Kuidas sünnib seadus? (0)

Tallinna Ülikool
Kuidas sünnib seadus?
Referaat
2015

Sisukord

Sissejuhatus 3
Õiguse allikad 4
Õigusaktid 4
Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras 5
Seadus 6
Seadused Eesti õigussüsteemis 7
Õigusaktide hierarhia 7
Põhiseadus 8
Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele 9
Põhiseaduse muutmine 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

„Aeg on näidanud, et meil on erinevaid otsustusviise, nendeni on jõutud erineval moel, kuid tulemus ei pruugigi olla erinev“ E. Nestor . ( Postimees 2015)
Põhiseaduse § 65 kohaselt võtab seadusi vastu parlament – Riigikogu -, kellele kuulub seadusandlik võim. Seadused võetakse vastu vastavalt põhiseadusele ning avaldatakse selleks ettenähtud viisil Riigi Teatajas. Täitmiseks on kohustuslikud vaid avaldatud seadused. Õigusaktidest on tähtsamad seadused, mida võtab vastu parlament. Seadusega korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid näiteks karistusseadustik. Seadus seletab kasutatavad mõisted ja sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid – määrused, korraldused , otsused, juhendid ja eeskirjad. Valitsuse määrustes piiritletakse asjaomaste asutuste täpsed kohustused.
Kuuleme tihti põlastavat repliiki, et ühe või teise seaduse taga on mõne huvirühma mõju. Selle peale tasub küsida, millist ühiskonda me tahame. Kas sellist, kus huvid on, aga need liiguvad althõlma, või sellist, kus lobi ehk oma huvide eest seismine on demokraatliku protsessi üks osa? (EKEI 2015)

Õiguse allikad

Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi (tsiviilõiguse süsteem). Kõige tähtsamad õiguse allikad on õigusaktid, nagu põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, rahvusvahelised lepingud , seadused ja määrused.
Samuti võetakse eeskujuks kõrgeima kohtu – Riigikohtu – tõlgendused ja asjatundjate kommentaarid (nt põhiseaduse kommenteeritud väljaanne). Kohtuotsustega õigusi ei looda ning kõrgema astme kohtute otsused ei ole reeglina madalama astme kohtute jaoks siduvad. Samas on Riigikohtul, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus, õigus tunnistada kehtetuks õigusaktid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse või kõrgemalseisvate õigusaktidega. Konkreetsete kohtuasjade lahendamisel ei või ükski kohus sellist õigusakti kohaldada ning kohtutel on õigus jätta põhiseadusega vastuolus olev õigusakt kohaldamata. Seejärel menetleb asja edasi Riigikohus kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ning võib kuulutada kõnealuse õigusakti põhiseadusevastaseks (kuid mitte kehtetuks).

Õigusaktid

Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti ehk õigusakti. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu.
Eristatakse kahte tüüpi õigusakte:

• õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga , üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).
  
• õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks.
  

Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid.

Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras

Põhiseadus ( Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) - Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.

Põhiseaduslikud seadused (Põhiseadus § 104 lg 2) - Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustest sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm § 104 lg 2 loetletud seadused.

Seadused ( Põhiseadus §65; §105) - Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes. Need on sellised õigusnorme või üldisi käitumiseeskirju sisaldavad aktid, mille on vastu võtnud parlament, rahvas või täitevvõim. Õigustloovad aktid on sellised riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud aktid, mis sisaldavad õigusnorme - määratlemata isikute ringile suunatud üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud.

Seadlused (Põhiseadus §109) Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seadlusi, millel on seaduse jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda kui on edasilükkamatu riiklik vajadus, Riigikogu ei saa kokku tulla.

Määrused (Põhiseadus §87) - Põhiseaduse § 87 p 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju.

Kohaliku omavalitsuse õigusaktid (Põhiseadus § 139) - Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on:
* volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel
* valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid:
* Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
* Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.
* Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.

