KCl iooniline H2 mittepol. kovalentne NaF iooniline side Cl2 mittepol. kovalentne CH3Cl mittepol. kovalentne NH3 kovalentne polaarne HCl kovalentne polaarne K2O iooniline SiH4 kovalentne polaarne S8 mittepol. kovalentne Li metalliline H2O kovalentne polaarne CaF2 iooniline Metall + mittemetall = kovalentne polaarne Aktiivne metall + aktiivne metall = iooniline Metall lihtainena = mittepol. kovalentne Metall = metalliline 4. On vaja valmistada 0,25 dm3 20%-list CaCl lahust (tihedus = 1,18 g/cm 3). Mitu g tahket CaCl, mis sisaldab 12% niiskust, tuleb võtta selle lahuse valmistamiseks ning mitu cm3 on vaja juurde lisada vett? Mitu mooli CaCl sisaldab 1 dm3 sellist lahust (arvutage 20%-lise CaCl lahuse molaarne kontsentratsioon)? Lahendus: On vaja 0,25 dm3 20%-list CaCl lahust (tihedus = 1,18 g/cm3). See lahus on 250 cm3 * 1,18 g/ cm3= 295 g rakse ja sisaldab 295* 20% = 59 g CaCl-di Puhast CaCl on 59 g
Töövahendid: katseklaaside komplekt, tsentrifuugiklaasid, väike keeduklaas, büretid, suurem keeduklaas, pliit, tsentrifuug, mõõtsilinder, klaaspulk. Kemikaalid: HCl, NaCl, CaCl2, AgNO3, H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4, Na2S2O4, BaCl2, Pb(NO3)2, KI, K2CrO4, CH3CSNH2, NH4H2O, CH3COOH, NaOH, MgCl2, KOH, NH4Cl, MnSO4, NiSO4, CdSO4, Hg(NO3)2, SbCl3. Töö käik 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1. Valasin katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisasin katseklaasi 2 tilka AgNO3 lahust. Valasin katseklaaside sisud kokku, et seda hiljem katses 3.1. kasutada. Katse 1.2. Valasin katseklaasidesse 1 mL H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 2 tilka BaCl2 lahust. Katse 1.3. Mõõtsin keeduklaasi büretist 10 mL 0,05 M Pb(NO3)2 lahust ja 10 mL 0,5 M NaCl lahust. Teise keeduklaasi mõõtsin mõõtesilindriga 14 mL vett ning lisasin büretist 5 mL 0,05 M
Selge lahus nii klaasist üks kui klaasist kaks jagasin kaheks. Lahuse jagamisel saadud lahustest ühele lisasin 2 tilka Na2C2O4 lahust, teisele 2 tilka CaCl2 lahust Sama kordasin teisest katseklaasist eraldatud lahustega. Ühte tsentrifuugiklaasi, kus tekkis Na2C2O4 või CaCl2 lisamisel sade, lisasin 2 M äädikhappelahust, teise 1 M soolhappelahust. Soolhappe lisamisel sade lahustub, kuna tegu on tugeva happega. Äädikhape on nõrk hape. CaC2O4 +HCl=CaCl+H2C2O4 NaOH lisamisel tekib sade uuesti CaCl+NaOH--> Ca(OH)2+NaCl Katse 3.3 Rasklahustuva ühendi lahustusesse viimine gaasi tekkega Valasin tsentrifuugiklaasi 1 ml Na2CO3 ja lisada 1 ml CaCl2 lahust. Na2CO3 + CaCl2 -->CaCO3+2NaCl Tsentrifuugisin. Selge lahuse valasin sademe pealt ära ja lisasin tilkhaaval 1 M HCl lahust kuni sademe lahustumiseni. CaCO3 +2 HCl-->CaCl2+ CO2+ H2O Saadud lahuse jagasin kaheks. Lisasin ühte katseklaasi Na 2CO3 lahust, teise NaOH lahust
Elektrolüüt- on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (happed, aluised ja soolad) Lihtsoolad dissotseeruvad 1 astmes nt NaCl Nõrk elektrolüüdid- on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad osaliselt ning seetõttu juhivad elektrit halvasti Lihtaine- aine, mis koosneb ühe keemilise elemendi aatomitest Tugev elektrolüüt- dissotseerub lahustumisel täielikult näiteks CaCl Happed- ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone Soolad- on ained, mis eraldavad lahusesse happeanioone ja metallikatioone Hüdrolüüs- keemiline reaktsioon, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides. Eksotermiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mille käigus VABANEB energiat. Endotermiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mille käigus NEELDUB energiat.
