LUUD JA LIHASED (0)

II. LUUD JA LIHASED
1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid.
Luud koosnevad luukoest. Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel kaltsiumisoolade lisandumise luukoeks. Kõhrekude on pehme, luukude jäik. Luukoe moodustumine algab juba embrüonaaltasemes, siis on suurem osa kõhreline, seda produtseerivad kõhrerakud ehk kondrotsüüt. Looteea algul koosneb täielikult kõhrkoest, esimesed luustikuosad tekivad 7-8 rasedusnädalal. Toruluudel eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Vastsündinul on diafüüsid juba luustunud. Luu kasv tikuti toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhreplaadi kaudu. Epifüüsi ossa ladestuvad kaltsiumsoolad, lükkavad edasi mõlemast otsast, nii pikeneb kuni kõhreplaadid ei ole täielikult luustunud. Suguhormoonide mõjul puberteedieas, siis jääb kasv seisma. Selleks ajaks loetakse suguküpsuse saamist. Naistel 19, meestel 21-22. Kui pikikasvu enam ei toimu, toimub kuukoe uuenemine kahe erineva rakurühma tegevuse tulemusena. Üks neist rakurühmadest on osteoklastid ja teine osteblastid. Osteoklastid lammutavad, osteblastid ehitavad. Osteoklastide aktiivsus on alla surutud u 10%. Naistel allasuruja naissuguhormoonid . Pärast menopausi , kui naissuguhormonide kogus väheneb ja kaob, hakkab pihta luude hõrenemine. Luude paksenemine toimub luuümbriserakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoes on vett u 16%, rasva, teisi 12%, anorgaanilisi aineid 22%. Koljuluud on omavahel seotud õmbluste kaudu. Koljus on 2 piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge (sulgub 2-3 elukuul) ja eesmine lõge ehk suur luge (sulgeb 2 eluaasta alguses). Nende sulgumist kontrollitakse ( perearst , lastearst, õde). Kui ei ole sulgunud, siis d-vitamiini puudus. Rahiit – kanarind, x või o jalad. Vaagnaluud kasvavad kokku 20 eluaastaks, lõplikult u 25 eluaastaks.
Jagunevad:
Toruluud – sääreluud, reieluud
Lamedad luud – vaagna-, kolju - ja abaluud
Lühikesed luud – lülisambalülid, labakäe-ja jalalabaluud
Segatüüpi luud – oimuluu , jätked küljes
Luude kasvu ja luustumist mõjutavad faktorid :

• Pärilikkus
  
• Kasvuhormoon – STH, eelkõige stimuleerib maksas , hormoonide soodustavad somatomediinide teket ja need stimuleerivad kondrotsüütide litoose ja nendes osteoplastide tegevuse järel ladestuvad mingid asjad. Gigant. Akrogaalikud võivad kannatada suhkruhaiguse all.
  
• Suguhormoonid – suguküpsuse saabudes põhjustavad toruluude kõhreplaatide kinnikasvamise ja kasv jääb seisma.
  
• Kilpnäärme hormoonid – t3 ja t4 trijoontüronüüm ja tetrajoodtüronüüm, türoksüüd. Kretinism. Otseselt luudega seotud türeo(kaltsioniin) toimub kaltsiumi intensiivsem minek luudesse.
  
• Neerupealiste koore hormoonid
  
• Vitamiin D3- hormoon ehk kaltsitriool – tekib kolesteroolist nahas (ÕISis joonis). Saame ka väljaspoolt rohkem loomse toiduga (kanamunad, juust), aga ka taimse toiduga (D2 vitamiinina).
  
• Toit - Kaltsium veres 2,5. Kui langeb, siis suureneb kõrvalkilpnäärmetest PTH, selle mõjul 1) suureneb kaltsiumi minek luudest verre 2)suureneb kaltsitriooli süntees neerudes, selle tagajärjel imendub rohkem verd 3) suureneb esmauriinis tagasiminek verre.
  

Kasvu ja luustumise muutused
Kiirenemine :

• Kasvuhormooni üleproduktsioon
  
• Neerupealiste koore ületalitus
  
• Varajane suguküpsus
  
• Kilpnäärme ületalitus
  

Aeglustumine:

• Kasvuhormooni alaproduktsioon
  
• Kilpnäärme alatalitus ja kretinism
  
• Kõrvalkilpnäärme alatalitus
  
• Sugunäärmete alatalitus
  
• Kaltsitriooli alaproktsioon
  
• Vitamiin D3 vähesus
  
• Kaltsiumi-, valgu- ja vitamiinidevaene toit
  

2. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine.

• Pikkus vastsündinul: 48-52 cm
  
• Kasvulisa: 1.-2. elukuul 3 cm kuus,
  

3.- 4. elukuul 2,5 cm kuus,
5. - 8. elukuul 2 cm kuus,
9.- 12. elukuul 1,5 cm kuus

• Ühe-aastaselt on laps 75 cm pikk
  
• Alates 2. eluaastast kuni puberteedi alguseni :
  

kasv cm = 75 + (5 cm x vanus aastates)

• Vastsündinu kaal poistel 3200 – 4000 g,
  

tüdrukutel 3000 – 3500 g

• 3.- 5. elupäeval füsioloogiline kaalu langus 5 – 8 % sünnikaalust (150-300 g). Langus üle 10 % pole normaalne.
  