Seadus

Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ.
Eristatakse seadust materiaalses mõttes ja seadust formaalses mõttes. Seadus formaalses mõttes on iga seadusandliku võimu ehk parlamendi poolt seaduste andmiseks ette nähtud menetluses vastu võetud ja seaduseks nimetatav õigusakt sõltumata sellest, kas temas sisaldub üld- või üksikregulatsioon. Seadus materiaalses mõttes on iga õigusakt, mis sisaldab üldnorme ehk õiguse üldakt, sõltumata sellest, kas selle on vastu võtnud seadusandlik, täidesaatev (määrus) või kohtuvõim (kohtute enesekorralduslikud õigusaktid).

Seadused Eesti õigussüsteemis

Eesti põhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule ja § 105 järgi on seaduste vastuvõtmine võimalik ka rahvahääletusel.
Eestis teostatakse vastavalt põhiseaduse § 3 järgi Riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Eestis on seaduste algatamise õigus: Riigikogu liikmel; Riigikogu fraktsioonil; Riigikogu komisjonil; Vabariigi Valitsusel; Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks.
Kui põhiseaduses ei ole teisiti ette nähtud, võetakse õigusaktid Riigikogus vastu poolthäälte enamusega. Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega võib aga vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: kodakondsuse seadus; Riigikogu valimise seadus; Vabariigi Presidendi valimise seadus; kohaliku omavalitsuse valimise seadus; rahvahääletuse seadus; Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; Vabariigi Valitsuse seadus; Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; Riigieelarve seadus; Eesti Panga seadus; Riigikontrolli seadus; Kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; Seadused, milles käsitletakse välis- ja siselaene ja riigi varalisi kohustusi; Erakorralise seisukorra seadus; Rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.
Seadused kuulutab välja Vabariigi President.

Õigusaktide hierarhia

Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused.
Õiguse üldaktide kõrval on ka õiguse üksikaktid, mida antakse seaduse alusel ning mis asuvad hierarhias seadustest ja määrustest allpool. Iga tasandi õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgema tasandi õigusaktidega.

Põhiseadus

Leidmaks ja säilitamaks tasakaalu üksikisiku ja riigi vahel, võttis Eesti rahvas vastu 1992. aastal 28. Juunil rahvahääletusega vastu põhiseaduse. Sellega realiseeris rahvas oma suveräänset õigust enesekorraldusele ja seadis piirid sellele, kuidas rahvas kui riigiõiguslik subjekt oma kõrgeimat riigivõimu teostab. Kõik põhiseadused on lähtunud rahvasuveräänsuse põhimõttest, kuid selle põhiseaduslik sisu on aegade jooksul muutunud. 1992. aasta põhiseadus annab rahvale kõrgeima riigivõimu teostamiseks kaks otsese demokraatia vormi- Riigikogu valimised ja rahvahääletus. Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja kui riigivõimu teostaja . Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia , mis tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine . Riigikogu on ainus riigiorgan, kel on otsene rahva mandaat .
Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus, mis tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseadus täidab olulist ülesannet – aitab hoida demokraatiat. Põhiseadus sätestab riigivalitsemise eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused; kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseadus e. konstitutsioon on seadus, mis määrab riigivõimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse põhialused, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse seisundi ning õigusloome põhialused. Põhiseaduses on kirjas inimeste põhilised õigused, vabadused ja kohustused, riigi valitsemisviis ja tähtsamad valitsusasutused, seadusandluse põhimõtted. Kõik teised seadused või alamad õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis Asutav Kogu vastu 1920.a, mis oli liiga parlamendikeskne, näiteks puudus president, kelle asemel seisis riigi eesotsas riigivanem . 1938.a. põhiseaduses oli kirjas, et riigi eesotsas on suure võimuga president ja Riigikogu on kahekojaline, mis koosneb Riigivolikogust ja Riiginõukogust 1991.a. kuulutati Eesti Vabariik juriidilises mõttes taastatuks, paraku puudus riigil toimiv põhiseadus, sest 1938.a. põhiseadust ei olnud võimalik jõustada. Pealegi ei vastanud 1938.a. põhiseadus enam päris hästi 20. Sajandi lõpu arusaamadele demokraatiast Otsustati koostada uue põhiseaduse eelnõu ja panna see rahvahääletusele. Uue põhiseaduse koostamiseks valiti Põhiseaduse Assamblee. 1992.a. 28. juunil 1992.a. kiideti Eesti Vabariigi neljas põhiseadus heaks.
Põhiseadus jaguneb 15. peatükiks. Kõige mahukam on II peatükk, milles on sätestatud põhiõigused, vabadused ja kohustused.

Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele

Põhiseaduse § 15 järgi on Igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja võib ka nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.

Põhiseaduse muutmine

Eesti Vabariigis on põhiseadust võimalik muuta nii rahvahääletuse kui parlamendimenetluse korras. Põhiseaduse muutmist saab algatada Vabariigi President või vähemalt 21 Riigikogu liiget. Eesti Vabariigi põhiseaduse kiireloomulist muutmist peab pooldama 4/5 ja muudatuste poolt hääletama 2/3 Riigikogu koosseisust. Konstitutsiooni I peatükki, mis sätestab Eesti kui iseseisva riigi tunnused ja viimast peatükki, kus on kirjas põhiseaduse muutmise kord, tohib muuta ainult rahvahääletusega.

Kokkuvõte

Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
Mina valin iga kell avatud ja läbipaistva ühiskonna. Sellise, kus inimestel on õigus oma maailmavaatele, õigus valitsust kiruda ning ka ausas ja avalikus seadusloomes oma huve selgitada. (EKEI 2015)
Põhiseadus ei ole püsinud sellepärast, et selle muutmise kord on keeruline ja nõuab poliitikute üksmeelsust, vaid seetõttu, et see on toimiv väärtuseline ühisloomind, mis vastab rahva arusaamisele ühiselu korraldusest ning püsib rahva tahtel, toel ja vaimul. Muutumatu põhiseadus on üks olulisi garante ühiskonna stabiilsuse tagamisel . Eesti põhiseaduse olemust ei ole aegade jooksul muudetud. Põhiseadust vaid kohaldatakse. Nii pidi Eesti oma seadusi kohaldama kui liitusime Euroopa Liiduga. Euroopa Liiduga ühinemine oli vajalik omariikluse kindlustamiseks ja arendamiseks.
Arvan, et just tänu põhiseadusele on inimeste vabadused säilinud. Põhiseadus seab piirid, mis takistavad vabaduse piiramist. Põhiseaduse järgi on igal inimesel olemas põhiõigused ja vabadused.

Kasutatud kirjandus

• E-uropian justice https://e-justice.europa.eu
  
• Eesti Kohtuekspertiisi Instituut EKEI „Kuidas moos kommi sisse saab ehk kuidas teha hea seadus?“ (2015) http://www.ekei.ee/et/uudised/kuidas-moos-kommi-sisse-saab-ehk-kuidas-teha-hea-seadus
  
• Kodanikuportaal https://www.eesti.ee
  
• Marika Priske „Kuidas sünnivad poliitilised otsused?“ (2009)
  http://www.koda.ee/seminarid/Marika_Priske_EA.pdf
  
• Postimees „Eiki Nestor: kuidas sünnivad ühiskonda suunavad otsused?“ (2015) http://arvamus.postimees.ee/3058017/eiki-nestor-kuidas-sunnivad-uhiskonda-suunavad-otsused
  
• Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/
  
• Vikipeedia, vaba entsüklopeedia https://et.wikipedia.org
  
• Virgo Saarmets „Kuidas sünnib õigusakt, haldusakt, kohtulahend ?“ (2008) http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/virgo_saarmets._kuidas_sunnib_oigusakt_haldusakt_kohtulahend.pdf