Vee karedus: Loodusik vesi: 1)soolane vesi 2)mineraalvesi 3)mage vesi Pehme vesi sisaldab vähe Ca- ja Mg-soolasid Kare vesi sisaldab palju Ca- ja Mg-soolasid a) Püsiv karedus tingitud CaCl, MgCl, MgSO Kõrvaldamine: 1) pesupulbriga CaCl2 + Na2CO3 -> 2NaCl + CaCO3 (KATLAKIVI) 2) ioniitidega ( tahked ained, seovad vees lahustunud ioone) Kationiit- eraldab lahustunud + ioonid Anioniit- eraldab lahustunud ioonid 2RNa +Ca+2 -> 2Na+ +R2Ca b) Mööduv karedus tingitud Ca(HCO3)2, Mg(HCO3)2 Kõrvaldamine: 1) vee keetmine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (katlakivi) + H2O + CO2
· 1A ja 2A rühma metall ja OH kõrvuti, on tegemist tugeva alusega N:LiOH · 3A, 4A ja kõik B rühma metall ja OH kõrvuti, on tegemist nõrga alusega N: Cr(OH)3 NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOO N · Neutralisatsioonireaktsioon- on hapete ja aluste vaheline reaktsioon. H + O --)H2O · Sama reaktsioon toimub ka aluste ja happeliste oksiidide vahel. N: CaO + 2HCl --) CaCl + H2O PH · PH > 7 aluseline NaOH · PH < 7 happeline HCl · PH = 7 neutraalne H2O Võrrandid · (tugevalt)Aluseline oksiid + vesi --) alus Na2O +H2O --) 2NaOH · (nõrga)aluse sool + leelis --) (tugevalt)aluse sool+ nõrk alus CuSO4 +2NaOH --) NaSO4 + Cu(OH)2 · Leelismetall + vesi --) leelis + vesinik Leelismuldmetall 2Na + 2H2O --) 2NaOH + H2
muutub mustaks. Katse analüüs: 1) Kuna naatriumhürdoksiid moodustab vasksulfaadis sademe järelikult naatrium hürdoksiid ei lahustu vasksulfaadis. 2) Sade hakkab mullitades praksuma, sest sealt eraldub gaas ja kuumutamisel muutuvad lähteained aktiivsemaks ning reaktsiooniprotsess hakkabki toimuma. Reaktsioonivõrrand: 1) Molekulaarne: Iooniline 2) Katse 6. Soola reageerimine soolaga Katsevahendid: Katseklaas, CaCl lahus, Na CO lahus Katse kirjeldus: Paneme ktseklaasi umbes 2cm³ kaltsiumkloriidi lahust ja lisame sellele niisama palju naatriumkarbonaadi lahust. Kireldame, mida märkame. Teeme reaktsiooni võrrandi nii molekulaarsel kui ka ioonilisel kujul. Katse tulmus: Kaltsiumkloriidi lahusele naatriumkarbonaadi lahust lisades tekiv valge piimjas läbipaistmatu lahus. Katse analüüs: Soola reageerimisel soolaga ehk CaCl reageerimisel Na CO tekivad uued soolad ehk Reaktsiooni võrrand: Molekulaarne:
H2CO3 15. LÄMMASTIKUSHAPE + KAALIUMKARBONAAT 2HNO + K2CO3 = K2NO2 + H2CO2 16. DIVESINIKSULFIIDHAPE + KAALIUMOKSIID H2S + K2O = K2S + H2O 17. VÄÄVELHAPE + KAALIUMHÜDROKSIID H2SO4 + Zn = ZnSO4 + H2 18. FOSFORHAPE + KAALIUMKARBONAAT H3PO4 + 3KOH = K3PO4 + 3H20 19. TSINK + RAUD(II)KLORIID Zn + FeSO4 =ZnSO4 + Fe 20. KALTSIUMFLUORIID + VÄÄVELHAPE CaF2 + 2SO4 =2CaSO4 + HF 21. KALTSIUMHÜDROKSIID + VASK(II)KLORIID Ca(OH)2 + CuCl2 = CaCl + Cu(OH)2 22. BAARIUMNITRAAT + NAATRIUMSULFAAT Ba(NO3)2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaNO3 23. KALTSIUMNITRAAT + KAALIUMSULFAATCa(NO3)2 + K2SO4 = CaSO4 + 2KNO3 24. BAARIUMHÜDROKSIID + RAUD(II)KLORIID Ba(OH)2 + FeCl2 = BaCl2 + Fe(OH)2 25. MAGNEESIUMBROMIID + VÄÄVELHAPE MgBr2 + H2SO4 + 2HBr 26. KAALIUM + VASK(II)NITRAAT2K 2K + Cu(NO3)2 = 2KNO3 + Cu
(H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). · Dissotsiatsioonimäär () näitab elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust. Kui = 0, siis on ioonideks dissotsieerunud 0% ioonidest. Kui = 1, siis on ioonideks dissotsieerunud 100% ioonidest. · Dissotsiatsioon sõltub: 1) temperatuurist, 2) lahuse kontsentratsioonist. 5. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes · Elektrolüütide lahuseid kokku valades võib reaktsioon toimuda (CaCl + Na2CO3) ja võib ka mittetoimuda (HCl + HNO3, KCl + NaNO3). Reaktsioon ei toimu siis kui ei teki keemilist sidet. · Reaktsioonide toimumise tingimised elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. 6. Soolade hüdrolüüs
2. Milliste osakestena esinevad lahuses a) tugevad eletrolüüdid b) nõrgad elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid ? Vastus: Tugevad elektrolüüdid-on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad elektrolüüdid-on lahuses jagunenud osaliselt ioonideks esinevad lahuses nii molekulide kui ka ioonidena, mitteelektrolüüdid- ei esine lahuses ioonidena. 3. Näited a) tugevad elektrolüüdid b) nõrgad elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid Vastus: a) CaCl(II), HCl, LiOH, b) H2SO4, H2S, AlOH2 4. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? Vastus: Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. 5. Millised on : a) tugevad elektrolüüdid: H2SO4, HCl, Ca(OH)2, K2SO4, Pb(NO3)2 b)nõrgad elektrolüüdid: c)mittelektrolüüd: O2, CO, C2H5OH Eneregia neeldumine on lahustumisel ülekaalus siis on endotermiline protsess. Energia eraldumine on lahustumisel ülekaalus siis on eksotermiline protsess. 6
HCl, HSO, HNO HSiO, HS, HSO, HCO Happed tekivad: Happeline oksiid + vesi hape (SiO ei reageeri) Reaktsioonivõrrandid: Neutraliseerimise reaktsioon 1) Hape + alus sool + vesi HCl + NaOH NaCl + HO 2) Hape + aluseline oksiid sool + vesi Vaata pingerida! HSO + NaO NaSO + HO 3) Hape + metall sool + vesinik HNO + Na NaNO + H 4) Hape + sool hape + sool CaCO + HCl CaCl + HCO Tingimused: *Tekib nõrgem või lenduvam hape *Tekib sade Oksiidid Oksiidid koosnevad mittemetallist või metallist ja hapnikust (O). Jagunevad samuti kaheks: 1) Aluselised oksiidid: metall + O 2) Happelised oksiidid: mittemetall + O Nimetamine: Happelised: Aluselised: 2 di Kui metall on 1., 2. või 3. A
Kanda kummikindaid ja prille Laboris tuleb hoida petrooliumi või õli kihi all.Lõikamisel tuleb kanda kindaid ja kasutada kummikindaid. b)Leeliste kasutamisel-tugeva söövitava toimega Kasutada kaitse vahendeid .Tuleb vältida nahale sattumist.Kahjustatud kohta pesta veega. 2.Mis on kare vesi? Vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad põhjustavad vee karedust 3.Mööduvkaredus-Ca(HCO3)2,Mg(HCO3)2 kõrvaldatakse kuumutamisel.kuumutamisel Mittekarbonaatne-CaCl,CaSO4,MgCl2 kõrvaldatakse ioniitide abil. 4.Mis on katlakivi ja kuidas see tekkib?Tekkib vesinikkarb. Sisaldava kareda vee kuumutamisel. Rikub kuumutamise nõusid.Halvendab soojus juhtivust.Tekkib ülekuumenemine ja on täiendav el.kulu. 5.Millistes perj.ja rühmades asuvad siisdemet.?B rühmades ja 4,5,6,7 perioodis 6.Millise koostisega oks.kiht tekkib raua pinnale? a)niiskes õhus -4Fe+3O2=2Fe2O3-rauarooste b)kuumutamisel- 3Fe+2O2=Fe3O4 rauatagi 7.Kuidas on võimalik hoida raudtsisternis kon
>300°C: 2NH4NO3(t) = 2N2(g) + O2(g) + 4H2O Ammooniumnitraat Ammooniumnitraat kuulub dünamiidi koostisesse Ammooniumnitraat lahustub hästi vees ja on kõrge lämmastikusisaldusega (33.5% massi järgi), teda kasutatakse põhiliselt väetisena Amoniaak, Ammooniumsoolad: 1. saamine: tööstuses lämmastiku reageerimine vesinikuga: 2N + 3H2 => (t,p) NH3 laboris nuuskpiirituse ehk ammooniumhüdraadi lagundamisel NH3 · H2O (NH4OH) => NH3 + H2O NH4Cl + Ca(OH) => CaCl + NH4OH 2. Füüsikalised omadused: värvita, õhust kergem, terava lõhnaga, gaasiline aine, suures koguses mürgine, veeldub kergelt (8atm või -33C). Lahustub vees väga hästi, üldse kõige paremini lahustuv gaas, 1l vees 700l NH3. Lahustudes reageerib veega, annab nuuskpiirituse (NH4OH) 3. Keemilised omadused: 1. NH3 + H20 => NH4OH <=> NH4+ + OH kuulub aluste klassi on aluste omadustega 2. reageerib hapetega: NH3 + Hcl => NH4Cl (ammooniumkloriid) 4. Kasutamine:
õhu käes seistes reageerib õhuniiskusega: CaO + H20 => Ca(OH)2 eraldub väga tugevalt soojust. Põhiliselt kasutatakse Ca(OH)2 saamiseks ja ehitusmaterjalide toorainena. Reageerib ka happelise oksiidiga: CaO + CO2 => CaCO3 Kaltsiumi ühendid 2) Ca(OH)2 valge tahke pulbriline aine, lahustub vees vähesel määral, lahust nimetatakse lubjaveeks, segu veega nimetatakse lubjapiimaks, kuulub nõrkade leeliste hulka, reageerib hapetega: Ca(OH)2 + HCl => CaCl + H2O Kasutataske sideainena lubjamördi koostises, kivistumisreaktsioon: Ca(OH)2 + CO2 => CaCO3 + H2O Vee karedus § Kare vesi sisaldab märgatavas koguses Ca2+ ja Mg 2+ sooli. Kare vesi põhjustab katlakivi teket ja karedas vees lahustub seep halvasti § Pehme vesi peaaegu ei sisalda kaltsium ja magneesiumioone § Vee karedust liigitatakse karbonaatseks ehk mööduvaks ja mittekarbonaatseks ehk jäävaks kareduseks Karbonaatne ehk mööduv karedus... v
tahkes,gaasilises kui vedelas olekus. Juhivad hakvasti elektrit ja soojust. Liidavad elektrone. Nt. Osoon O³, Ca Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (soolad,happed,oksiidid,hüdroksiidid) Nt. CO, CO², 11. Keemiline valem näitab koostis elementide(või ioonide) arvulist vahekorda. Indeks näitab, kui palju aatomeid on molekulis. Kordaja aine valemis ette märgitav, mille abil tasakaalustatakse reaktsioonivõrrand. Nt. CaCl -> CaCl ; NaO-> NaO 12. Aatommass on aatomite suhteline mass. ( Ar) (0-16) Molekulmass on molekuli suhteline mass. (Mr) (NaCl -58) Aatommassi ja molekulmassi mõõdetakse aatommassi ühikutes (amü) Nt: 13. Elemendi % sisaldus= elemendimass : liitaine molekulmass * 100% Nt. 14. Keemilises reaktsioonis aatomid ei teki ega kao vaid rühmituvad ümber,minnes uute ainete koostisesse. 4 Tasakaalustamine. Nt: 15
Heterogeenne tasakaal Praktiline osa NB! Sademed ei ole alati kohevad ja suuremahulised. Sademe teket uurides tuleb katseklaasi loksutada ja vaadata hoolega vastu valgust või vastu tumedat tausta, kas katseklaasis pole mitte peenekristalset või kolloidset sadet. Kirjud ja kihilised sademed viitavad lahuste liigvähesele segamisele-loksutamisele reaktsioonide läbiviimisel. 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valada katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisada igasse katseklaasi 0,1 mL (2 tilka) AgNO3 lahust. Kirjeldada, mis toimub HCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus). AgNO3 lahuse lisamisel tekkis valge sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. HCl AgNO3 AgCl HNO3 valge sade Cl Ag AgCl Kirjeldada, mis toimub NaCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus).
