Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mina ja ettevõtlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline saab olema ettevõtte ärinimi?
  • Millisel tegevusalal alustate tööd?
  • Kes on osanikud ja kui suur on osanike osakapitali sissemakse?
  • Kus saab olema osaühingu tegevuskoht ja asukoha aadress?
  • Milline saab olema osaühingu juhtimine?

Vana-Vigala TTK
Ettevõtlus
Kaido Raimla
12AM1
15.12.2014

1. Elektrooniline registreerimine e-äriregistri ettevõtjaportaalis 


Elektrooniline registreerimine on kõige mugavam ja kiirem võimalus ettevõtte asutamiseks. E-äriregistri ettevõtjaportaali sisenemiseks ja registreerimise läbiviimiseks vajate ID-kaarti või mobiil-ID`d ning digitaalallkirjastamise tarkvara
Äriühingu saate registreerida elektrooniliselt ettevõtjaportaalis vaid siis, kui:
  • põhikapitali sissemakse on rahaline ning te tasute nii osakapitali kui ka riigilõivu elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu
  • kõik asutamisega seotud isikud saavad asutamisdokumente digiallkirjastada.

Ettevõtjaportaalis on võimalik registreerida osa-, täis- ja usaldusühingut ning alustada ettevõtlust FIE-na. Tulundusühistut ning aktsiaseltsi elektrooniliselt asutada ei ole võimalik. Elektroonilisel registreerimisel tuleb sisestada asutajate ning loodava äriühingu andmed, ärinimi , kujundada tüüppõhikiri, tasuda riigilõiv ja teha põhikapitali sissemakse.
Ettevõtte registreerimine notari abil 
Kindlasti tuleb teil asutada ettevõte notari abil, kui:
  • äriühingu põhikapitali sissemakse pole rahaline, vaid rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus (näiteks seadmed , tarkvara vms)
  • äriühingu asutajad ei saa asutamisdokumente digiallkirjastada.

Esmalt tasuge põhikapitali sissemakse ning riigilõiv. Seejärel tuleb teil notari abiga koostada ja äriregistrile esitada järgnevad dokumendid:
  • asutamisleping
  • põhikiri
  • avaldus
  • sidevahendite andmed
  • panga tõend põhikapitali sissemakse kohta
  • tõend riigilõivu tasumise kohta.

Notar valmistab teile ette vajalikud dokumendid ning notaribüroodes on olemas ka kõik äriühingute asutamiseks vajalikud näidised ja dokumendipõhjad. Ettevõtte asutamine notari kaudu võtab aega üldjuhul 2-3 päeva.

2. Enne asutamist leidke vastused peamistele küsimustele, mis määravad teie ettevõtte igapäevase tegevuse olulisemad reeglid.

  • Milline saab olema ettevõtte ärinimi?
  • Millisel tegevusalal alustate tööd?
  • Kes on osanikud ja kui suur on osanike osakapitali sissemakse?
  • Kus saab olema osaühingu tegevuskoht ja asukoha aadress?
  • Milline saab olema osaühingu juhtimine?

3.Osaühingu asutamiseks vajate esmalt osanike isikuandmeid. Samuti peavad osanikud olema kokku leppinud ülal toodud punktides.


Kui registreerite ettevõtte elektrooniliselt e-äriregistris, saate kujundada seal oleva tüüppõhikirja alusel oma ettevõtte põhikirja.
Kui registreerite ettevõtte notari abil, valmistab notar teie jaoks ette osaühingu asutamise avalduse, asutamislepingu ning põhikirja. 
4. Olenevalt ettevõtte tegevusalast ja suurusest tuleb võtta ette veel erinev hulk samme. Esmalt tuleb teil avada osaühingule pangakonto, kuhu kantakse ettevõtte osakapital, mille olite ettevõtte asutamisel kandnud kohtu deposiitkontole või panga e-stardikontole. Ilma ettevõtte äriregistrikoodita pangakontot avada ei ole võimalik.
  • Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või litsentsi.
  • Kui teie ettevõtte planeeritav aastakäive ületab 16 000 eurot, tuleb end registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslaseks.
  • Kui palkate töötajad, tuleb töötajad registreerida tööle asumise päeval Maksu- ja Tolliametis.

5. Osaühingu lõpetamise otsus ja lõpetamisavalduse esitamine


Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud aktsionäridest.
Osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus (kirjalikult või elektrooniliselt ettevõtjaportaalis) ja aktsionäride lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga.
Osaühing lõpetamise otsus ja avaldus
Likvideerimine
Osaühingu lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele järgneb likvideerimine, mille jooksul on teil oluline jälgida kindlat tegevuste järjekorda. Likvideerimine koosneb järgmistest etappidest:
  • likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse ;
  • teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine ;
  • osaühingu lõppbilansi koostamine ning varade jagamine;
  • likvideeritava osaühingu raamatupidamise korraldamine ja maksude tasumine.
    Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. Kui selgub , et osaühingul on veel jaotamata vara, tuleb läbi viia ka täiendav likvideerimine.
    Lõpetatud osaühingu tegevust on võimalik ka jätkata või viia läbi ettevõtte ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine . Likvideerijad peavad selleks esitama äriregistrile avalduse ettevõtte tegevuse jätkamiseks.
    Osaühingu likvideerimise tegevused ja nende järjekord  
    Osaühingu äriregistrist kustutamine
    Pärast osaühingu nõuetekohast likvideerimist, tuleb ettevõtte juhatusel esitada äriregistrile avaldus ettevõtte äriregistrist kustutamiseks. Seda saab teha minimaalselt kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ning sellest teavitamisest. Äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb teil lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan.
    6. Kui omanikud otsustavad vabatahtlikult alustada likvideerimismenetlust, siis tuleb selleks läbida järgnevad etapid:
  • Üldkoosolek võtab vastu ettevõtte lõpetamise otsuse. Otsuse poolt peab hääletama 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.
  • Juhatus peab esitama eelmise majandusaasta aruande ja jooksva aasta majandustegevuse ülevaate.
  • Üldkoosolek määrab likvideerijate, kelleks on üldjuhul ka juhatuse liikmed.
    Lõpetamise otsuse tagajärjel:
    7. Ettevõtte sundlõpetatakse kohtumääruse alusel. Üldjuhul on sundlõpetamise põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui teie ettevõttega seotud puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus enne sundlõpetamise otsuse tegemist ka tähtaja, mille jooksul saate puudused kõrvaldada ning ettevõtte tegevust ikkagi jätkata.
    Sundlõpetamise levinuimad põhjused:
    • lõpetamisotsuse tegemata jätmine;
    • juhtimisorgani juhatuse volituste lõppemine ilma uute juhatuse ametisse määramiseta;
    • ettevõtte tegevuse mittevastavus seadustele, avalikule korrale ning headele tavadele.

    Osaühingu sundlõpetamise etapid
    Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud.
    1. Esitage kohtule osaühingu sundlõpetamise avaldus. Avalduse võivad esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige või liikmed, osanik(ud), või ka keegi muu, kellel on selleks seaduslik õigus. Sundlõpetamise võib algatada ka kohus. Lisage avaldusele osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll .
    Sundlõpetamise avaldus tuleb esitada maakohtule, mille tegevuspiirkonda on ettevõte registreeritud.
    Kohtute kontaktandmed
    2. Alustage osaühingu likvideerimist. 
    Siin tuleb teil jälgida kindlat tegevuste järjekorda. Likvideerimine koosneb järgmistest etappidest: 
    • Likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse. Sundlõpetamisel määrab osaühingu likvideerijad kohus.
    • Teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest.
    • Likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande kinnitamine osanike otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile.
    • Osaühingu tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine,  sõltumata nõuete teatamisest. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

    Osaühingu lõppbilansi koostamine ning järelejäänud varade jagamine. Üldjuhul võib vara välja jagada kuue kuu  möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest.
    Kui teie ettevõte sundlõpetatakse seetõttu, et teie tegevuse eesmärk või tegevus ise on keelatud või vastuolus avaliku korra ja heade kommetega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara riigile.
    3. Sundlõpetamine jõustub sellest hetkest, kui hakkab kehtima seda nõudev kohtulahend .
    Kohus edastab vastava info ka äriregistrile lõpetamiskande tegemiseks.
    Sundlõpetatud osaühingu esindusõigus
    Sundlõpetatud ettevõtte juhatuse või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni, pankroti väljakuulutamiseni või teie ettevõtte registrist kustutamiseni. Juhatuse või seda asendava organi koosseisus võite teha muudatusi kuni selle ajani ainult mõjuval põhjusel ja kohtu loal.
    Mõjuvaks põhjuseks on:
    • pikaajaline või raske haigus, mille tõttu muutub võimatuks juhatuse või seda asendava organi liikme ülesannete täitmine;
    • juhatuse või seda asendava organi liikme surm või teovõimetuks tunnistamist;
    • kohtuotsuse jõustumine, millega määrati juhtimisorgani liikmele vabadusekaotuslik karistus ;
    • kohtuotsuse jõustumine, millega juhatuse või seda asendava organi liikmel võeti ära õigus teataval tegevusalal tegutsemiseks;
    • juhatuse või seda asendava organi liige asus alaliselt elama välismaale.

