Aktisonäridevahelinelepingreguleerib: ühingutegevusalajaühingulühema- japikemaajalisieesmärke; juhtorganitemoodustamisekorda; väljumisevõimalusi (Exit); uuteaktsinäridekaasamisegaseotudküsimusi. TsÜS §33 – Hääleandmine; lg 4 Kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta on lubatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe rikkumine ei mõjuta antud hääle kehtivust. Aktsionäridevahelises lepingus võib nt ettevõtte pikaajalise strateegia eesmärgil kokkuleppida, et aktsionärid hääletavad teatudviisil. Samas aga, kui aktsionär otsustab hääletuse käigus ikkagi hääletada teisiti, on see hääl (nt vastupidine) kehtiv vaatamata varasemale kokkuleppele. Tehingu lõpuleviimise memorandumis: deklareeritakseeeltingimustenõuetekohasttäitmist; fikseeritaksetehingu hind lõplikult; fikseeritaksetehingulõpuleviimisekuupäev...
PERSONALI PLANEERIMINE JA TÖÖANALÜÜS 1. Defineerige - personali planeerimine (mõiste) Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis kindlaks töötajate vajadus nende kvalifikatsiooni ja struktuuri lõikes ning koostatakse vastavad plaanid. Selle käigus prognoositakse ka tööjõu liikumist ning töötatakse välja meetmed tööjõu nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks. Planeerimine ehk kavandamine on protsess, mille käigus tehakse kindlaks tulenevalt tegevuseesmärkidest organisatsiooni praegused ja tulevased nõuded inimressursile ning nende nõuete arendamise ja realiseerimise plaanid, samuti kontroll nimetatud tegevuste tõhususe üle. Organisatsiooni tegevuseesmärkide analüüsimine, töötajaskonna profiili analüüsimine, tööjõu nõudluse ja pakkumise analüüsimine, tööjõu pika- ja lühiajalised plaanid, tööjõu säilitamine, suurendamine, vähenda...
Tunnitöö OSAÜHINGU ABC KAPITAL PÕHIKIRI Osaühingu ABC KAPITAL (edaspidi Osaühing) põhikiri on kinnitatud 20. mai 2012.a. asinuosaniku otsusega. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Osaühingu ärinimi on osaühing ABC KAPITAL. 1.2. Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tallinn. 1.3. Oma tegevuses juhindub osaühing Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, juhtorganite otsustest ja muudest ühingu sisestest aktidest. 1.4. Osaühing teostab oma nimel õigustoiminguid, mis on aluseks tsiviilõiguste ja - kohustuste tekkimiseks, muutumiseks ja lõppemiseks või lõpetamiseks, samuti võib omada äriühinguid või osalust nendes. 1.5. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, osaniku vastutus on piiratud tema osamaksu suurusega. 1.6. Osaühingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.7. Osaühing on asutatud määramata tähtaja...
Vana-Vigala TTK Ettevõtlus Kaido Raimla 12AM1 15.12.2014 1. Elektrooniline registreerimine e-äriregistri ettevõtjaportaalis Elektrooniline registreerimine on kõige mugavam ja kiirem võimalus ettevõtte asutamiseks. E-äriregistri ettevõtjaportaali sisenemiseks ja registreerimise läbiviimiseks vajate ID-kaarti või mobiil-ID`d ning digitaalallkirjastamise tarkvara. Äriühingu saate registreerida elektrooniliselt ettevõtjaportaalis vaid siis, kui: põhikapitali sissemakse on rahaline ning te tasute nii osakapitali kui ka riigilõivu elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu kõik asutamisega seotud isikud saavad asutamisdokumente digiall...
ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Äriühingute ühinemine. Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil: Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing). Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: Koostada ühinemisleping (ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid) Seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll (AS-i puhul kohustuslik) Koostada ühinemisaruanne (ühinemise põhjendamine) Kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt (poolt hääletas vähemalt 2/...
PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgad...
Garantiileping Tallinnas, "_____"__________________ 200__a. ______________________________________ (Juriidilise isiku ärinimi), registrikoodiga ______________, aadressiga _______________________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Garantii andja) ja ______________________________________ (Juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi), registrikoodiga/isikukoodiga ______________, aadressiga ____________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Võlgnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: Märkus: Näidis on üks võimalik kokkulepe garandi ja võlgniku vahel, millega sätestatakse poolte kohustused ja ga...
Maa- ja keskkonnaõigus: 1) Eesti õigussüsteem jaguneb kaheks: Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla...
Mõisted ja teemad kordamiseks 1. Infosüsteemi valdkond- Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: probleemide lahendamist otsuste vastuvõtmist vajalike tegevuste sooritamist arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega ettevõttes/organisatsioonis – teiste sõnadega, probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. 2. Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt ...
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja ...
7. JUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDID ISO 9000 ja ISO 14000 JUHTIMISSÜSTEEMISTANDARDID: ISO 9000 SEERIA STANDARDID ISO 9000 standardite ’perekonna’ peaeesmärk on tarbija rahuldamine läbi toote/teenuse kvaliteedi tagamise organisatsioonis ning selleks organisatsiooni töötaja motiveerituse ja pühendumuse saavutamine ISO 9000 standardid on loodud, et abistada mistahes tüüpi ja suurusega organisatsioone, et juurutada ja kasutada efektiivselt kvaliteedijuhtimise süsteeme Olulisemad ISO 9000 seeria standardid ISO 9000 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseid ja kvaliteedijuhtimise süsteemi terminoloogiat ISO 9001 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemidele esitatavaid nõudeid, kus organisatsioon peab demonstreerima oma võimet pakkuda toodet, mis täidab tarbija poolt esitatud ja seadusandluses ettenähtud nõudeid ning taotleb tarbija rahuldamist ISO 9004 - pakub juhendid kvaliteedij...
Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Oma olemuselt on organisatsiooni puhul tegemist inimeste grupiga, mille liikmed annavad oma kohustuste/vastutuspiirkonna raames panuse mingi ühise eesmärgi täitmiseks teevad koostööd mingi tulemuse saavutamiseks. Organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke. Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside eesmärgipärast kombinatsiooni. Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine; kliendid vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise; juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine; töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond. Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja a...
Võlanõustamise eesmärgid O Eesmärk on abistada isikut: oma varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel, nõuete rahuldamisel ning uute võlgnevuste tekkimise vältimine toimetulekuvõime parandamise kaudu ja muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamine. Aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel ning uusi võlgnevusi vältima. Ülemäärase võlgnevuse muutmine talutavaks või selle likvideerimine. O Üldine eemärk on see, et inimene tuleb oma eluga paremini toime ja tal ei teki uusi ülejõu käivaid rahalisi kohustusi. Ühtlasi on eesmärgiks: O teadvustada võlgnikule ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ja O õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevust vältima ning O säilitama tasakaalu tulude j...
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUS Sandra Tross PANKROT JA SANEERIMINE Referaat Tallinn 2011 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.......................................................................................................... 4 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA.........................................................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED................................................................................
Äriõigus 1. Õiguse mõiste ja õigussüsteem. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tööõigus. ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common La...
Sissejuhatus infosüsteemidesse · Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Paar näidet organisatsiooni definitsioonist: organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke inimeste sotsiaalne üksus, mis on süstematiseeritult struktureeritud ning hallatud (juhitud), et täita vajadusi või püüelda kollektiivse eesmärgi poole jätkusuutlikul viisil Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside (inimesed, protsessid, vastutused ja alluvusseosed, toetavad tehnoloogiad ja kapital) eesmärgipärast kombinatsiooni (n.ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ...
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................
Sisukord Stress........................................................................................................................................... 2 Määratlus ja põhjused............................................................................................................. 2 Töövägivald................................................................................................................................ 3 Ahistamine.................................................................................................................................. 3 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 4 Arvutite kasutamisega kaasnevad tervisehäired......................................................................5 Mõju nägemiselundile..............................................................................................
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku p...
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ü...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes ...
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist; Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi. 3. Varude täiendamiseks kasutatavad tellimismeetodid ( fikseeritud tellimuspunkt ja fikseeritud inter...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline...
ÜHINGUÕIGUS 2016 1. Ühinguõiguse alused Ühinguõigusliku regulatsiooni alused on kindlaks määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses52. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel, ning kui seadus ei sätesta teisiti, siis ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada nende õiguste kasutamise tingimused ja korra.53 Ettevõtlusvabadusele kehtestatavad „piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga“.54 Riigikohtu hinnangul riivab ettevõtlusvabadust avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega...
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest....
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne...
A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jurii...
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse a...
Sisukord: Sisukord:.................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing ...........................................................
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infoteh...
10. 09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad...
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ...
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Inimesed kujundavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi. Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad. Tehnoloogia loob füüsilised ja ...
Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10 9 Ette...
ROOMA Õigussuhe- Sisu on õigused ja kohustused,subjekt, objekt Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik Orjade ...
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uu...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933 Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2011 Sissejuhatus Esimese maailmasõja algusega kukkus turvalisena näiv maailm kokku. 27. juulil 1914. aastal andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Mõned aastad hiljem muutusid paberrahad väärtusetuks. Segadust tõi 1917. Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obli...
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; ...
Asjaõiguse konspekt I kontrolltööks Lk 9-28 kommentaaridest Fr. G. Bunge Balti eraseadus 1864. Kodifitseeriti senised normid ja pandi need Rooma õiguse süsteemi. 4600 artiklit. 1919.a maareformi seadus, millega võõrandati suurem osa feodaalsest maaomandist. Pärast Maareformi tehti palju muudatusi Balti eraseadusesse, mis peamiselt tulenesid aadli eesõiguste kaotamises. 1920-ndate keskel asuti uue tsivseadustiku väljatöötamisele. Eesotsas prof J.Uluots. Tsivseadustiku esialgne variant valmis 1935a ja lõplik variant 1939.a. 1940.a pidi vastu võetama aga seda ei juhtunud. Pärast seda kehtis siin Nõukogude tsiviilõigus. Asjade käive oli väga piiratud, kuna maa oli riigi ainuomand ja käibes olid vaid vallasasjad. 1992.a võttis Riigikogu ühe oma esimese otsusena vastu õigusloome järjepidevuse kohta, seaduseelnõude väljatöötamisel tuli lähtuda enne 1940.a kehtinud õigusaktidest. Selle aja seadusloomele on iseloomulik alusmaterjalide kirevus...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik...
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄID...
Mainori Kõrgkool Kvaliteedijuhtimine Quality Management (õppematerjal) Koostanud: dotsent Katrin Kreegimäe Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................4 1. Kvaliteedi olemus............ ....................................................................................5 1.1.Toote kvaliteet..................................................................................................6 1.2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile.............................................................
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .............................
annaabi.ee 