Anorgaaniline keemia harjutus pH arvutused CaCl 2 Ca 2+ + 2Cl - 1. 0,004 M 0,004 M + 2 * 0,004 M 1 [ Ioontugevus I = 0,004 ( 2 ) + 2 0,004 ( - 1) = 0,012 2 2 2 ] 2 - 1 0,880 - 0,907
CaO + H O Ca(OH) Ca(OH-) kalitsiumhüdroksiid Fe(OH) raud(II) hüdroksiid Cu(OH) vask(I) hüsroksiid NaOH-üks tugevamaid leeliseid,valge tahek aine,mis lahustub hästi vees,lahustudes erladub palju soojust,seebivesi Ca(OH) kalitsiumhüdroksiid,kustutatud lubi,seda saadakse ,kui kaltsium oskiidile vähe haaval vett lisada. CaO-kustutatud lubi SOOLAD: Cl- -kloriid So2- -sulfaat NO- -nitraat PO2- -fosfaat CO2- -karbonaat NaCl-naatriumkloriid ehk keedusool CaCl-kaltsiumkarbonaat ehk marmor K PO kaltsiumfosfaat 4. oksiidi teke( lihtaine+hapnik) lihtaine reageerib hapnikuga 4Li + O = Li O 2Ca + O = 2CaO 2C + O = 2CO Hape+alus Metall+hape Oksüdeerija ja redutseerija määramine 5. 6. pH näitab vesinikioonide sisaldust lahuses. Happeline keskkond näitab, et lahuses on ülekaalus vesinikioonid.Mida happelisem on lahus, seda suurem on temas vesinikioonide sisaldus. Happelises lahuses pH<7
Katioone vahetavaid ioniite nimetatakse kationiitideks ja anioone vahetavaid ioone anioniitideks. Kui Na-ioone väljavahetava kationiidiga täidetud filtrist toorvett läbi juhtida, toimuvad järgmised protsessid: Ca ( HCO ) Ca 2Na-kat + (kat)2 + 2NaHCO3 Mg ( HCO) Mg CaSO, MgSO Ca NaSO 2Na-kat + CaCl , MgCl Mg (kat)2 + 2 NaCl kus Ca- ja Mg-ioonid vees vahetuvad Na-ioonide vastu. Kationiidist ja filtrist läbinud vesi sisaldab naatriumvesinikkarbonaati ekvivalendselt toorvee mööduvale karedusele, NaSO4 ja NaCl ekvivalendselt toorvee püsivale karedusele. Soolade sisaldus seejuures ei vähene, ainule, et katlakivi tekitaja Ca- ja Mg-soolad on üle viidud Na-sooladeks. Kareduse kõrvaldamine Na-kationeerimisega.
HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid. Oksiidid on iseloomulikud ühendid, kuna nende omadused on heas kooskõlas vastavate elementide üldiste omadustega. Metallioksiidid on tahkes olekus, mittemetallioksiidid nii tahkes, vedelas (H 2O) kui ka gaasilises olekus. Nimetamine kõikide oksiidide nimetuse lõpp on sõna OKSIID
Nendest metallidest valmistatakse magneteid. Keemilised omadused: Metallid jaotuvad aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja mitteaktiivseteks. Metallid on redutseerijad ehk nad loovutavad elektrone. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3) o Pingereas vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. Ca + HCl CaCl + H2 Reageerimine veega o Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, tekivad hüdroksiid ja vesinik. Na + H2O NaOH + H2 o Keskmise aktiivsusega metallid (Mg-Fe) reageerivad veeauruga, tekivad oksiid ja vesinik. Zn + H2O ZnO + H2 o Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. Au + H2O Reageerimine soola lahustega
*lahustub vees vähem kui O2 *ei põle ega soodusta põlemist N2 : püsiv kolmikside Toatemperatuuril passiivne, ei reageeri metallide ega mittemetallidega. Looduses: Lämmastiku sidumine Välgulöögil N2 + O2 2NO (õhus iseeneslikult) 2NO + O2 2NO2 Laboris: Ammoniaagi süntees N2 + O2 2NO Tööstuslik protsess: N2 + 3H2 2NH3 Ammoniaak NH3 NH3 süntees tööstuses N2 + 3H2 2NH3 saamine laboris 2NH4Cl + CaO 2NH3 + H2O + CaCl teke looduses valkude lagunemisel ainevahetusprotsessidel kõdunemisel, mädanemisel Ammoniaagi vesi on aluseliste omadustega. Lämmastiku õhendid hapnikuga Tähtsamad oksiidid: NO ; NO3 Cu + lahj. HNO3 NO (3Cu + 8 HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O) Cu + konts. HNO3 NO2 (Cu + 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O) NO- värvuseta, mürgine gaas, õhus muutub pruuniks 2NO+O2 2NO3 NO2- pruunikas, terava lõhnaga, väga mürgine gaas
silikaatide koostises. Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi), kaltsiumkloriid ja kaltsiumsulfaat. Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal 3 KALTSIUMI OMADUSED Kaltsiumoksiid Ca + O2 CaO Kaltsiumkloriid Hcl + Ca CaCl + H2 Kaltsiumhüdroksiid Ca + H2O Ca(OH)2 Kustutamata lubi Kustutamata lupja ehk kaltsiumoksiidi saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel: CaCO3 CaO + CO2 Kustutatud lubi Kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiidi saadakse kaltsiumoksiidi reageerimisel veega: CaO + H2O Ca(OH)2 + H2 Kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid (CaCl2) on valge kristalne aine. Seob hästi õhust veeauru ja moodustab kristallhüdraadi (st: hügroskoopne aine). Kaltsiumsulfaat
H. De Boer endi poolt avastatud joodimeetodil. 3. SAAMINE Tööstuses saadakse tsirkooniumi mitmel meetodil(eri riikides on nende osakaal erinev), millest peamised on järgmised: 4 1. Krolli meetod. Klooritakse maagikontsentraate koos koksiga või karbiide; tekkinud ZrCl 4 eraldatakse sublimatsioonil ja redutseeritakse (tavaliselt Mg-ga) 2. Leelismeetod. Maagikontsentraate kuumutatakse NaOH-ga või seguga CaCO3+ CaCl 2 temperatuuril üle 1000 °C, tekivad vastavad tsirkonaadid, mis hüdrolüüsitakse ja lagundatakse kuumutamisel ZrO 2-ks, seejärel saadakse ZrCl 4 või K 2[ZrF 6] . K 2[ZrF 6] elektrolüüsitakse 3. Fuoriidmeetod. Tsirkoonikontsentraate kuumutatakse K 2[SiF 6]-ga. Moodustunud K 2[ZrF 6] ja analoogühend K 2[HfF 6] eraldatakse teineteisest fraktsioonkristallimisel ning redutseeritakse elektrolüütiliselt sulandis K 2[ZrF 6]-NaCl-KCl
Vesiniksoolade nimetatakse happeaniooni ette sõna vesinik. CaHPO₄ kaltsiumvesinikfosfaat Ca(HCO₃)₂ kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(H₂PO₄)₂ kaltsiumdivesinikfosfaat KH₂PO₄ kaaliumdivesinikfosfaat LAHUSED Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, keetmisel tekib katlakivi. - Mõõduvat karedust põhjustavad Ca(HCO₃)₂ Mg(HCO₃)₂ - Püsivat karedust põhjustavad CaCl₂MgCl₂ CaSO₄ MgSO₄ Vee pehmendamise võimalusi - Keetmine. Mööduva kareduse eemaldamine - Destilleerimine - Reaktiivide lisamine Mg- ja Ca-ioonid. Na₃PO₄ Na₂CO₃ Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine –vee molekulide seostumine ioonidega. Kristallivõte lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat. Kui kristallivõre või molekuli lõhkumiseks kulub rohkem energiat, kui ioonide hüdraatumisel energiat vabaneb,
Vee to enne väävelhappe lisamist on 24oC. Pärast väävelhappe lisamist on lahuse to 28oC 4. Laboratoorne töö nr. 4 Keemilise reaktsiooni tunnused, anorgaaniliste ainete keemilised omadused, reaktsiooni lõpuni kulgemise tingimused 4.1 Keemilise reaktsiooni toimumisele viitavad tunnused Katse 1. Töövahendid: katseklaasid, gaasipõleti, NH4Cl lahus, NaOH lahus, BaCl2 lahus, Na2SO4 lahus, AlCl3 lahus, FeSO4 lahus. Reaktsioonivõrrand. Nõrga happe sool + tugev happe CaCO3 + 2HClCaCl + H2CO3 H2O, CO2^ Katse 2. Reaktsioonivõrrand. NH4Cl + NaOHNaCl + NH4 OH Katse 3. Reaktsioonivõrrand. BaCl2 + NaSO4 NaCl2 + BaSO4 Katse 4. Reaktsioonivõrrand. AlCl3 + 3NaOH Al(OH)3 + 3NaCl NaOH + H(OH)3 Na(Al(OH)4) Katse 5. Tekkinudraud(II)hüdroksiid muutub pruunikaks Fe3+ ühendiks. FeSO4 + 2NaOH Fe(OH)2 + Na2SO4 4.2 Anorgaanilisteainetekeemilisedomadused Katse 1.
· Mõningatel inimestel võivad sulfitid tekitada allergiat. Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad · Mitmed lisaainete registris esinevad mineraalühendid toimivad veesidujatena, säilitades toiduainetes vett. · Veesidujate hulka kuuluvad erinevad fosfaadid, näiteksnaatriumfosfaadid (E 339), kaaliumfosfaadid (E 340), difosfaadid (E 450) japolüfosfaadid (E 452), neid kasutatakse vorstide valmistamisel. · Püreede stabilisaatorina kasutatakse CaCl 2. · Emulgaatoreid kasutatakse leivas ja margariinides. Mitmesugused muud lisaained · Ammooniumfosfaat (E 517) on lisaainete nimistus kui aine, mis pleegitab jahu ja parandab selle küpsetusomadusi. · Kood E 500 tähistab naatriumkarbonaate. · Naatriumkarbonaadid reguleerivad toiduaine pH-d, on sekvestrandid ja kergitusained. · pH reguleerijad muudavad toiduaine happesust soovitud suunas, sekvestrandid moodustavad metallioonidega keemilisi ühendeid
seotud ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse vaid binaarsete elektrolüütide iseloomustamiseks ning ioonide (CH3COO või H+) molaarse juhtivuse ( j ) mõistet. = ( + + + ) kus + , dissotsiatsioonil tekkivate katioonide ja anioonide arv (CaCl 2: + = 1, = 2) dissotsiatsiooniaste 0 = + +0 + 0 /lahuse lahjendamisel 1/ Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme ja elektrijuhtivuse teguri e korrutisega. Elektrijuhtivuse tegur e näitab ioonidevahelise mõju tugevust. = fe 0 Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = e. Nõrkade elektrolüütide lahustes, kus vastasmõju puudub e = 1
C ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse vaid binaarsete elektrolüütide iseloomustamiseks ning ioonide (CH 3COO või H+) molaarse juhtivuse ( j ) mõistet. = ( ++ + ) kus + , dissotsiatsioonil tekkivate katioonide ja anioonide arv (CaCl 2: + = 1, = 2) dissotsiatsiooniaste 0 = ++0 + 0 /lahuse lahjendamisel 1/ Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = e. Nõrkade elektrolüütide lahustes, kus vastasmõju puudub e = 1. Nende lahuste korral / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti K c. = / 0 2 CM Kc 1 2 C Kc
normaaltingimustel Küsimused: 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. CO2 saamiseks pannakse keskmisesse nõusse lubjakivi tükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivi tükkidel sattumist alumisse nõusse keskmisest nõust. Soolhappe kokkupuutumisel lubjakiviga algab CO2 eraldumine. CaCO + 2HCl → CaCl + CO + H O 3 2 2 2 Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. Kui kraanid sulgeda, siis CO 2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud lakkab reaktsioon. 2. Milliseid ained on võimalik saada? Süsinikdioksiidi (kaltsiumkarbonaadi ja soolhappe toimel), vesiniku (sobiv metall+hape). 3
vesinikkloriidhappe ja kloriidi tootmisel. Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Samuti lisatakse basseinivette vähesel hulgal kloori, et tappa mikroobid ja bakterid. Tähtsamate kloriidiühendite rakendusalad: 1) NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, mida kasutatakse toidu maitsestamiseks ja konserveerimiseks. 2) KCl kaaliumkloriid kaaliumväetis 3) ZnCl tsinkkloriid puidu immutusvahend mädanemise vastu 4) CaCl kaltsiumkloriid õhu kuivatamiseks eksikaatoris 5) AgCl hõbekloriid valgustundlikkuse tõttu kasutatakse seda fotopaberite valmistamisel 17 Cl 7 35,453 8 Kloor 2 Süsinik Süsinik asub keemiliste elementide perioodilisustabelis teises perioodis ning IVA rühmas. Süsiniku aatomnumber on 6 ning aatommass on 12,01115. Süsiniku aatomi elektronskeem on C: +6|2)4). Reaktsiooni
c) Osmootne rõhk ehk P osm(väikselt P all) – tekib nendes kudedes, kus on vedelik ja selles lahustunud ained (veri, rõhk, rakuväline ja –sisene vedelik). Vedelikuks on vesi, milles on lahustunud nii orgaanilised kui anorgaanilised ained. Mida rohkem aineosakesi lahuses on, seda kõrgem on osmootne rõhk. Osmootse rõhu valem on: P osm= c *i*R*T c- aine molaarne konsentratsioon mol/l i – iooni dissotsiaalne konstant. KCl on 2. CaCl on 3. R – püsisuurus 0,082 T – absoluutne temperatuur Kelvini skaala järgi 273 kraadi K. C ja i mõjutavad osmaatset rõhku kõige rohkem. Organismi osmootne rõhk on 7,3 atm (atmosfääri) Üks osa osmootsest rõhus, mille moodustavad vereplasma valgud, on onkootne rõhk. See on 1/200 osmootsest rõhust. Väljendatakse 25-30 mmHg. Kui valkude sisaldus mingil põhjusel veres langeb, siis hakkab vesi minema veresoontest rakkudesse – tekivad tursed. Osmootne rõhk
Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O Soolade keemilised omadused 1. sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 CuSO4 + Ag CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu 2. sool + leelis = UUS SOOL + UUS ALUS FeCl3 + 3KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3. sool + hape = UUS SOOL + UUS HAPE CaCO3 + 2HCl = CaCl + H2O + CO2 4. sool + sool = UUS SOOL + UUS SOOL Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happeid liigitatakse tugevuse järgi, vesinike arvu järgi, hapniku sisalduse järgi ja hapnikku mitte sisaldamise järgi. H Cl vesinikkloriidhape H NO3 lämmastikhape H2 CO3 süsihape H2 SO4 väävelhape Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi
Tänapäeval on see asendatud rohkem osoneermisega, kuna vee kloorimisega võiv kaasneda äärmiselt ohtlike diokdiinide teke. Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. Tuntumad ühendid ja nende kasutusalad. HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape. Kasutatakse kloororgaaniliste ühendite tootmiseks, metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks, pindade puhastamiseks jm. NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant. CaCl kalitsiumkloriid, kasutatakse ainete ja õhu kuivatamiseks eksikaatoris AgCl - hõbekloriid, kasutatakse valgustundlikuse tõttu fotopaberite valmistamisks, kus see laguneb hõbe- ja kloriidioonideks. KClO3 Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks Ca(OCl) 2, CaCl2 ja Ca(OH) 2 segu kloorlubi, mida kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks
aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisesse nõusse lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see läbi voolab anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis taksitab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisesse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine. Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. CaCO3 + 2 HCl CaCl 2 + CO2 + H 2 O 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO 2 , H 2 , H 2 S 3. Kuidas määratakse CO 2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid töö käik, arvutused)? Kaalusin kuiva kolvi, seejärel kolvi CO 2 ga, siis täidan kolvi veega (vett on 250 ml nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi
Litainena maal ei leidu, ühendite koostises on üks enamlevinud keemilise elemente maal. Kosmose on kõige levinum element (tähtede koostises). Õhus süttib vesinik põlema eraldades palju soojust (üle 2000*C), mida kasutatakse metallide sulatamisel ja keevitamisel. Kasutamine: metallide tootmine, margariin, keevitamine, bensiin, happed, väetised. Vesiniku saamine: tööstuses vee elektrolüüsil 2H20->2H2+02 . laboris metallide reageerimisel hapetega (nt Ca+2HCl->CaCl 2+H2) Paukgaas gaasisegu, mis koosneb 2 mahuosast vesinikust ja 1 mahuosast hapnikust, on väga plahvatusohtlik. Redoksreaktsioon reaktsioon, milles muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed, toimub oksüdeerumine ja redutseerumine redutseerija oksüdeerub, oksüdeerija reduseerub Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone. O-a kasvab. Redutseerumine elektronide liitmine. o-a väheneb. Oksüdeerija ühend, mille osakesed liidavad elektrone
aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisesse nõusse lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see läbi voolab anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis taksitab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisesse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine. Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. CaCO3 + 2 HCl CaCl 2 + CO2 + H 2 O 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO 2 , H 2 , H 2 S 3. Kuidas määratakse CO 2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid töö käik, arvutused)? Kaalusin kuiva kolvi, seejärel kolvi CO 2 ga, siis täidan kolvi veega (vett on 250 ml nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi
Leukotsüütide) arv. Laapumine häiritud. Kuna som rakud sisalduvad mitmesuguseid ensüüme, siis hakkavad nad mõjut. juustu valmimispr., tekitades kibedat maitset, ka konsistentsivigu. Häirub PHB areng --- juust ei valmu normaalselt ----- kannatab kvaliteet. Osa mastiiditekitajaid (Staphylococcus aureus) on in.-le patogeene. Eritab juustu toksiine, põhjustab toidumürgitust. 12. Mida on vaja lisada kui kalgendumisvõime on halb? · Enam juuretist · CaCl 2 · Kasutada kõrgemat kalgendamistemperatuuri · Lõigata kalgend peenemaks · Lasta pikemalt vadakul eralduda 13. Milline piim ei ole juustukõlblik? · Värskelt lüpstud piim (bakteritsiidne faas) · Ternespiim (vadakuvalgud ülekaalus ja juust ei kalgendu). · Kui võõrbakterite arv on suurem kui 100 000. . · Somaatiliste rakkude arv on enam kui 400 000. 14
49. Mis on van't Hoffi faktor? Analüüsige van't Hoffi faktori leitud väärtust. Väga lahjas lahuses on anioonid ja katioonid praktiliselt sõltumatud, kontsentreeritumates lahustes tuleb aga arvestada nendeevahelisi agregaate. Seetõttu kasutatakse vahel eeltoodud valemis empiirilist van't Hoffi faktorit i: T=ikc m. Lähtudes faktori i suurusest, võib hinnata ainete dissotsiatsiooni ulatust lahuses. Ioonide arv = i. NaCl i=2; CaCl 2 i=3 jne. Määratakse happe tugevust, kui palju H- ke annab lahusesse, seda tugevam, suurem number. 50. Mis vahe on osmoosil ja pöördosmoosil? Milleks pöördosmoosi kasutatakse? Osmoos on nähtus, kus lahusti tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse. Poolläbilaskev membraan laseb läbi ainult osasid lahuses olevaid molekule. Osmoos põhjustav osmootse rõhu , mis on äärmiselt oluline elu ülalhoidmiseks.
gaas. valkude Lahustub seedimisel. AgCl hästi vees foto paber CaCl kloori vesi. kaalium väetis F2 fluoor Hele kollase Vabalt ei Kõige aktiivsem pole Kasutatakse värvusega leidu mittemetall. (vesi pannidel et ei väga süttib sellega peaks rasva
Kohupiima tootmine kohupiimaseparaatoriga (lõssi/piimakalgendist) Lisandid mida lisatakse piimale kohupiima valmistamisel: Juuretis Laapensüüm (happe- laabimeetodi puhul) Kaltsiumkloriid (happe- laabimeetodi puhul) Kohupiima valmistamine happe-laabimeetodil Tooraine vastuvõtt ja säilitamine- Separeerimine, puhastamine- Standardiseeritud piimasegu koostamine- Pastöriseerimine 78+/-2 C; 15-20s Jahutamine 26-32 C Piimasegu hapatamine, lisandite lisanmine, hapendamine (Juuretis 1-6%, CaCl, laapensüüm) Kalgendi lõikamine, vadaku eraldamine Kalgendi pressumine/ pressimine Kohupiima jahutamine 8- 15 C Kohupiima pakkimine, märgistamine, säilitamine <6 C Happe-laabimeetodil valmistatakse rasvast ja väherasvast kohupiima. Pastöriseeritud piim jahutatakse temperatuurile 26-32C ja lisatakse kuni 5% tarbejuuretist. Viimasena lisatakse laapensüüm, mille kasutamine võimaldab saada tugeva, kuid suhteliselt madala tiitritava happesusega kalgendi.