• 1. eluaastal on igakuine kaaluiive 800-(50xn) g n= vanus kuudes
  
• Kaal alates 1.eluaastast kuni puberteedi alguseni: M= 10 kg+2n M= keskmine kaal, n= vanus aastates
  

3. Lihaste liigid, ehitus ja omadused.
Vöötlihased – skeletilihas, omavad mikroskoobis vaadelduna vöödilisust, kus vaheldumisi on heledad ja tumedad kettad, need lihased on tahtele alluvad , katavad inimese skeletti, kätel, jalgadel, seljal, peas.
Silelihased – neil ei ole kettaid, ei allu tahtele, paiknevad siseelundite ja veresoonte seintes.
Südamelihas – ehituse poolest on kahe eelneva vahepealne, sillakesed(nexused), nende kaudu eritus võib ühelt küljelt teisele üle minna.
Omadused:

• Erutuvus – võime ise tekitada erutust ja vastata ärritusele
  
• Kokkutõmbe ehk kontraktsioonivõime – võib olla üksik, kus toimub korraga 1 kokkutõmme, või siis võib olla kestev ehk detaaniline kontraktsioon, üksikul eristatakse perioode .
  

I periood - aeg ärrituse andmisest kuni järgmise ehk kokkutõmbefaasi alguseni
II – lõhenemiseperiood, lihas tõmbub kokku
III – lõõgastumise ehk lõtvumise periood
Need faasid on erinevatel lihastel erineva pikkusega: silelihasel 5 sek, südamelihasel 1 sek

• Võime juhtida erutust piki kiudu ärrituskohast mõlemale poole
  

Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon. Hambuline teetanus. Sile teetanus. Kontraktuur võib tekkida pärast siledat teetanust
4. Liigutuste koordinatsiooni areng lastel. Lapse psühhomotoorne areng. ERALDI LEHEL OLEMAS
5. Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal.
Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse kilokalorites. Energia tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosilõhustamine võib toimuda kas

hapniku juuresolekul – aeroobne glükolüüs

hapnikuta – anaeroobne glükolüüs
nendel kahel protsessil on energeetilises mõttes suur erinevus. Anaeroobses tekib ainult 2 adenosiintrifosfaadi (ATP) molekuli, millest saadakse energiat. Aeroobsel glükolüüsil hapniku juuresolekul tekib 38 ATPd. (19x efektiivsem). Aeroobne tavaliselt töö korras energia vabastamise viis. Anaeroobne on suhteliselt intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobse puhul ei lähe glükoosi täielik oksüdatsioon lõpuni.
C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + energia
Nt kui lähme trepist üles natukene kiiremini, siis u 4 korrusele jõudes tekib väsimus , peab tempot aeglustama.
nt suusatamine , pikamaajooks – tempo ei tohi nii väga kiireks minna
6. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused.
Väsimuseks nim raku organi töövõime ajutist langust, mis tekib töö käigus või selle järgselt ja ka pärast puhkust. Väsimuse põhjusteks on energia varude otsasaamine ja ainevahetusproduktide puudumine. Väsimuse põhjuseks on ka psüühiline väsimus, mille teket soodustab eriti monotoonne tegevus. Lastel tekib see väsimus kergemini ja kiiremini.
Millised võimalused on väsimuse vältimiseks või sellest ülesaamiseks?

• Puhkus – töö katkestatakse, puhkuse aja jooksul suunatakse energia saamiseks vajalikud ained uuesti kasutusse. Varusid saab: maks – sinna ladestub söömise järgselt glükogeen. Glükoosi tekkeks saab kasutada ka valke ja rasvade lõhustamisel vabanevad mingid asjad. Hommikul peaks kindlasti sööma.
  
• Söömine – energia varude täiendamine. Kõige kiiremini saab glükoosi otse verre süstida. Järgmine variant on glügoosikapslid. Edasi suu kaudu süsivesikud, millest üsna kiiresti saadakse seedekulglas glükoosi. Kommid , šokolaad, puuviljad , juurviljad , aedviljad , leib, sai. Süsivesikute järel omastatavuse kiiruselt tulevad valgud ja siis lipiidid / rasvad .
  

• Massaaž – selle abil elavneb vereringe , kudedesse kogunenud jääkained viiakse paremini välja ja kudedesse tuuakse uusi aineid paremini.
  
• Liikumine – eriti teisel päeval kui lihased on valusad piimhappest, mis on jäänud lihastesse. Südames tekkiv valu stenokardia on sellest, et süda ei saa korralikult verd, südamelihases kuhjub piimhape .
  
• Saun – seal higistamisega viiakse välja ainevahetuse jääkprodukte, kõrgem temp intensiivistab vereringet, laiendab kudedes veresooni, aitab jääkaineid välja viia.
  

2