  • Vasakule Paremale
    Mina ja ettevõtlus #1 Mina ja ettevõtlus #2 Mina ja ettevõtlus #3 Mina ja ettevõtlus #4 Mina ja ettevõtlus #5 Mina ja ettevõtlus #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sluha01 Õppematerjali autor
    Kuidas saab registeerida firmat

    Sarnased õppematerjalid

    Referaat ettevõtlusvormidest - FIE ja OÜ
    11
    doc

    Referaat ettevõtlusvormidest - FIE ja OÜ

    JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ettevõtlusvormid FIE, OÜ referaat FIE olemus, eelised ja puudused FIE on füüsilisest isikust ettevõtja, kes pakub omal nimel tasu eest kaupu või teenust. See ettevõtlusvorm sobib kõige paremini nendele, kes alustavad tegevust üksi või koos perega. FIE-na tegutsemise plussid: 1. puudub vajadus omada partnerit; 2. odavus ­ FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest; 3. lihtsus ­ äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad; 4. kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 16 000 eurot, võib FIE-ks registreerida kohalikus maksuametis; 5. ettevõtlustuludest saab m

    Majandus
    Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada
    11
    docx

    "Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada"

    SISUKORD Osaühingu loomine on kerge SISSEJUHATUS Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Seda tüüpi äriühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiend

    Majanduse alus
    Osaühing
    26
    odt

    Osaühing

    Kirjutad enda kooli. OSAÜHING referaat Koostaja: Oma nimi Kursus Juhendaja: Tema nimi Valga 2015 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................2 1. Seadused...................................................................................................................................3 2. Osaühing...................................................................................................................................4 3. Ärinime nimi ja kontroll...........................................................................................................5 4. Osaühingu asutamiseks vajalik informatsioon.........................................................................6 5. Vajalikud toimingud osaühingu asutamisel...............................................

    Analüüsimeetodid äriuuringutes
    OÜ lõpetamine
    12
    docx

    OÜ lõpetamine

    ÄS teeb vahet kahel erineval terminil – lõpetamisel ja likvideerimisel. Terminiga “ühingu lõpetamine” tähistatakse valdkonda, mis hõlmab materiaalõiguslikke küsimusi ja näeb ette lõpetamise alused ja tegevuse jätkamise võimalused, reguleerib vastavate otsuste vastuvõtmise korda jmt. Likvideerimine on aga menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist. Alles siis, kui osaühing on äriregistrist kustutatud, saab öelda, et osaühingut ei ole enam olemas, ta on lõppenud. “Likvideerimise” ja “lõpetamise” kui mõistete omavahelise seose sätestab ÄS-i § 205, mille kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tuleb silmas pidada, et osaühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmisega osaühing ei lõpe, sest ühing juriidilise i

    Äri- ja tööõiguse alused
    Õiguse mõiste ja õigussüsteem
    5
    docx

    Õiguse mõiste ja õigussüsteem

    Äriõigus 1. Õiguse mõiste ja õigussüsteem. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tööõigus. ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSS?

    Ettevõtlus
    OSAÜHING JA FIE
    40
    docx

    OSAÜHING JA FIE

    turundustegevuste läbiviimiseks, rakendustarkvara ostmiseks ja arendamiseks ning tööjõukulude finantseerimiseks. 1.2 Euroopa Liidu struktuurifondide toetused Otsides finantseerimisvõimalusi, tasuks kindlasti uurida ka struktuurifondide ja omavalitsuste poolt pakutavaid toetusmeetmeid, nt stardiabi investeeringuteks põhivarasse, koolitustoetused personali koolitamiseks. Struktuurifondidest toetatakse järgmisi valdkondi: haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne. Toetuste leidmisel oma projektidele aitavad teid maakondlikud arenduskeskused, mis pakuvad oma baasteenuste osas tasuta nõustamisteenust. Arenduskeskustest saate infot projektide rahastamisvõimalustest nii struktuurifondide meetmete osas kui vajadusel ka teiste võimalike toetuse allikate kohta ning erasektori konsultantide ja nende teenuste kohta. 1

    Majandus
    Osaühing
    4
    docx

    Osaühing

    1 OSAÜHING 1.1 Asutamine Osaühingu on nagu äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing, on ühest küljest, mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele. Võrreldes aktsiaseltsiga on osaühingule kehtestatud palju vähem norme. Nende kohta käivad normid on dispositiivsed ehk ühingu (seltis) põhikirjaga saab mitmetes olulistes küsimustes ette näha seaduses sätestatud erinevaid kokkuleppeid. Osaühingus on osanike vastutus piiratud. Osaühingu suureks eeliseks on see, et neil on väike algkapitali nõue - 2500 eurot. Asutamine toimub lihtsamalt ja kiiremalt, kuna pole nõutud, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist. Samuti on võimalus asutada osaühingut ka ühel isikul ja sissemakset tegemata ÄS § 140¹ kohaselt. Seda muidugi juhul, kui OÜ osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamisleping ette näha, et asutaja ei pea OÜ asutamisel osa eest tasuma. Kuni sissemaksed pole täielikult tasutud kõigi osanike poolt ei või OÜ

    Ühinguõigus
    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
    52
    docx

    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

    ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria

    Ühinguõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun