Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Äriõiguse II KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Aktisonäridevahelinelepingreguleerib:

  • ühingutegevusalajaühingulühema- japikemaajalisieesmärke;
  • juhtorganitemoodustamisekorda;
  • väljumisevõimalusi ( Exit );
  • uuteaktsinäridekaasamisegaseotudküsimusi.

TsÜS §33 – Hääleandmine; lg 4 Kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta on lubatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe rikkumine ei mõjuta antud hääle kehtivust.
Aktsionäridevahelises lepingus võib nt ettevõtte pikaajalise strateegia eesmärgil kokkuleppida, et aktsionärid hääletavad teatudviisil. Samas aga, kui aktsionär otsustab hääletuse käigus ikkagi hääletada teisiti, on see hääl (nt vastupidine ) kehtiv vaatamata varasemale kokkuleppele.
Tehingu lõpuleviimise memorandumis:
  • deklareeritakseeeltingimustenõuetekohasttäitmist;
  • fikseeritaksetehingu hind lõplikult;
  • fikseeritaksetehingulõpuleviimisekuupäev (ostuhinnatasuminejaaktsiateüleandmine);
  • vajaduselmuudetakseteatudpõhilepingupunktevõikehtestatakseerandeid.

IPO – aktsiatepakkumineavalikkusele (Initial Public Offering).
Ülekursstekibjuhul, kuiaktsiaväljalaske hind on kõrgemkuisellenimiäärtus. Nt: nimiväärtus 10, väljalaske hind 12 = ülekurss 2).
Sissemakset
Äriõiguse II KT #1 Äriõiguse II KT #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janeli Põder Õppematerjali autor
Aktisonäridevahelinelepingreguleerib:
• ühingutegevusalajaühingulühema- japikemaajalisieesmärke;
• juhtorganitemoodustamisekorda;
• väljumisevõimalusi (Exit);
• uuteaktsinäridekaasamisegaseotudküsimusi.

IPO – aktsiatepakkumineavalikkusele (Initial Public Offering).
Ülekursstekibjuhul, kuiaktsiaväljalaske hind on kõrgemkuisellenimiäärtus. Nt: nimiväärtus 10, väljalaske hind 12 = ülekurss 2).
Sissemakset aktsiakapitali tagastada ei saa (kui pole tegemist aktsiaseltsi-poolse omaaktsiate tagasiostuga), seda keelab ÄS § 274 Sissemakse tagastamise ja intressi arvestamise keeld
• Aktsionärile ei või tagastada tema poolt tehtud sissemakset ega maksta sissemakselt intressi.
• Sissemakse tagastamiseks ei loeta ostuhinna tasumist aktsiaseltsi poolt omaaktsiate tagasiostmisel.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
100
doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks oli luua majandusele tugeva seadusandliku baasi, kehtestades kõigile

Õigus alused
thumbnail
57
doc

Ühinguõigus

Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing,

Õiguse entsüklopeedia
thumbnail
50
doc

Ühinguõigus

10. 09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid ­ vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal ­ 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping ­ 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest ­ ühingu loomisel on sellised tagajärjed ­ omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ­ ÜHING ­ kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on l

Õigus
thumbnail
74
doc

Ühinguõigus kaasused

Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 ­ volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 ­ kanne kehtib kolmanda isiku suhtes

Majandus
thumbnail
37
doc

Ühinguõigus

Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 ­ volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 ­ kanne kehtib kolmanda isiku suhtes

Õigus
thumbnail
85
docx

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo- ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing. Sih

Kategoriseerimata
thumbnail
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant

Uurimistöö meetodid
thumbnail
345
docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

mitterahalise sissemakse hindamise kord; 5) reservkapitali suurus; 6) juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajadusel juhatuse liikmete esindusõiguse erisused; 7) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. 88 http://www.rik.ee/stat/8_8tg.phtml. 89 seega ei saa näiteks seltsing olla osaühingu asutajaks, kuna seltsing ei ole juriidiline isik. 90 . Peep. Eesti äriõiguse ja ühinguõiguse muudatused. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad. Ettekanded. EV Justiitsministeerium 1998, lk 125-134. 27 Osa eest tasumiseks on kaks võimalust: 1) rahaline sissemakse; 2) mitterahaline sissemakse. ÄS § 140 lg 2 kohaselt peab osa eest olema tasutud täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Erinevalt näiteks täis- või usaldusühingust ei või osa eest

Õiguskaitseasutuste süsteem




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun