Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AJALUGU II MS 1939-1945 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on talvesõda populaarne meemide teema?
  • Millised strateegilised vead Stalin tegi nimeta 3 kui Soomele kallale läks?
  • Mis on Molotovi kokteil?
  • Mis on Mannerheimi liin?
  • Kuidas jõudsid juudid Euroopasse?
  • Mida kujutas endast antisemitism?
  • Miks arvas Hansi ema et tema poeg ei surnud loomulikku surma?
  • Mis aastaajal on foto teie arvates tehtud?
  • Mis on selle juures ebatavaline?
  • Mis võis Hadamaris toimuda?
  • Millise inimesena ta tundub?
  • Mida ta tegi Miks te nii arvate?
  • Milliseid tõendeid leiate selle kohta et ta oli uhke selle üle mida tegi?
AJALUGU
II MS 1939-1945
Sisukord


Ülemaailmne majanduskriis 1929


  • Ülemaailmne majanduskriis algas ja levis edasi Ameerika Ühendriikidest.
  • “Must reede” - korraga paisati turule suur hulk aktsiaid , sellele järgnes kogu aktsiaturu kokkuvarisemine
  • Kriisi võimalikud põhjused:
    • valitsus sekkus liiga tugevalt vabaturumajandusse
    • majanduslik liberalism oli liiga nõrk
  • Pankrott, ekspordi vähenemine, makseraskused - igal pool üle maailma
devalveerimine - oma valuuta kursi alandamine
  • Tööstustoodang hakkas vähenema
  • Põllumajanduses sattusid väiketootjad raskustesse
  • Töötus suurenes järsult
  • Sotsiaalkindlustussüsteem oli ebapiisav
  • Vabamajandus lammutati, riik hakkas üha enam majandusse sekkuma
  • Majanduskriisi tõttu sattus ka parlamentaarne süsteem raskustesse, see asendus kas autoritaarse süsteemiga või diktatuuriga
  • Roosevelt ja Hitler - loodeti päästmist
  • Tolmutormid
  • Tööpuudus
  • New Deal - USA majanduse korrastamine, tööpuuduse vähendamine, sotsiaalse olukorra kiire parandamine, poliitilise süsteemi kindlustamine
  • Tööhõive suurendamiseks moodustati mitmesuguseid riiklikke ühinguid
  • Rajati parem sotsiaalkindlustussüsteem
  • Kehtestati miinimumpalk ja 44h töönädal
  • Roosevelti uus kurss aitas ületada majanduskriisi, vähendas varanduslikku ebavõrdsust, korrastas riigi sekkumisega majandussüsteemi ning rajas aluse tarbimis- ja heaoluühiskonna taastumisele pärast II MS. Tööpuudus suudeti täielikult ületada pärast USA astumist II MS, kui sõjatööstus hakkas kasvama.

Hitler ja Roosevelt
Saksamaa militariseerumine
  • 1918. a sügisel novembrirevolutsioon
  • Weimari vabariik (1919-1933)
  • 1920 uue põhiseaduse alusel valiti riigipäev
  • Kappi putš - valitsuse rünnak paremalt
  • Adolf Hitler - 1920. aastal võttis töölispartei üle ja muutis Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Korraldas Müncheni putši (riigipöördekatse), mistõttu mõisteti viieks aastaks vangi (seal alustas “ Mein Kampfi” kirjutamist).
  • 1933 - Hitler kantsleriks
  • 1933 dets - Hitler riigipea, kogu Saksamaa natsistlik
  • Vabatahtlikud paramilitaarsed üksused - tegelesid korra hoidmisega partei üritustel ja konkureerivate parteide ründamisega
  • Põletati raamatuid
  • Berliini suveolümpiamängudel tutvustati Saksamaa saavutusi kogu maailmale
  • 1935 - üldine sõjaväekohustus
  • Nürnbergi seadused - seadus “saksa vere ja Saksa au kaitseks”, kodakondsuseseadused ja riigilipuseadus. Juutidevastased seadused tulenesid “Mein kapfist”
  • Kristallöö - üleriigiline juudipogromm, tapeti juute

Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel ja suuremad relvakonfliktid . Killustuv Euroopa


  • Maailmasõja lõpptulemus - materiaalne kahju, uued piirikokkulepped, administreatiivsed ümberkorraldused, vaimne väljakutse (rahvuslik egoism ja materialistlik kasumijaht olid katastroofi algsed põhjused
  • 20. sajand - masside sajand
  • Sõjajärgne Euroopa - mitmeparteisüsteem, püüdlemine parlamentaarse valitsemisvormi poole
  • Naiste valimisõigus
  • Parteid killustusid
  • Nõukogude liit - kommunism , Lenin ; Itaalia - fašism, Mussolini
  • Fašism - rahvuslikult piiratud
  • Kommunism - pürgis rahvusvahelisusele ja üldisele kehtivusele, ateism , kapitalismivastasus
  • Kollektiivse julgeolekus süsteem - kahe- ja mitmepoolsete lepingute süsteem. Tähtsamad - neutraliteedi-, mittekallaletungi-, vastastikuse abistamise, piiri-, sõpruse- ja liiduleping.
  • Alates 1932 - NSVL sõlmis 12 mittekallaletungilepingut
  • Lepituspoliitika - väikeste järeleandmistega poliitika
  • Austria ja Tšehhoslovakkia kaotasid iseseisvuse
  • Genfi desarmeerimiskonverents (1932-1934) - 64 riiki, eesmärgiks ründerelvade piiramine, Saksamaa nõudis võrdseid õiguseid teiste riikidega - Lõpptulemusena kukkus konverents läbi
  • Mandžuuria kriis ( 1931 -1932) - Jaapanil oli õigus kaitsta oma sõduritega Lõuna-Mandžuuria raudteed. Samal ajal toimus Hiinas kodusõda (Jaapan sekkus ka sinna). 1931. aastal lavastasid jaapanlased Hiina sõdurite rünnaku raudteele ning kasutasid seda ettekäändena okupeerida kogu Mandžuuria. 1932. aastal kuulutati välja Mandžukuo marionettriik. Hiina abipalvele reageeris Rahvasteliit ning kuulutas Jaapani agressoriks ning nõudis, et Jaapan tagastaks Mandžuuria Hiinale (sõjaliselt ei sekkutud). Selle peale astus Jaapan 1933. aastal Rahvasteliidust välja. Marionettriiki tunnustasid hiljem vaid Jaapani liitlased (Itaalia, Saksamaa).

  • 1935 - Saksamaal üldine sõjaväekohustus → 1936 - Hitler andis käsu siseneda nendesse Reinimaa osadesse, mis olid demilitariseeritud ( Versaille rahuleping), ettekäändeks Prantsusmaa ja NSVL 1935. aastal sõlmitud vastastikuse abistamise leping
  • Rooma -Berliini telg (1936) - Itaalia ja Saksamaa vormiline liit
  • Antikominternipakt (1936) - Saksamaa ja Jaapani vahel, eesmärgiks võidelda kommunistliku õõnestustegevuse vastu kogu maailmas. 1937 liitus paktiga ka Itaalia
  • Hispaania kodusõda (1936-1939) - Francisco Franco juhtimisel võitsid parempoolsed , paljud hispaanlased põgenesid välismaale, Franco kuulutas end 1936. aastal riigipeaks ning oli seda kuni oma surmani
  • Hiina-Jaapani sõda (1937-1941/1945) - Shanghai lahing ( -130 000 hiinlast, -40 000 jaapanlast ), Nanjingi veresaun - jaapanlaste poolt korraldatud, hukkus u 50 000 - 300 000 tsiviilelanikku ja sõjavangi, toimusid vägistamised. 1940. aastaks oli Hiina jagatud kommunistide, rahvuslaste ja Jaapani okupatsiooni all olevateks osadeks . Mõned autorid peavad Jaapani-Hiina sõja algust 1937 II MS alguseks.

Euroopa sõja künnisel. MRP. Sõda Euroopas 1939-1940


  • 1934 - Saksamaa ja Poola sõlmivad mittekallaletungilepingu
  • 1936 - Saksamaa hõivab demilitariseeritud Reinimaa
  • Chamberlain (GBR) arvas , et rahu Euroopas on võimalik päästa teatava järeleandlikkusega Hitleri suhtes, püüdis selles veenda ka prantslasi.
  • 1938 - Hitler saab Austria Saksamaaga liidetud
  • 1938 - suurriikide esindajate kohtumine Münchenis (Tšehhoslovakkiat ei kutsutud) - Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa Saksamaale, ka Poola ja Ungari said Tšehhoslovakkialt valdusi
  • 1939 - Hitler annekteerib tšehhide asuala , ettekäändeks tšehhide ja slovakkide vahelised vastuolud
  • 1939 - Böömi ja Määrimaa Saksamaale
  • 1929 - Mussolini liidab Itaaliale Albaania
  • 1939 - Suurbritannias üldine sõjaväekohustus
  • 1939 - MRP NSVL ja Saksamaa vahel
  • Stalini eesmärk - sõda, mis Euroopa riikide arvel pidi suurendama NSVL-i liitriikide arvu
  • NSVL sai endale õigused Soome, Eesti, Läti, Leedu, poole Poola ja Bessaraabia üle
  • Saksamaa ja NSVL vahel sõlmitud mittekallaletungi lepinguga andis Stalin Saksamaale teadlikult vabad käed sõja alustamiseks. Samal ajal püüdis ta üldsuse ees varjata Saksamaaga sõlmitud kokkuleppe tõelisi eesmärke
  • 1939 - Hitleril kadus hirm sõja eest kahel rindel - vallandus sõda
  • NSVL valmistus taastama Tsaari-Venemaa aegsei piire
  • GBR ja FRA kuulutasid Saksamaale sõja, kuid jäid ootele, kuni sõda jõudis nende piiridele (1940)
  • 1939 - Saksamaa lavastab intsidente Poola piiril - Saksamaa ründab Poolat, kahe nädalaga Varssavi all
  • Poolat ründab Punaarmee, okupeerib Lääne-Valgevene ja Lääne- Ukraina
  • Nõukogude poolel küüditatakse Siberisse ja Kasashtani üle 1.2 miljoni poolaka
  • GBR ja FRA kuulutavad 3. sept 1939 Saksamaale sõja, FRA kuulutab välja mobilisatsiooni

