Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonnamonitooringu loengu konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on keskkonnaseire eesmärk?
  • Miks on keskkonnaseiret vaja?
  • Kuidas saab keskkonnaseiret jaotada?
  • Keskkonnaseire programm?
  • Kuidas keskkonnaseire Eestis jaguneb?
  • Millised on meteoroloogilise seire peamised ülesanded?
  • Millised on välisõhu seire peamised ülesanded?
  • Millised on põhjavee seire peamised ülesanded?
  • Millised on siseveekogude seire peamised ülesanded?
  • Millised on mereseire peamised ülesanded?
  • Millised on maastike seire peamised ülesanded?
  • Millised on taimekoosluste seire peamised ülesanded?
  • Millised on lindude seire peamised ülesanded?
  • Millised on imetajate sh ulukite seire peamised ülesanded?
  • Millised on kahepaiksete ja roomajate seire peamised ülesanded?
  • Millised on selgrootute seire peamised ülesanded?
  • Millised on kalade seire peamised ülesanded?
  • Millised on soontaimede seire peamised ülesanded?
  • Millised on seente seire peamised ülesanded?
  • Millised on metsaseire peamised ülesanded?
  • Millised on kompleksseire peamised ülesanded?
  • Millised on kiirgusseire peamised ülesanded?
  • Millised on seismilise seire peamised ülesanded?
  • Millised on mullaseire peamised ülesanded?
  • Mis on andmehaldus ja millised on selle peamised etapid?
  • Mis on andmerida?
  • Millised on peamised väljundid?
  • Millised on peamised etteheited Eesti keskkonnaseirele?
  • Keskkonnaseirega?

  • Mis on keskkonnaseire eesmärk? Miks on keskkonnaseiret vaja?
    1) Seire eesmärgiks on keskkonnaseisundi muutuste jälgimine (korduvus).
    Keskkonnaseiret viiakse läbi, et hinnata keskkonda mõjutavaid tegureid, keskkonnaseisundit ja selle muutusi; selgitada välja täiendavat uurimist nõudvad keskkonnamuutused ning koguda andmeid erinevate programmide koostamiseks .
  • Kuidas saab keskkonnaseiret jaotada? Millest sõltub ja kuidas on omavahel seotud seire ajaline ja ruumiline ulatus?
    Tiit Maran (2010):
      • Tavaseire: kindla sammuga , enamasti pikaajaline, muutujate mõõtmine
      • Sihtseire: mingi tegevuse mõju kirjeldavate muutujate mõõtmine, reeglina lühiajaline. toimub kahes osas – enne ja pärast mõju ilmnemist .

    Spellerberg, 2005; Wolfe, O’ Connor , 1986:
      • Vastavuse seire – eesmärk jälgida tulemuste vastavust mingitele normidel
      • Hüpoteesi kontrollimise seire – aitab kindlaksteha oletuste paikapidavust
      • Suundumuste selgitamise seire – eesmärk on teha kindlaks trendid

  • Millele pööras põhitähelepanu 1972. aastal väljatöötatud nö globaalse keskkonnaseire programm? Milline on selle programmi roll kaasaegse seire väljakujunemisel?
    Sõnastati kaasaja keskkonnakaitse põhieesmärgid ja printsiibid . Pakuti välja globaalse keskkonnaseire kontseptsioon . Senine keskkonnakorraldus ja ressursikasutus põhineb ebapiisavatel teadmistel , pole piisavat informatsiooni toimuvate muutuste mõistmiseks. Keskkonnaseire võiks täita need puudujäägid teadmistes.
    Toodi välja välja peamised muutujad e parameetrid , mille abil keskkonnaseisundit mõõta
    1972. aasta globaalse keskkonnaseire kontseptsioon on üks esimesi ja olulisimaid seire alusdokumente, mis on aidanud välja töötada hilisemaid riiklikke jt seireprogramme.
  • Kuidas keskkonnaseire Eestis jaguneb? Milline on erinevate seiretasandite roll?

    • Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire (tugineb omavalitsuse kkkorralduskavadele) *Vallavalitsus korraldab rutiinse seiretöö lepingulisel alusel keskkonnauuringuid tegevate litsentseeritud asutustega.

    • Ettevõtte keskkonnaseire

    Töötab välja sõltuvalt äritegevusest ja selle iseärasustest jms ning ka looduslikest keskkonnateguritest seireprogrammi, eesmärgiga koguda andmeid, mida vajatakse ettevõtte keskkonnamõju analüüsimisel ja üldistamisel. kinnitab seireprogrammi ja keskkonnajuht korraldab rutiinse seiretöö professionaalsel tasemel.
  • Millised on meteoroloogilise seire peamised ülesanded?
    *sademete hulka, õhu suht niiskust, tuule keskm kiirust, õhutemperatuur
    *Ülesanne on teiste seireprogrammide ja -projektide raames kogutud informatsiooni analüüsil täheldatud muutuste ning trendide kliima- ja ilmastikuteguritega seostamiseks vajaliku meteoroloogilise informatsiooni kogumine ja selle kättesaadavuse tagamine.
  • Millised on välisõhu seire peamised ülesanded?
    *määrata ning jälgida õhu ning sademete koostist, kvaliteeti, kindlaks teha ja ennetada kahjulikku mõju inimeste tervisele, rajatistele, maastikele, kooslustele.
    *Seire eesmärk on õhukvaliteedi kontroll eeldatavalt suurema saastekoormusega piirkondades – suuremad linnad, Kirde-Eesti.
  • Millised on põhjavee seire peamised ülesanded?
    *Jälgida põhjavee kvaliteeti ja selle vastavust nõuetele.
    * Edastada adekvaatset infot põhjavee tarbimise ja reostamise kohta, analüüsida muutusi.
    *Analüüsida iga-aastaselt, teha ettepanekuid põhjaveevarude säästlikuks kasutamiseks.
    *Vaatluskaevudes mõõdetakse veetaset ning võetakse veeproove.
  • Millised on siseveekogude seire peamised ülesanded?
    *Ülesanne on siseveekogude seire kogutud andmestiku kaudu hinnata Eesti jõgede ja järvede seisundit , jälgida toimuvaid muutusi ning analüüsida nende põhjuslikke seoseid .
    *Teha kindlaks ja ennetada võimalikke ohusituatsioone.
    *Anda vajalikku taustinformatsiooni veekogudele ja nende lähedusse rajatud või rajatavate ehitiste keskkonnamõju hindamiseks ning puhketegevuse planeerimiseks.
  • Millised on mereseire peamised ülesanded?
    *inimtegevuse poolt Läänemerele avaldatava mõju kindlakstegemine, ulatuse määramine.
    *Jälgida seniste kaitsemeetmete tulemuslikkust.
    *Seire ülesanne on jälgida intensiivselt toimuvaid rannaprotsesse, selgitada välja arengutendentsid.
    *Seiretöödega selgitatakse välja rannikupiirkondade võimalik areng, antakse prognoos kogu ranniku arengule
    *Seire ülesanne on jälgida rannikumeres ohtlike ainete sisalduse muutuseid, hinnata merekeskkonna saasteseisundit.
  • Millised on maastike seire peamised ülesanded?
    *Rannikumaastike seire käigus kaardistatakse seirealade maakate, paigased ning koostatakse maastikuprofiilid.
    *Põllumajandusmaastike seire eesmärgiks on ülevaate saamine erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuri teisenemisest, kõlvikute ökoloogilisest seisundist.
    *Jälgitakse kimalaste kui looduslike põhitolmeldajate olukorda põllumajandusmaastikes, nende liigilise koosseisu ja arvukuse muutusi.
  • Millised on taimekoosluste seire peamised ülesanded?
    *Seire keskendub olulisematele elupaigatüüpidele:loopealsed, rannaniidud, rabad jms
    *Eesmärk on saada ülevaade ohustatud ja haruldaste taimekoosluste seisundist.
  • Millised on lindude seire peamised ülesanded?
    * Eestis pesitsevate ja/või läbirändavate liikide ja rühmade arvukuse, leviku ja seisundi järjepidev jälgimine.
    *Käsitlevad elupaikade muutuste ja inimtegevuse mõju hindamist linnustikule.
    *Kesktalvine veelinnuloendus –annab ülevaate Eestis talvituvate liikide arvukusest.
    *Metsislaste seire – määratakse arvukus ning populatsiooni struktuur. Et metsislased on loodusmaastikulembesed liigid, kajastavad tulemused muutusi maastikes.
    * Randa uhutud lindude seire – jälgib merelindude suremust ja seda mõjutavaid tegureid.
  • Millised on imetajate (sh ulukite) seire peamised ülesanded?
    *Käsitlevad valdavalt kaitsealuste liikide seisundit ja senise kaitsekorralduse edukust , aga ka küttimise seisukohalt olulisi liike ja tippkiskjaid.
    *kogutakse andmeid hallhülge ja viigerhülge sigimisedukuse kohta.
    * hinnatakse asurkonda Eestis, lendoravale sobivate biotoopide asustatust ning lendorava arvukust püsivaatlusaladel.
    * jälgib nahkhiirte asurkonna ja keskkonnaseisundi muutusi.
    *jälgib saarmapopulatsiooni arvukust ja selles toimuvaid muutusi.
    *annab ülevaate sõraliste: metssea, põdra, metskitse ja punahirve arvukusest, vanuselisest struktuurist, toitumisest ja soolisest jaotumisest.
    *Suurkiskjad-jälgib hundi, pruunkaru ja ilvese asurkondade seisundit.
  • Millised on kahepaiksete ja roomajate seire peamised ülesanded?
    *ülesandeks on kahepaiksete ja roomajate liigilise mitmekesisuse fikseerimine ja erinevate liikide populatsioonide seisundi jälgimine.
    *käsitlevad valdavalt kaitsealuseid, ohustatud selgrootuid , aga ka liike, mis on olulised keskkonnaindikaatorina.
    * Apteegikaan , Ebapärlikarp .
  • Millised on selgrootute seire peamised ülesanded?
    *Jõevähk – hinnatakse vähipopulatsiooni seisundit, püügi võimalikku mõju, haiguste ja parasiitide esinemist ning vähivaenlaste mõju.
    *Kiililised – jälgib kaitsealuste ja EL loodusdirektiivi liikide populatsioonide dünaamikat ja tuvastab arvukuse muutused.
    *Tolmeldajad – hindab tolmeldajate liigilise mitmekesisuse muutusi.
    *Maismaalimused – võimaldab isendite arvu põhjal hinnata kks toimuvaid muutusi.
    *Mullaelustik – rohu- ja põllumaadel hinnatakse vihmaussikoosluste arvukust, liikide arvu, arvukust liikide kaupa jt näitajaid, mis peegeldavad muldkeskkonna seisundit.
    *Metsakuklased –metsakuklaste asurkonnad, suuruse ja seisundi, inimmõju asurkonnale.
    *Päevaliblikate kooslused –andmete põhjal selgitatakse negatiivsed ilmingud, planeeritakse kaitsekorralust.
  • Millised on kalade seire peamised ülesanded?
    *käsitleb rahvusvahelise tähtsusega kalade (vingerja, võldase) elupaikade seisundit.
  • Millised on soontaimede seire peamised ülesanded?
    * Kogutakse informatsiooni haruldaste, ohustatud taimeliikide (I ja II kaitsekategooria , rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstavad liigid) seisundi ja muutuste kohta.
  • Millised on seente seire peamised ülesanded?
    *Hinnatakse kaitsealuste seeneliikide seisundit, seisundi muutusi ja kaitsemeetmete mõju. Seire käigus tehakse kindlaks seene viljakehade esinemine, arenguaste ja arvukus.
  • Millised on metsaseire peamised ülesanded?
    *Keskendub metsade ja metsamuldade seisundi määramisele ning jälgimisele.
    *Seire peamine ülesanne on jälgida metsade seisundit lähtuvalt õhusaaste mõjust, selgitada välja toimunud muutused, seostada need inimtegevuse ja looduslike protsessidega.
    *Metsade seisundit jälgitakse läbi erinevate puuliikide kahjustuste hindamise, võra– ja mullavee ning metsamuldade keemiliste näitajate mõõtmise.
  • Millised on kompleksseire peamised ülesanded?
    *Uuritakse õhusaaste mõju erinevate ökosüsteemide funktsioneerimisele, hinnates maastikus hüdroloogiliselt piiritletud valgala ainetevoogude tasakaalu.
    *uurimise eesmärk on selgitada toimuvate muudatuste põhjuslikke seoseid keskkonnateguritega, mis võimaldaks modelleerida ökosüsteemide seisundeid ja muutusi.
    *Tulemusi võrreldakse teiste Euroopa riikide vastavate seirejaamade näitajatega.
  • Millised on kiirgusseire peamised ülesanded?
    *ülesanne on teha kindlaks inimtekkelised radionukliidide kontsentratsiooni kasvud kks.
    *Andmeid kasutatakse kiirgusanalüüsiks, kiirguslevi kaartide koostamiseks, ülevaadetes.
    *Radionukliidide sisaldust mõõdetakse siseveekogudes, mere- ja joogivees, meretaimedes ja –kalades, metsaseentes ja –marjades, ulukilihas ning atmosfääriõhus.
  • Millised on seismilise seire peamised ülesanded?
    *seire annab informatsiooni Eestis/lähiümbruses, asetleidnud seismilistest sündmustest.
    *Registreeritud tehnogeensed seismilised sündmused võimaldavad kindlaks teha võimalikke illegaalseid lõhkamisi.
    *Kaugete maavärinate registreerimine annab infot Maa siseehituse uurimisel.
  • Millised on mullaseire peamised ülesanded?
    *Ülesanne on hinnata muldade seisundit eelkõige mullaviljakuse seisukohalt.
    *Selgitatakse välja maaharimise mõju muldade koostisele , füüsikalistele ning bioloogilistele omadustele ning mullaviljakusele.
    *Mullahorisontidest määratakse mulla mahukaal ehk lasuvustihedus . Huumushorisondis määratakse selle tüsedus, erinevate toiteelementide sisaldus, pH jms.
  • Mis on andmehaldus ja millised on selle peamised etapid?
    *Andmehaldus – andmete kogumise ja talletamise süsteem.
    *Andmehalduse etapid: Andmete kogumine, Andmete töötlemine, Andmete edastamine /andmeülekanne, Andmete salvestamine, Andmete avalikustamine
  • Mis on andmerida? Mida tuleb seireandmete säilitamise juures arvesse võtta, millised komponendid on seireandmete kasutatavuse tagamiseks vaja salvestada ?
    *Andmerida – otseselt võrreldavate andmete jada. Andmerea moodustavad ühes seirejaamas mõõdetud ühe parameetri andmed, mis on kogutud ühesuguse metoodika alusel.
    *Mida detailsem on seire väljundile seatud eesmärk, seda detailsemalt on vaja andmeid salvestada.
    *tuleb arvesse võtta metaandmeid, mille talletamine on vajalik andmete võrreldavuse tagamiseks, vaja leida optimaalne seireparameetrite kogum.
    *Minimaalne säilitatavate andmete kogum andmerea puhul:
      • Seirejaama nimi ja selle juurde kuuluv metainfo
      • Parameetri definitsioon ja selle juurde kuuluv info
      • Mõõdetud väärtused

  • Mis on Århusi konventsioon ja milline on selle roll keskkonnaseire andmete avalikustamisel?
    * Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon ehk Århusi konventsioon. Allkirjastati 1998. aastal Taanis Århusis. Allkirjastajateks olid ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid. Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 30. oktoobril 2001. aastal.
    *Århusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele.
    *Lähtuvalt seatud eesmärkidest käsitleb konventsioon kolme teemat:
      • juurdepääs keskkonnateabele
      • õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses
      • juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnasjus

  • Kuidas on tavainimesel võimalik Eestis keskkonnaseire andmetega tutvuda, millised on peamised väljundid?
    Keskkonnaregister on loodusressursside, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister. Keskkonnaregistri andmed on üldjuhul avalikud.
    *Vastavalt määrusele:
      • Avalikustatakse kord aastas olulised keskkonnaseisundi muutused ning olulise või piiriülese keskkonnamõjuga tegevused või tootmisõnnetused.
      • Avalikustatakse iga nelja aasta järel keskkonnaseire programmide koondaruanne.

    • Väljundid: 1) Avalikkus : Seireveeb. Keskkonnaregistri avalik teenus.Seire paberväljaanded. Seire veebiväljaanded. Seirefoorum

    2)Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaregistri avaliku teenuse ametniku rakendus. Seireveebi administreerimiskeskkond
    3)Teabenõuded
  • Millised on peamised etteheited Eesti keskkonnaseirele?
    • Riigikontrolli hinnangul ei ole keskkonnaseire korraldatud hästi, sest avalikkusel ja otsustajatel puudub keskkonna seisundi kohta piisav info. Suurimaks puuduseks on see, et riikliku keskkonnaseire korraldamisel ei analüüsita, milliseid andmeid keskkonda mõjutavate otsuste tegemiseks tegelikult vaja on. Kui ei analüüsita, mis andmeid on vaja, pole tagatud, et seiret tehakse kõige olulisemates valdkondades ja piisava põhjalikkusega.
    • Piisavalt pole pööratud tähelepanu seireprogrammi otstarbekuse analüüsimisele - mõned olulised probleemid on seireta, mõnda näitajat seiratakse liiga paljudes kohtades ja liiga sageli või esineb dubleerimist.
    • Näiteks inimtervise osa riiklikust keskkonnaseirest on pea olematu.
    • Seiret planeeritakse vaid üheks aastaks, mis ei taga andmete pikaajalist kogumist.
    • Seireprogrammi kinnitamisel ei analüüsita seirekohtade ja -sageduse otstarbekust.
    • Kvalitatiivselt samaväärse tulemuse võib saada odavama seiremetoodikaga.
    • Seireandmeid kogutakse lisaks keskkonnaministeeriumile ka teiste ministeeriumite haldusalas (põllumajandusministeerium, sotsiaalministeerium jne), need andmed pole ühest kohast kättesaadavad.
    • Suur osa seireandmetest muutub kättesaadavaks kuni poolteist aastat pärast seiremõõtmise teostamist, andmed avalikustatakse hilja .
    • Andmete üldistuse tase on erinev – kohati esitatud detailandmed, kohati üldistatud andmed.
    • Keskkonnaseisundi muutuste põhjuseid ja tagajärgi ei analüüsita. Vaja oleks üldistatud, seireprogrammide ülest seiretulemuste analüüsi.
    • Seireprogrammi killustatus (KKM, KKA, KTK, KIK)

  • Kuidas on korraldatud Rootsi keskkonnaseire ja millised on peamised erinevused Eesti keskkonnaseirega?
    *Keskkonnaeesmärkide Nõukogu - Nõukogu koosneb riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatest. ülesanne oli korralda seire- eelarvet ja koordineerida keskkonnaseire korraldust. Lisaks riikliku seire korraldamisele koordineerib nõukogu ka teiste ametite ja organisatsioonide poolt läbiviidavaid keskkonnaseire alaseid tegevusi.
    *Nii riiklik seire kui regionaalsed seired jagunevad kümneks valdkonnaks.
    *Regionaalse seire andmeid hoiab ja avalikustab kohalik adminsitratiivne asutus.
  • Kuidas on korraldatud Soome keskkonnaseire ja millised on peamised erinevused Eesti keskkonnaseirega?
    *Suunitluselt jaguneb Soome keskkonnaseir kolmeks: loodusvarade seire, keskkonnasurvestajate seire ja keskkonnaseisundi seire.
    *Soome keskkonnaandmeid koondab keskkonnainfosüsteem Hertta. Mõnes mõttes sarnane EELIS-ele, kuid pole sellise keskse andmebaasiga, vaid ühendab erinevate andmekogujate andmebaase üheks tervikuks
  • Vasakule Paremale
    Keskkonnamonitooringu loengu konspekt #1 Keskkonnamonitooringu loengu konspekt #2 Keskkonnamonitooringu loengu konspekt #3 Keskkonnamonitooringu loengu konspekt #4 Keskkonnamonitooringu loengu konspekt #5 Keskkonnamonitooringu loengu konspekt #6 Keskkonnamonitooringu loengu konspekt #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor olenpipar Õppematerjali autor
    Sisaldab TLÜ õppeaine Keskkonnamonitooring loengumaterjale mille järgi on hea õppida eksamiks.

    Sarnased õppematerjalid

    Keskkond
    18
    pdf

    Keskkond

    Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015     1. Mis on keskkonnaseire?   Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis  hõlmab keskkonnavaatlusi ja ­analüüse ning vaatlusandmete töötlemist.   Keskkonnaseire​  on mingi ​ territooriumi​  või ​  ​ loodusobjekti​keskkonnaseisundi​  ja seda  mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning  vaatlusandmete töötlemist.     2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid?   Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata  loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid,  koguda and

    Keskkond
    Põhjavee seire
    15
    doc

    Põhjavee seire

    TALLINNA ÜLIKOOL Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis Referaat Tallinn 2009 Sisukord Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis ....................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 4 1 Põhjavesi....................................................................................................................... 5 1.1 Põhjavee seisund................................................................................................... 5 1.2 Põhjavee probleemid.............................................................................................. 6 2 Põhjavee seire.............................................................................................................. 6 2.1 Põhjavee seire eesmärk.................................

    Keskkond
    Eesti soode monitooring
    12
    doc

    Eesti soode monitooring

    TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA- JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest ­ haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääajajärgsest ajast vähe muutununa p

    Keskkond
    Rannikumere kaugseire referaat
    26
    docx

    Rannikumere kaugseire referaat

    TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Referaat RANNIKUMERE KAUGSEIRE Keskkonnamonitooringu alused Tallinn 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................3 2. RANNIKUMERE KAUGSEIRE OLEMUS........................................3 2.1 Kaugseire põhilised eesmärgid..................................................................4 3. KAUGSEIRE PROGRAMMI MAJANDUSLIKUD, POLIITILISED JA SOTSIAALSED TULEMUSED.........................................................5 4

    Keskkond
    EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine
    18
    doc

    EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

    LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitseväärtus - Kaitsealune lii

    Keskkonna kaitse
    Keskkonnamõju hindamise protsessi sammud
    40
    pdf

    Keskkonnamõju hindamise protsessi sammud

    KMH PROTSESSI SAMMUD: 1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv võib olla suurus, ula

    Keskkonnamõjude hindamine ja audit
    Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine
    48
    doc

    Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine

    1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisi

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Keskkonnakaitse vastused EMU
    24
    doc

    Keskkonnakaitse vastused EMU

    1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisi

    Keskkonna kaitse




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun