Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

OSAÜHINGU ABC KAPITAL PÕHIKIRI (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tunnitöö
OSAÜHINGU ABC KAPITAL PÕHIKIRI
Osaühingu ABC KAPITAL (edaspidi Osaühing) põhikiri on kinnitatud 20. mai 2012.a. asinuosaniku otsusega.
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Osaühingu ärinimi on osaühing ABC KAPITAL.
1.2. Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tallinn.
1.3. Oma tegevuses juhindub osaühing Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, juhtorganite otsustest ja muudest ühingu sisestest aktidest.
1.4. Osaühing teostab oma nimel õigustoiminguid, mis on aluseks tsiviilõiguste ja - kohustuste tekkimiseks, muutumiseks ja lõppemiseks või lõpetamiseks, samuti võib omada äriühinguid või osalust nendes.
1.5. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, osaniku vastutus on piiratud tema osamaksu suurusega.
1.6. Osaühingu majandusaasta on kalendriaasta , majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.7. Osaühing on asutatud määramata tähtajaks.
2. OSAKAPITAL JA RESERVKAPITAL
2.1. Osaühingu miinimumkapital on 2500 (kaks tuhat viissada) eurot ja OÜ maksimumkapital on 10 000 (kümme tuhat) eurot. Osa iga 1 (üks) euro annab ühe hääle.
2.2. Osakapitali võib suurendada või vähendada kooskõlas OÜ osanike otsusega.
2.3. Osakapitali võib suurendada uute osade väljalaskmisesega uute sissemaksete arvel või fondiemissiooni teel.
2.4. Osakapitali suurendamise korral on osanikul väljastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ettenähtud teisiti.
2.5. Osade eest vôib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda OÜ pangaarvele. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hindab OÜ juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus). Mitterahaliste sissemaksete hindamist kontrollib audiitor , kui see on sätestatud seaduses. Osanik , kes viivitab sissemaksete tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,25 % iga päeva eest.
3. OSADE VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE
3.1. Osanikul on õigus oma osa või osa oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule.
3.2. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus 1 (ühe) kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Osa võõrandanud osanik on kohustatud viivitamatult esitama võõrandamise lepingu notariaalselt tõestatud ärakirja OÜ Juhatusele. Juhatus teatab osanikele võõrandatud osa hinna, samuti muud lepingu olulised tingimused. Osanikele teatamine toimub neile kirjaliku teate saatmise teel osanike nimekirja kantud aadressil.
3.3. Kui osanikud soovivad kasutada oma ostueesõigust, on nad kohustatud sellest Juhatust kirjalikult informeerima teates määratud tähtajaks. Kui osanik nimetatud tähtajaks Juhatust oma ostueesõiguse kasutamise soovist informeerinud ei ole, loetakse, et ta ei soovi ostueesõigust kasutada.
3.4. Osanik võib oma osa pantida ja oma osa koormata kasutusvaldusega ainult osanike otsuse alusel.
3.5. Osaniku surma korral läheb osa üle pärijatele.
4. OSANIKE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1. Osanikul on õigus:
4.1.1. Saada osa puhaskasumist võrdeliselt tema osa nimiväärtusega;
4.1.2. Võtta osa osanike koosolekutest isiklikult või esindaja kaudu;
4.1.3. Osaleda ühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel;
4.1.4. Saada juhatuselt teavet OÜ tegevuse kohta ja tutvuda OÜ dokumentidega, kui juhatusel ei ole alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju OÜ huvidele;
4.1.5. Võrdsetel asjaoludel olla võrdselt koheldud.
4.2. Osanik on kohustatud:
4.2.1. Järgima OÜ põhikirja, osanike otsuseid ning juhatuse otsuseid;
4.2.2. Hoiduma tegevusest, mis kahjustab OÜ mainet ja majandustulemusi.
5. OSANIKE OTSUS
5.1. Osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul vôi koosolekut kokku kutsumata ÄS § 173 sätestatud viisil.
5.2. Osanike pädevusse kuuluvad järgmised küsimused:
5.2.1. Põhikirja muutmine.
5.2.2. Osakapitali suurendamine ja vähendamine.
5.2.3. Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine; tehingute tegemise otsustamine juhatuse liikmetega ning juhatuse vastu nõudmiste esitamine ja selleks OÜ esindaja määramine.
5.2.4. Osa jagamiseks nõusoleku andmine.
5.2.5. Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine.
5.2.6. Erikontrolli määramine.
5.2.7. OÜ ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustamine.
5.2.8. Audiitori valimine.
5.2.9. Muude seadusega osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine. Osanikud võivad vastu võtta otsuseid ka juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes.
5.3. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks hiljemalt 30. juuniks . Juhatus kutsub osanike koosoleku kokku ka seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele ja protokollib koosolekud. Protokollile kirjutab alla koosoleku esimees ja protokollija.
5.4. Osanike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest osa võtnud osanikud esindavad üle 50 % häältest. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega.
5.5. Osanike otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt antakse üle 50 % osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduse või käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Alapunktides 5.2.1., 5.2.2. ja 5.2.7. ettenähtud küsimuste otsustamisel loetakse otsus vastuvõetuks, kui selle poolt antakse vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) koosolekul osalenud osanike häältest.
6. JUHATUS
6.1. Juhatus on OÜ juhtimisorgan , mis esindab ja juhib OÜ-d. Juhatusel on 1(üks) kuni 5 (viis) liiget. OÜ-d võib kõigis õigustoimingutes esindada iga Juhatuse liige.
6.2. Juhatus valitakse osanike poolt tähtajatult.
6.3. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui Juhatuse koosolekul viibib üle poole juhatusest. Koosolekud protokollitakse.
6.4. Juhatuse liikme võib osanike poolt tagasi kutsuda sõltumata põhjusest.
6.5. Juhatuse liikmetele makstakse tasu ja nende õigused ning kohustused määratakse täpsemalt nendega sõlmitavates töölepingutes.
7. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE
7.1. Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lôppu koostama raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitama need osanikele kinnitamiseks.
7.2. OÜ raamatupidamist korraldab juhatus.
7.3. Osanikud osalevad kasumi jaotamisel ja kahjumi katmisel vastavalt nende osade suurusele. Osanike ühehäälse otsusega võib ette näha teisiti. Osaühingule kuuluvaid osasid kasumi jaotamisel ei arvestata.
8. KASUMI JAOTAMINE
8.1. OÜ lõpetatakse osanike otsusel , kohtuotsusega või teistel seaduses ettenähtud alustel.
8.2. OÜ lõpetamisel toimub selle likvideerimine ja likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OÜ likvideerimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras.
8.3. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtusele. Osanikele võidakse teha väljamakseid nii rahas kui ka varaga.
9. OSAÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE
9.1.OÜ, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras.
OSAÜHINGU ABC KAPITAL PÕHIKIRI #1 OSAÜHINGU ABC KAPITAL PÕHIKIRI #2 OSAÜHINGU ABC KAPITAL PÕHIKIRI #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ingra Õppematerjali autor
See on Eesti vabariigi põhikiri.

Sarnased õppematerjalid

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
52
docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

üldkoosoleku nõusolek tehingu tegemiseks Asutamine · Asutamise aluseks asutamisleping (või asutamisotsus) ... Asutamisleping (või asutamisotsus) (OÜ, AS, TulÜ, MTÜ, SA) ... Ühinemis- või jagunemislepingu tulemusena ... Määratakse kindlaks juhtorgani koosseisud ja isiku üldised tunnused (nimi, asukoht, kapitali suurus) ... Kaasaaitamiskohustus / lojaalsuskohustus ... kaotab tähenduse JI registrisse kandmisega · Põhikiri - Juriidilise isiku sisesuhteid reguleeriv dokument · TÜ, UÜ puhul ühinguleping Asukoht ja tegevuskoht · Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsÜS § 29 lg 1) ... KOV üksuse täpsusega (ÄS § 62 lg 4; MTÜS § 78 lg 4) ... Kohtualluvus, üldkoosolekute toimumise koht, jne. · Juriidilise isiku tunnustamine rahvusvahelises eraõiguses ..

Ühinguõigus
Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt
100
doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.

Õigus alused
Äriseadustik
39
ppt

Äriseadustik

Mõnel muul sarnasel viisil. Tulundusühistu (2) Tulundusühistu on piiratud vastutusega ühing, kus eeldatakse liikmete isiklikku osalemist, üldjuhul aga mitte isiklikku vastutust. Tulundusühingu asutamine toimub tulundusühistu seaduses sätestatud korras. Tulundusühistu võib asutada vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamisleping ja põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Tulundusühistu (3) Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Kui aga põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2500 eurot. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks on igal ühistu liikmel üks hääl. Ühistu liikmeks astuja esitab avalduse,

Õigus
ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD
58
docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

................................... ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing......................................................................................... ........................11 4.1 Aktsiaseltsi ja osaühingu asutamine....................................................................................1 2 4.2 Aktsiaseltsi juhtimine........................................................................................ ........................14 4.3 Osaühingu juhtimine........................................................................................ ..........................16 4.4 Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine..........................................................................

Äriõigus
Eksamikonspekt aines Ühinguõigus
49
doc

Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist Avalik-õiguslikud juriidilised isikud: Konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (avalik-õiguslikud juriidilised isikud) Era- või avalik-õiguslik Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad äriühinguteks ja mittetulundusühendusteks. Äriühingud omakor-da võib liigitada isikuteühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing, tu-lundusühistu) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. Mittetulundusühenduste ala kuuluvad mittetu-lundusühingud ja sihtasutused. · Konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist Nt: ÄS, TüS, MTÜS, SAS

Ühinguõigus
Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega
8
docx

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega

otsustamiseks pädev isik. Struktuurselt koosneb äriregister kolmest osast: registrikartoteek ­ sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jms ettevõtjat iseloomustavad andmed o A-osa (FIE ja isikuühingute - täisühingu ja usaldusühingu registrikaardid) o B-osa (kapitaliühingute - osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registrikaardid) äritoimikud ­ säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise, kohus või pankrotihaldur on seaduse alusel äriregistrile esitanud (kandeavaldused, majandusaasta aruanded, põhikiri, asutamisleping jms) registritoimikud ­ sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja

Õigus
OÜ asutamisdokumedid
4
doc

OÜ asutamisdokumedid

Osaühingu asutamisotsus 1. Osaühingu ärinimi on OÜ ................ Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tartu maakond Taru linn ja aadress on Eesti Vabariik Tartu maakond Tartu linn Turu 24. Osaühingu tegevusaladeks on: toiduainete kojutoomis teenus. 2. Asutajaks on ................... elukoht ................................... 3.Osaühingu osakapitali kavandatav suurus on 150 000 krooni. 4.Osakapital jaguneb järgmiselt: 4.1. nimi........................ kuulub osa nimiväärtusega 150 000 krooni. 5. Asutaja tasub osa eest enne registripidajale esmakande avalduse esitamist 150 000 krooni ulatuses rahalise sissemaksega selleks avatavale pangaarvele. Hiljemalt 01.09.2008a., Tartus. 6

Majandus
Osaühing
8
docx

Osaühing

Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale.

Majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun