiga (Hitleri järel teine mees parteis ) hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president P.von Hindenburg , sai Hitlerist ka riigipea. Nii olid kõik tähtsamad parteilised ja riiklikud ametid koondunud tema kätte.
Ülejäänud natslikest juhtidest võiks nimetada SS-i ja Gestapo juhti Heinrich Himmlerit (1900-1945), propagandajuhti Joseph Goebbelsit ( 1897 -1945), ideoloogiajuhti Alfred Rosenbergi (1893-1946), Hitleri asetäitja parteis ja tema teine ametlik järglane Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik järglane Hermann Göringit (1893-1946).
Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS (Schutzstaffel ehk kaitsemalev, mustsärklased) oli esialgu tekkinud Hitleri ihukaitseväena ja täitnud parteisisese politsei ülesandeid. Nüüd sai SS-st kõikvõimas organisatsioon , mis kontrollis kogu riigi-ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Endise Preisi poliitilise politsei ühest osakonnast kasvas välja Gestapo (Geheime Staatspolizei ehk Salajane riigipolitsei), mis allutati SS-ile. Tekkisid ka esimesed koonduslaagrid , mida juba 1933. a. lõpuks oli umbes 50.
Et NSDAP programmis oli silmapaistval kohal antisemitism , said rassistliku tagakiusamispoliitika objektiks kohe juudid . Rea seadustega eemaldati nad riigi-, teadus- ja õppeasutustest ning piirati tunduvalt nende tegevust nii majanduse kui kultuuri vallas (nn. Nürnbergi seadused). Juutidelt võeti kodakondsus ja sellega kaasnevad õigused. Abielud “aarialaste” ja juutide vahel olid keelatud.
15. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1929 – 1937
2. II 1932. a. toimus Genfis Rahvasteliidu desarmeerimiskonverents, kui samal ajal pommitasid jaapanlased Hiinat. 1933. a. lahkusid jaapanlased üldse Rahvasteliidust. Saksamaa hakkas juba enne Hitleri võimuletulekut taotlema endale relvastuse alal võrdõiguslikkust teiste riikidega.
Veelgi varem oli Saksamaa lakanud täitmast teistki Versailles ’ rahulepinguga peale pandud kohustust - reparatsioonide tasumist. Algul paluti pikendust seoses majanduskriisiga, 1932. a. keelduti aga lõplikult maksmast.
Hitler jätkas Versailles’ lepingutingimuste lõhkumist veelgi energilisemalt. Oli ju tema eesmärk algusest peale uus sõda. 1936. a. kehtestati Saksamaal üldine sõjaväeteenistuskohustus ja lubatud sajatuhande mehelise sõjaväe asemele loodi Wehrmacht , mis koosnes 12 korpusest ja 36 diviisist.
Oluliselt aitas Hitleri sellistele sammudele tollal kaasa Inglismaa suhtumine. Loodeti, et järeleandmiste teel on võimalik Hitler “maha rahustada.” Pealegi peeti Nõukogude poliitikat ja Komiterni ässitustegevust asumaades Inglise huvidele ohtlikumaks. Nii kirjutati 18. VI 1935. a. alla Inglise-Saksa mereväekokkuleppele. Selle põhjal võis Saksamaa asuda ehitama sõjalaevastikku, mis moodustas 35% Inglise omast ja allveelaevastikku 45% ulatuses.
7. III 1936. a. sisenesid Wehrmachti üksused Reini demilitariseeritud tsooni.
25. X 1936. a. sõlmiti Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit ehk Berliin - Rooma telg . Saksamaa tunnustas Etioopia annekteerimist Itaalia poolt ning mõlemad riigid otsustasid tunnustada ja sõjaliselt abistada Hispaanias Franco valitsust ning jaotada mõjusfäärid Doonaumaades ja Balkanil. Saksamaad ja Itaaliat hakati kutsuma teljeriikideks.
25. XI 1936. a. sõlmiti Antikomiternipakt Saksamaa ja Jaapani vahel. Mõlemad pooled kohustusid kooskõlastama oma tegevust Komiterni-vastases võitluses. Itaalia ühines selle paktiga järgmisel aastal.
1937. a. möödus Euroopas vaikselt . Saksamaalt ei tulnud suuremaid uudiseid. Ka oli Hitler jaanuaris avalikult kuulutanud: “Üllatuste aeg on lõppenud, rahu on meie ülim hüve.” Ent see oli vaikus enne tormi.

.RTF Laadi alla originaalfail 3 lk · .rtf · 8 allalaadimist

ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID 20-AASTATEL #1

ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID 20-AASTATEL #2

ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID 20-AASTATEL #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

PeepPeep Õppematerjali autor

hitler majanduskriis natsid gestapo parteis ühendriikide saksamaad ameerika ühendriikides ühendriikides weimari jaapanlased võlgade president

Sarnased õppematerjalid

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA, kusjuures juhtivat osa Rahvasteliidus etendasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Rahvasteliidu Alaline Sekretariaat asus Sveitsis Genfis. Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus. Rahvasteliidu põhikirja peamine autor oli Ameerika president W. Wilson. Ometi Ameerika Ühendriigid ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Ladina-Ameerika riikidest liitusid Rahvasteliiduga vähesed, Aasias ja Aafrikas olid siis vaid mõned iseseisvad riigid. Rahvasteliit jäi peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks ja neistki polnud mitte kõik riigid kogu aeg selle liikmed. Saksamaa astus liikmeks 1926. a. ja lahkus sealt 1933. a. Samal aastal lahkus ka Jaapan. Itaalia astus liidust välja 1937. a. ja NSV Liit, kes oli vastu võetud 1934. a.,

Ajalugu

doc

Lähiajalugu, konspekt

TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid

Ajalugu

doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler

Ajalugu

doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932 Kriisi teke: Põllumajanduses ületootmine hinnad hakkasid langema ebakindlus USA aktsiaturul 29.oktoobril 1929 New Yorgi börsil paanika väärtpaberite hinnad langesid inimesed kaotasid oma varanduse ei suutnud

Ajalugu

doc

SAKSAMAA 1871-1945

4) Reichsbank tuli Antanti järelevalve all reorganiseerida 1920.-te II poolel Saksamaa majandus kosus ning kujunes peatselt taas Euroopa kõige kiiremini arenevaks majanduseks. Youngi plaan 1929 reguleeris veelgi reparatsioonimakseid, kogusummaks kehtestati $26,35 miljardit, mis tuli maksta 58,5 aasta jooksul. Saksamaa majandus sattus aga selle kõige tagajärjel sõltuvusse USA kapitalist ning kui USAd tabas oktoobris 1929 börsikrahh ja sellele järgnes suur majanduskriis, siis viidi suur osa USA kapitalist Euroopast välja ja Saksa majandus varises taas kokku. See muutis taas populaarseiks äärmusrühmitused. Asja ei parandanud ka kantsler Brüningi katse riigi kulusid kärpides ettevõtjatele rohkem raha jätta ja sedaviisi majandust taas jalule aidata. Tööpuuduse ja vaesuse tulemusena muutusid senised valitsevad parteid rahva silmis väga ebapopulaarseteks. See tõi kaasa parempoolsete, nagu natsid ja Hugenberg, ja

Ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 3. Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud) Aeg: 1929 okt.-1934 Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s: Põhjused USA-s: · Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine · Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil (,,must neljapäev" ja ,,must

Ajalugu

docx

1930-ndad – agressiooniajastu

Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu. Samas kaotas demokraatliku Saksamaa valitsus elanikkonna toetuse, kuna ei tulnud toime korra hoidmisega riigis. 1920. aastate alguses valitsesid Saksamaa linnade tänavatel kaos ja anarhia. Majanduskriisi tagajärjel oli tööpuudus Saksamaal aastatel 1929 – 1932 kasvanud 3 miljonilt töötult 6 miljoni töötuni. Weimari mõõdukad parteid ei suutnud tekkinud olukorras lahendust leida ja kui üks valitsus teise järel sündmuste survel kokku varises, hakkasid parlamendivalimistel üha suuremat edu saavutama äärmusparteid. 1921 – luuakse natsipartei raames SA – rünnakrühmlased (kannavad pruune särke). Nende ülesandeks oli terroriseerida poliitilisi vastaseid. Juhtis E.Röhm.

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Versaille rahu Kirjutati alla 28.06.1919 Versailles'i peeglisaalis. Põhipunktid: · Saksamaa loovutas alasid Elsass-Lotringi alad Prantsusmaale, Poola sai tagasi nn Poola koridori (Ida-Preisimaa polnud enam Sks

Ajalugu

Rohkem sarnaseid