Seda meetodit saab kasutada suhteliselt suurte osakeste eemaldamiseks. b) filtreerimine - Filtreerimine läbi paberi, riide, traatfiltri. c) ultraheli - kasutatakse koagulatsiooni kiirendamiseks d) koaguleerimine - Seda kasutatakse laialdaselt militaar- ja tsiviilotstarbel atmosfääri aerosoolide eemaldamiseks. Pilvedes olevate veetilgakeste koaguleerimiseks pihustatakse lennukitelt pilvedesse peenendatud liiva, tahket CO2 või hügroskoopsete ainete (CaCl 2, AgI, PbI2) kontsentreeritud lahuseid, millised muutuvad pilvedes kristallisatsiooni- või koalestsentsi tsentriteks ja dispersne faas (vesi) eraldub vihma või lume kujul. e) kõrgepinge elektriväli - aerosoolide lõhkumine kõrgepinge elektriväljaga elektrofiltris (vaata ülaltoodud joonist). Tööstusgaasid puhastatakse eelnevalt suitsust ja tolmust. Jõudnud elektrofiltrisse, tekkib aerosoolis koroona lahendus, tekkinud elektronid ioniseerivad gaasi molekulid. Osakesed
tsentrifuugimiseks). 4. Ligeerida +4oC juures üleöö. 4. Transformeerimine a) Kompetentseteks nimetatakse rakke, mis on võimelised sisse võtma DNA-d. Kompetentsus võib olla kas loomulik või kunstlik, saavutatud laboritingimustes. Kompetentsus on vajalik selleks, et transformeerimisel soovitav plasmiid rakkudesse viia. Kompetentsete rakkude saamiseks laboritingimustes töödeldakse rakke kas KCl, CaCl või RbCl-ga, mis muudab rakumembraani DNAd läbilaskvaks. b) Rakkude kompetentsuse hindamiseks tranformeeritakse 100 l rakususpensiooni 10 pg, 100 pg ja 1 ng plasmiidiga (sobib lihtsalt tühi vektor, peaasi et kontsentratsioon on täpne). Kolooniate arvu järgi saav välja arvutada, mitu kolooniat tekib 1µg plasmiidi kohta. Kui 1 ng-ga transformeeritud tass annab 100 kolooniat, siis 1µg annab 100 000 (mis on suhteliselt viletsad)
köetava soojusvaheti, sülviniidist NaCl KCl. Seismisel pleegituspulber laguneb: soojenedes ette ning siseneb vaakumaurutusaparaati. Seda protsessi saab kahte viisi läbi viia. 2 CaCl(OCl) 2 CaCl2 + O2 CO2/NH3 stöhhiomeetrilise suhte konversiooni aste Esimene põhineb KCl paremal lahustumisel kuumas või absorbeerides õhust CO2 võib kulgeda ka teine karbamiidiks on ca 55%, aga kasutades CO2 liiga, saab vees võrreldes NaCl lahustumisega ning sellel, et KCl reaktsioon: seda tõsta kuni 85%-ni
OH- + tahked peendisperssed ained (muda, savi jne) ning mikroorganismid. Vett nimetatakse karedaks, kui ta sisaldab mitmesuguseid lahustunud lisandeid, peamiselt Ca ja Mg soolasid. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees; karedust mõõdetakse milligrammekvivalentides 1 l vee kohta (mg-ekv/l). Karedust jaotatakse mööduvaks ja püsivaks kareduseks. Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatakse keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl 2, CaSO4, MgSO4, MgCl2, mis keetmisel ei kõrvaldu. Vee pehmendamiseks töödeldakse looduslikku vett ioonvahetajatega. Ioonivahetus kare vesi lastakse läbi ioonfiltri, milles sisalduvad ioniidid (tahke teraline mass) eemaldavad vees leiduvad lisandioonid. On kahte tüüpi ioniite: kationiidid - eemaldavad vees leiduvad katioonid; anioniidid - eemaldavad anioonid. Eemaldamine toimub ioonivahetuse kaudu: lahuses olevad Ca2+ või Mg2+ -ioonid
Keemilised omadused a) sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL arvesta metalide aktiivsust [Li Na (Mg) ei reageeri, Au] Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 Al - CuSO4 + Ag CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu b) sool + leelis = UUS SOOL + UUS ALUS FeCl3 + 3KOH = 3KCl + Fe(OH)3 c) sool + hape = UUS SOOL + UUS HAPE CaCO3 + 2HCl = CaCl + H2O + CO2 d) sool + sool = UUS SOOL + UUS SOOL (mõlemad (üks peab sadestuma) peavad la- hustuma) AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 BaSO4 + NaCl Keemilisi omadusi kokkuvõttev tabel oksiid happeline aluseline alus hape sool vesi metall
reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg + O2 2MgO · elektrokeemiline korrosioon - toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl 2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 xH2O või xFeO yFe2O3 zH2O · biokorrosioon selle põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi
annaabi.ee 