MRP. Eesti okupeerimine. Miks Eesti alistus. Hääletu alistumise taak
  • Saksamaa tugevnes sõjaliselt teistele suurriikidele allumata
  • NSVL ja lääneriigid ei jõudnud kokkuleppele, NSVL alustas läbirääkimisi Saksamaaga
  • 1939 sõlmiti MRP
  • Balti riigid, Soome, Ida-Poola ja Bessaraabia jäid Nõukogude Liidu, suurem osa Poolast Saksamaa mõjusfääri
  • 1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat, 17. septembril tegi seda ka Nõukogude Liit. Sõjaliselt võimsaks peetud Poola purustati vähem kui kuuga , Poola riik likvideeriti ning jaotati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel → Poola liitlased FRA ja GBR kuulutasid Saksamaale sõja, kuid aktiivset sõjategevust läänerindel ei toimunud
  • Eesti kuulutas end alanud sõjas neutraalseks, aktiivseid riigikaitselisi meetmeid ei rakendatud
  • 1939. aasta septembri lõpus sundis NSVL Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud → Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutati NSVL sõjaväebaasid
  • Soome ei allunud NSVL survele → 1939. aasta novembris ründas Nõukogude Liit Soomet. Algas Talvesõda (Eesti kuulutas end neutraalseks ka selles sõjas)
  • 1940. aasta aprillis tungis Saksamaa Taani ja Norrasse ning mais alustas sõjaretke Beneluxi maade ja Prantsusmaa vastu
  • Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist → Balti riigid võtsid ultimaatumid vastu ja okupeeriti Punaarmee poolt
  • Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi. 21. juunil seati NSVL näpunäidete järgi ametisse prosovetlik nukuvalitsus (peaministriks Johannes Vares ), alustati sovetiseerimisega → Juulis viidi kiirkorras läbi mittevabad, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olnud parlamendivalimised → kokkuastunud nukuparlament kuulutas Eesti „nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks“ ning võttis ametlikult suuna NSV Liiduga ühinemisele
  • USA ei tunnusta Balti riikides jõuga toime pandud muutusi. See oli lääneriikide mittetunnustamispoliitika algus
  • Sovietiseerimise käigus kadus võimude lahususe põhimõte → tähtsaimaks võimuasutuseks sai kohaliku kompartei keskkomitee , kes liiduvabariigi valitsuse abilnkorraldas Moskvast saabunud juhiste järgi maa sovetiseerimist. Nukuparlamendile jäi vastuvõetud otsuste vormilise kinnitamise roll. Likvideeriti iseseisev kohtuvõim.
  • Käivitus massiivne kommunistlik propaganda
  • Eestit hakati puhastama „nõukogudevaenulikest elementidest” → vahistati ja saadeti Nõukogude vangilaagritesse või/ja hukati suurem osa eliidist
  • Eesti ei arutanud NSVL nõudmisi ühegi teise riigiga, ei küsinud abi
  • Eesti polnud valmis NSVL sõjaliselt vastu astuma , puudusid vajalikud oskused ja võimekus

Talvesõda


  • Miks on talvesõda populaarne meemide teema?
  • Millised strateegilised vead Stalin tegi (nimeta 3), kui Soomele kallale läks?
    Stalin andis ülesande operatsioon Soome vastu ette valmistada ja läbi viia teise järgu armeekomandöril.
  • Mis on Molotovi kokteil?
    Süütepudel, käsitsi heidetav lõhkekeha
  • Mis on Mannerheimi liin ?
    Soome kindlustuste liin Karjala kannasel. 135km pikk ja 90km sügav
  • Venelased kandsid suuri kaotusi
  • Tuleb vältida suurriikide omavahelist sõdimist enda riigi pinnal

    Holokaust


    • Mõiste holokaust tähendab süstemaatilist tagakiusamist ja massimõrvu, mida Natsi-Saksamaa saatis korda Euroopa juutide vastu Teise maailmasõja ajal
    • Natside silmis elasid maailmas erinevad rassid , mis olid kas väiksema või suurema väärtusega. Kõige tipus oli põhjamaine, aaria rass (heledad juuksed, sinised silmad), keda kehastas saksa rahvas. Rasside segunemist abielu kaudu loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks, see viinuks nende arvates rahva mandumisele ja allakäigule
    • Üldise heaolu kontseptsiooni aluseks oli rahva tervis, mille ohuteguriteks loeti pärilike haiguste ja puuetega inimesi ning ebaproduktiivseid elemente nagu kurjategijad, prostituudid või inimesed, kes keeldusid töötamast
    • Poliitiliselt oli natsiideoloogia antidemokraatlik, autoritaarne ja tugevas vastasseisus poliitilise töölisklassi liikumisega
    • Kes on juut ?
      • Enam levinud ja aktsepteeritud selgituse järgi on juut isik, kelle ema on juut või kes tunnistab juudi usku
      • Mõnikord peab end juudiks ka see inimene, kelle isa on juut
      • Levinud on seisukoht, et juut on selline inimene, kes tunnistab juudi usku, peab kinni traditsioonidest, mille juured ulatuvad enam kui 3000 aasta taha
      • Judaism põhineb usul kõikvõimsasse loojasse. Jumal käskis Moosesel juhtida iisraellased Egiptusest välja, kus vaaraod neid orjadena kohtlesid. Mooses juhatas oma rahva Kaananimaale. Samal ajal ilmutas jumal end Moosesele ja andis talle juhiseid (nt 10 käsku), kõik need on kirja pandud Tooras
      • Judaismile on iseloomulik uskumus , et Jumal valis välja isikud ja perekonnad, kellest sai alguse rahvas, religioon ja lõpuks rahvus
    • Kuidas jõudsid juudid Euroopasse?
    • Juudid asusid kõikjale Euroopas
      • Peamiselt suundusid juudid Hispaaniasse, Kreekasse ja Itaalia aladele
      • Peale pagendamist liikusid nad Hispaaniast mujale Euroopasse, eriti Hollandisse ja Kesk-Euroopasse
      • Elati pidevas pagenduses
      • Tolerantsed kohalikud võimaldasid juudi religiooni ja kultuuri arengut (eriti Poolas)
    • Getod
      • Juutidevastaste repressioonide ajal kasutati juutide ühiskonnast täielikuks kõrvaldamiseks mitmesuguseid meetmeid. Näiteks ei lubatud juutidel elada seal, kus nad soovisid , samuti ei tohtinud nad pidada mõningaid ameteid, omada maad, vahetevahel sunniti neid linnades elama spetsiaalselt juutidele mõeldud suletud alal, s.o getodes
      • Kuna juutidel ei tohtinud üldiselt olla maad, oli juudi põllumees ebatavaline nähtus. Peamiselt olid nad kaupmehed või arstid, sest seadus ei keelanud neil tegeleda kaubandusega ning arstiamet oli üks nn vabadest elukutsetest
      • Lisaks kõigile ametlikele piirangutele, mis ei lubanud juutidel vabalt valida ei elukohta, religiooni ega ametit, sõltus nende käekäik kohaliku elanikkonna suhtumisest, mis sageli oli vaenulik
    • Antisemitism
      • Antisemitism - juudivastane hoiak
      • Antisemitism ilmnes keskajal, kui katoliku kirik toetas eraldatud juudi kvartalite rajamist
    • Mida kujutas endast antisemitism?
      • Oli vaja leida keegi, kes on rahva hädades süüdi. Keskajal arvati näiteks, et juudid levitavad katku, mürgitades allikaid
      • Levitati Jumala tapja müüti, st usuti , et juudid tapsid juut Jeesuse ja keeldusid kristlasteks saamast
      • Levitati müüti juutide üleilmsest vandenõust, mille kaudu juudid kontrollivad ülemaailmset poliitikute ja rahandustegelaste salajast koostööd, mis eeldatavasti kontrollivat kogu maailma majandust. Müüti põhjendati tõsiasjaga, et juudi kaupmehed, kellega lihtinimesed kokku puutusid, olid jõukad ja seega mõjukad
      • Juute kiusati taga: nende kodud, sünagoogid ja poed purustati, nende endi kallal tarvitati vägivalda ja neid isegi mõrvati
      • pogromm - juutidevastane spontaanne vägivald
    • Tühimik
      • Holokaust ei tähendanud vaid natsirežiimi kavatsust hävitada mitte ainult juudi elanikkond, vaid ka juudi kultuur. Näiteks arhitektuurist ja muusikast oli juudi mõju raske välja juurida, sest siis oleks tulnud hakata hooneid maha lõhkuma
      • Holokaust likvideeris mitme Lääne-Euroopa linna juudi kogukonna ja Ida-Euroopas hävitati kogu juudi kultuur. Juudi külad idas hüljati sõja lõpul ja linnade getod olid varemetes
    • Holokausti tagajärjed - rassism ja natsism
      • Rassism põhineb ideel, nagu oleksid erinevatest kultuuridest pärit inimesed erinevad ning mõned kultuurid paremad kui teised
      • genotsiid - elanikkonna täielik või massiline hävitamine rassilistel, rahvuslikel, usulistel või muudel põhjustel
      • Natsid uskusid, et nad kuuluvad kõrgemasse rassi, millel on väärikamad omadused kui teistel. Nad kutsusid oma rassi aaria rassiks. Kõik teised inimesed kuulusid natside väitel alamatesse rassidesse, kusjuures kõige madalama rassi moodustasid juudid. Et natsionaalsotsialistid pidasid ennast teistest kõrgemal seisvaks ning alamaid rasse ohuks , algatasid nad kõigi vastu, keda nad oma vaenlastena nägid, kampaania, mis viiski genotsiidi ja holokaustini
      • Natsid on vastutavad mitmete inimrühmade tagakiusamise ja mõrvamise eest, nagu slaavi päritolu inimesed, mustlased , homoseksuaalid, puudega inimesed, poliitilised teisitimõtlejad jne
    • Holokausti põhjused
      • Natsistlik diktatuur langetas otsuse massimõrva kohta, ning Saksamaal kehtestati seadused, mis võimaldasid mõrvamist
      • Kolmandas Riigis valitsevad antisemitism ja rassism õhutasid üldist viha juutide vastu
      • Saksamaal valitsev militarism tõi endaga kaasa selle, et sõdurid andsid Hitlerile vande vankumatu allumise kohta
      • Kasvatus kodus ja koolis oli tihti autoritaarne ning ei julgustanud iseseisvalt ja kriitiliselt mõtlema
      • Karistuse ja ühiskonnast väljaarvamise kartusest tulenes paljude, kuid mitte kõikide sakslaste kodanikujulguse puudumine

    Kodune töö 21.11

    Ülesanne: Vali lk. 123-125 (ülesanne 3) ja 126-130 (ülesanded 5-9) hulgast ülesanded ja tee need kirjalikult. Vasta ülesandes esitatud küsimustele ja arutle teema üle üldiselt
    http://www.eays.edu.ee/images/Oppematerjalid/ajalugu/holokaust%2030.12.pdf
    See link ka muidu väga kasulik Holokausti õppimiseks ja mõistmiseks.

    Ülesanne 3


  • Matustel, hüüdis Hansi ema: „Minu poeg ei surnud loomulikku surma.“
    Miks arvas Hansi ema, et tema poeg ei surnud loomulikku surma?
    Hansi ema arvas, et poeg ei surnud loomulikku surma kuna poisil polnud kunagi varem epilepsiat olnud.
  • Tehke nimekiri kõigest, mis tundub Hansi loo juures kahtlane. Selgitage lühidalt oma kahtluste põhjusi.
    • Hans viidi 1941. a tihti üle ühest haiglast teise → sel ajal olid vaimuhaiged riigile “koormaks” samamoodi nagu alamast rassist juute ei peetud eliitrassidega võrdseteks. Kahtlased toimingud (ehk nagu hiljem oma kahtlustele kinnitust saadi, hukkamised) olid teoksil mõlematega.
    • Hansi keha oli tuhastatud → kohtuekspertiisi (kui seda sel ajal tehti või muud sarnast) ei olnud enam võimalik läbi viia, et haigushoole kinnitust saada
    • epilepsia → varem ei olnud poisil epilepsiat esinenud
    • 5. ja 6. augusti kirjade sisu → 5. augusti kirjas öeldi, et Hansiga on kõik korras, ta olevat olnud terve ja vigastamata. Järgmisel päeval oli ta juba surnud
    • nakkuslike haiguste leviku vältimine tuhastamisena - surnukeha ei oleks hoitud elavate inimestega samas ruumis, kindlasti olid ka sel ajal haiglates olemas karantiiniruumide sarnased kohad (need ei pruukinud küll nii efektiivsed olla kui tänapäeval, aga kõiki nakatanuid maha ikkagi ei tapetud ) ja kuna Hans oli juba ka surnud, oleks saanud vältida haiguste levikut. Muuhulgas äratab nakkushaiguste tõkestamise lugu kahtlust ka selle koha pealt, et esimeses kirjas väideti Hans täiesti terve olevat

  • Kas järgnev informatsioon näitab, et Hansi surm ei olnud ainsana kahtlane? Põhjendage oma vastust.
    See informatsioon näitab, et Hansi surm ei olnud ainsana kahtlane. Inimene, kellel on pimesool välja opereeritud ei saa surra pimesoolepõletikku. Sellised lood näitavad, et natside tegevust püüti varjata ja seda kasvõi huupi loobitud haiguslugudega, vaevumata nende võimalikkust üldse kontrollima.
  • Vaadake fotot Hadamari hullumajast.
    Mis aastaajal on foto teie arvates tehtud?
    Vaadake lähemalt hullumaja korstnat. Mis on selle juures ebatavaline?
    Kuna failis pilti ei olnud (ei leidnud), otsisin internetist ühe pildi. Arvan, et see on tehtud sügisel, kuna puud on raagus. Korstnast tuleb paksu musta suitsu.
  • Mis võis Hadamaris toimuda?
    Tõenäoliselt võis Hadamaris toimuda hukkamine/ eutanaasia . Selline must suits ei tule tavaliste puude või paberi põletamisest.

    Ettekanne - Hans Frank


    Hans Frank sündis 1925. aastal Saksamaal. Imikueas juhtus temaga õnnetus, mis põhjustas tema vaimse puude. Seetõttu viisid tema vanemad ta 1941. aastal haiglasse. Poiss oli tol ajal vaid 16aastane.
    Vanemate otsus oli põhjendatud. Nad lootsid , et nende poeg saab seal professionaalset abi ning haridust, et tulevikus leida tööd aednikuna. Nii see aga polnud. 1941. aasta juunis viidi Hans üle teise haiglasse ning vaid kuu aja pärast hullumajja. Kuhu, seda vanematele ei öeldud. Poja pärast muret tundes, kirjutasid Frankid kirja, milles tahtsid teada poja raviasutuse nime ja asukohta . Augustikuus saabusid kaks kirja, mis muutsid nende elu.
    Esimene kiri saadeti 5. augustil. Kirjas seisis , et Hans Frank on üle viidud Hadamari haiglasse ning saabus sinna tervena ja vigastusteta. Teine kiri saabus vaid päev hiljem. Selles teatati, et nende poeg suri ootamatult epilepsiasse. Selleks, et vältida nakkuslike haiguste levikut, Hans tuhastati ning riided desinfitseeriti. Tuha ja riided võisid vanemad soovi korral enesele saada.
    Vanemad olid uudistest šokeeritud. Hansi ema otsustas minna Hadamari, et välja uurida, mis pojaga tegelikult juhtus. Teel sinna kohtus ta naisega, kes rääkis, et ka tema tütar oli surnud, pimesoolepõletikku. See ei saanud aga tõele vastata, kuna veidi varem oli tüdrukul pimesool välja opereeritud. Kogu lugu Hadamari ja seal toimuvaga tundub kahtlane.
    Leian, et Hans Frank ei surnud epilepsiasse. Tol ajal suhtuti vaimupuudega inimestesse halvasti. Nad olid riigile ja rahvale koormaks. Binding ja Hoche kirjutasid juba 1920. aastal oma raamatus “Die Freigabe der Vernichtung lebensunwerten Lebens,” et hullukeste elu on täiesti mõttetu, kuid mitte talumatu . Nende elu lõppemine ei oleks mingisugune kadu. Tõenäoliselt tunneksid vaid vanemad või hooldajad pisukest kaotustunnet, kuid nende eest hoolitsemisele kuluv inimressurss on ilmselge raiskamine.
    Ka dr Goebbels kirjutas 1938. aastal, et maailm vajab valitsemiseks vaid terveid inimesi ning juba algkooli matemaatikaõpikus tehakse lastele selgeks, et hullude varjupaikade ülalpidamiskulude eest oleks võimalik ehitada 400 töölisklassi maja. Hansi tervislik seisund Hadamarisse jõudes äratab kahtlusi epilepsiasurmas. Öeldi ju kirjaski, et poiss oli saabudes täiesti terve, vigastusteta ning varem ei olnud vanemate sõnul Hansil epilepsiat esinenud.
    Natsisaksamaal ei sallitud erilisi inimesi - ei juute, ei vaimupuudega inimesi. Sellises vaimus kasvatati nii lapsi kui töödeldi täiskasvanuid. Hans Frank ei surnud epilepsiasse. Ta mõrvati, räigel ja julmal moel, nii nagu teisedki - hoolimatult. Selle kinnitamiseks puuduvad käegakatsutavad tõendid, kuid kogu Hadamaris ning muudes haiglates ja töölaagrites kogemata juhtunud õnnetuste/haiguste/kadumiste arv ning loogikavastased lood annavad aimu , mis tegelikult neis kohtades toimus.

    Ülesanne 9


  • Koostage Karl Kretscmeri tüüpilise päeva selgitamiseks päevaplaan.
    • 7.00 - hommikusöök
    • - 12.00 - töö
    • 12.00 - lõuna
    • - 18.00 - töö
    • 18.00 - õhtusöök
    • vaba aeg

  • Mida saame selle kirja põhja öelda Karl Kretschmeri koduse elu kohta?
    Tema perel oli kena maja koos aiaga, kus elasid tema naine ja lapsed (ühe nimi Wurzel). Ta armastas oma pere väga. Tundub, et neil ei olnud millestki puudust.
  • Millise inimesena ta tundub?
    Karl Kretscmer tundub tavalise isana, kes on oma perest kaugel eemal, et neile raha teenida. Soe ja sõbralik inimene, kes ei teeks kellelegi kurja.
  • Milliseid tõendeid leiate selle kohta, et Karl Kretschmeri arvates oli tema „töö“ raske?
    Oma kirjades räägib ta teistest meestest, kes ei suutnud inimesi tappa. Tema jaoks oli raske vaadata kuidas need mehed oma perede jaoks endast kõike ei andnud. Talle ei meeldinud näha surnuid, eriti naisi ja lapsi, aga ajapikku ta harjus sellega. Teda kummitasid vahetevahel mõtted sellest, mida nad reaalselt inimestega Einsatzis tegid, kuid neid “tobedaid mõtteid” ei tahtnud ta endale pähe lasta. Kretschmer arvas, et mida rohkem ta inimesi tapab , seda vähem ta sellele tegevusele mõtleb.
  • Kas teie arvates oli Karl Kretschmer hullumeelne? Kas ta oli psühhopaat? Kas ta nautis tapmist?
    Kuna tema jutt on nii äärmuslik ja ta peab juutide tapmist õigustatuks, arvan, et tema peas päris kõik korras ei ole. Tõenäoliselt on tegemist ajuloputuse ja suure töötlemisega. Arvan, et ta ei olnud psühhopaat. Püüan teda mõista. Sel ajal mõjutati inimesi väga palju suure propaganda ja pidevate juute halvustavate juttudega. Mulle tundub, et Kretschmer ei olnud just kõige madalamast klassist , seega võisid tema mõtted mingil määral kattuda ka tugevalt natsistlike inimeste ideedega. Kuna Kretschmerile ei meeldinud laipade nägemine, arvan, et ta otseselt ei nautinud ka tapmist, kuigi ta ei mõistnud inimesi, kes tappa ei suutnud.
  • Kas ta nõustus sellega, mida ta tegi? Miks te nii arvate ?
    Arvan, et Kretschmer nõustus enamuste juutide tapmisega. Kindlasti ei olnud ta päris alguses selle kõigega nõus, nagu ta ühes varasemas kirjas ütles, kuid hilisemad kirjad tõestavad, et mida kauem ta seda tegi ja ajuloputust sai, seda õigemaks ta seda ka pidas.
  • Milliseid tõendeid leiate selle kohta, et ta oli uhke selle üle, mida tegi?
    • Ta nimetas inimesi, kes ei suutnud tappa argpüksideks. Seega, kuna tema suutis tappa, oli ta selle üle uhke.
    • Ta oli uhke selle üle, et mida rohkem ta tappis, seda vähem “tobedaid mõtteid” talle pähe tuli
    • Kirjas kodustele ütles ta, et ta mõtleb nende peale, kes koju jäid ja “ei tulista mõõdutult,” see näitab, et ta oli rahul sellega, mida tegi.

  • Kas Karl Kretschmer oli kuri inimene või oli ta tavaline inimene, kelle teod olid kurjad?
    Arvan, et Kretschmer ei olnud varem kuri inimene, kuid mida rohkem ta oma tegevust Einsatzis nautis, seda kurjemaks ta muutus. Alguses olid tema teod kurjad, hiljem oli ta ise kuri inimene.

    Maailma ülesehitamine pärast II MS


    • II MS suri enam kui 60 miljonit inimest
    • Linnad olid maatasa tehtud
    • Perekonnad olid lõhutud
    • Aastat 1945 on nimetatud ka aastaks 0
    • Hävingu suurus võrreldes teiste sõdadega oli suurem kui eales varem, suur osa Euroopast ja Aasiast oli varemeis
    • DP - displaced persons
    • Palju kadunud ja orvudeks jänud lapsi
    • Palju mittetahetud lapsi (vägistamiste tulemus)
    • Paljud naised tegid aborti
    • Infrastruktuur oli lagunenud - sillad, teed, sadamad tuli kõik uuesti üles ehitada, raudteed olid hävinud
    • Linnad olid rusudes
    • Põllud, tehased jms oli hävinud
    • Nälg
    • Mürgitus/taud, näljahäda, sõda ja surm
    • USA uued inimõigused
    • Proovitakse sõjasündmusi unustada
    • Koolides ei õpetata ajalugu
    • Teadus arenes kiiresti

    II MS käik (01.09.1939 - 02.09.1945)


    • Saksamaa ründab Poolat
    • GBR ja FRA kuulutavad Saksamaale sõja
    • Punaarmee ründab Poolat
    • MRP Saksamaa ja NSVL vahel
    • Poola jaotati Saksamaa ja NSVL vahel
    • NSVL ründab Soomet (Talvesõda)
    • NSVL okupeerib Baltimaad
    • Saksamaa vallutab Norra ja Taani
    • Saksamaa vallutab Hollandi, Belgia ja Luksemburgi
    • Saksamaa ründab Prantsusmaad
    • Itaalia ründab Prantsusmaad
    • Saksa okupatsioon Prantsusmaal ja Vichy Vabariik
    • Saksamaa okupeerib terve Prantsusmaa
    • Itaalia ja Saksamaa okupeerivad Kreeka
    • Vallutatakse Jugoslaavia
    • Saksamaa ründab NSVL ( Barbarossa plaan)(Suur Isamaasõda (NSVL))
    • Saksamaa hõivab Baltimaad
    • USA ja GBR saadvad abisaadetisi NSVL’le
    • Jaapan ründab Pearl Harbourit
    • USA liitub sõjaga
    • Saksamaa ja Itaalia samuti USA vastu (Jaapaniga liitlased)
    • GBR ja NSVL hakkavad koostööd tegema, GBR pakub NSVL sõjavarustust
    • USA ja GBR hakkavad koostööd tegema (Atlandi harta - sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse)
    • 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki (Jaapan, Saksamaa, Itaalia) kirjutasid Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Nende riikide ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunute kooslust hakati nimetama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniks
    • GBR purustab Põhja-Aafrikas asuvad Itaalia väed
    • GBR ja Saksamaa sõdivad El Alameini lahingus (GBR)
    • NSVL ja Saksamaa sõdivad Staliningradis (NSVL)
    • Saksamaa ründab NSVL Kurskis
    • USA ja GBR ründavad Itaaliat, sõlmitakse relvarahu (salajane)
    • NSVL alustab pealetungi
    • Teherani konverents (NSVL, USA, GBR)
    • USA ja GBR tunnistavad NSVL piire, st Baltimaad taas NSVL võimu all
    • Leningradi blokaad
    • Normandia dessant (D-Day)
    • Prantsusmaa vabaneb
    • Belgia vabaneb
    • Holland vabaneb
    • Soome ja NSVL lõpetavad sõja
    • NSVL vallutab Poola
    • Jalta konverents (NSVL, USA, GBR) - kooskõlastati sõjajärgne maailmakorraldus
    • ÜRO
    • Saksamaa alistub
    • Saksamaa jaotatakse GBR, FRA, NSVL ja USA vahel neljaksokupatsioonialaks, Berliin neljaks sektoriks
    • USA ründab Jaapanit
    • USA kasutab tuumapommi Jaapani linnade hävitamiseks
    • Jaapan alistub
    • II MS lõpeb 02.09.1945

    Nürnbergis peeti kohut sõjakurjategijate üle. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, ülejäänud 12 said pikaajalisi vangistusi. NSVL sõjakurjategijaid ei karistatud.
    Kogu II MS vältel toimus natsisaksamaal holokaust - juudivastane poliitika.
    ET NOH KESIGANES SA SEDA TEKSTI SIIN LOED, TEA, ET TEED SEDA OMAL VASTUTUSEL JA MINA VIGADE EEST EI VASTUTA!
    J.K :)
    20
  • Vasakule Paremale
    AJALUGU II MS 1939-1945 #1 AJALUGU II MS 1939-1945 #2 AJALUGU II MS 1939-1945 #3 AJALUGU II MS 1939-1945 #4 AJALUGU II MS 1939-1945 #5 AJALUGU II MS 1939-1945 #6 AJALUGU II MS 1939-1945 #7 AJALUGU II MS 1939-1945 #8 AJALUGU II MS 1939-1945 #9 AJALUGU II MS 1939-1945 #10 AJALUGU II MS 1939-1945 #11 AJALUGU II MS 1939-1945 #12 AJALUGU II MS 1939-1945 #13 AJALUGU II MS 1939-1945 #14 AJALUGU II MS 1939-1945 #15 AJALUGU II MS 1939-1945 #16 AJALUGU II MS 1939-1945 #17 AJALUGU II MS 1939-1945 #18 AJALUGU II MS 1939-1945 #19 AJALUGU II MS 1939-1945 #20
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor J.K Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Ajalugu-imperialism kuni külm sõda
    41
    docx

    Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

    I. MAAILM 20.SAJ AJALUGU 1. Imperialismiajastu ja uhiskond TL 19saj kordamine https://docs.google.com/document/d/1XKsRNFN_nwXxlbHn22JWukhirZy4A7DD44F3TkyBdZg/edit Euroopa monarh: Napoleon I (1804–1814/1815) 1) 1804 avaldati Napoleoni tsiviilkoodeks (eeskujuks paljudele Euroopa riikidele) 2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Sak

    12. klassi ajalugu
    Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine
    13
    docx

    Arutlus - Versailles' süsteem kui lüüasaanute karistamine

    TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 ­ 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine ­ Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine ­ 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visati Itaalia Rahvasteliidust v?

    Ajalugu
    Teine maailmasõda konspekt
    7
    docx

    Teine maailmasõda konspekt

    Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. 4. MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. 5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu so

    11.klassi ajalugu
    Teine maailmasõda konspekt 1
    7
    docx

    Teine maailmasõda konspekt 1

    Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. 4. MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. 5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu so

    Kategoriseerimata
    Teine maailmasõda konspekt 1
    7
    docx

    Teine maailmasõda konspekt 1

    Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. 4. MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. 5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu so

    Kategoriseerimata
    Teine maailmasõda konspekt 1
    7
    docx

    Teine maailmasõda konspekt 1

    Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. 4. MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. 5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu so

    11.klassi ajalugu
    II Maailmasõda
    8
    doc

    II Maailmasõda

    1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alist

    Ajalugu
    TEINE MAAILMASÕDA
    5
    doc

    TEINE MAAILMASÕDA

    Kordamiseks II ms 1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p) Poola, Norra, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940. Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Prantsusmaa koondas oma parimad väeosad Belgia piiri äärde, kuid Saksamaa suutis murda läbi Somme'i jõe rinde ja piirasid sisse Belgia piiri

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun