Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hormoon, luud, kaltsium, osmootne, kontraktsioon, osmootse, kõhre, produktsioon, ärritus, luustu, vereplasma, reaktsioon, kasvuhormoon, erutus, punalibled, ioonid, luukoe, soolad, suguhormoonid, assimilatsioon, neerud, regulatsioon, eluaasta, vitamiin, kaltsitriool, patoloogiline, veri, rakkudevaheline, homöostaas, hemolüüs, turse, skelet, luukoesKoljus on 2 piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge (sulgub 2-3 elukuul) ja eesmine lõge ehk suur luge (sulgeb 2 eluaasta alguses). Nende sulgumist kontrollitakse (perearst, lastearst, õde). Kui ei ole sulgunud, siis d-vitamiini puudus. Rahiit kanarind, x või o jalad. Vaagnaluud kasvavad kokku 20 eluaastaks, lõplikult u 25 eluaastaks. Jagunevad: Toruluud sääreluud, reieluud Lühikesed luud lülisambalülid, labakäe-ja Lamedad luud vaagna-, kolju- ja abaluud jalalabaluud Segatüüpi luud oimuluu, jätked küljes Luude kasvu ja luustumist mõjutavad faktorid: Pärilikkus Kasvuhormoon STH, eelkõige stimuleerib maksas, hormoonide soodustavad somatomediinide teket ja need stimuleerivad kondrotsüütide litoose ja nendes osteoplastide tegevuse järel ladestuvad mingid asjad. Gigant
Sisekeskkonna näitajad, mis peavad olema stabiilsed: Keha sisemuse temperatuur (u. 37°C) Vererõhk (max ehk süstoolne 120 mmHg, min ehk distoolne 60-70 mmHg) Ca sisaldus veres (2,3-2,5 mmol) Glükoosi sisaldus veres (3,3-6,1 mmol/l) pH 7,37-7,43. Kui pH < 7,37 , on tegemist atsidoosiga (hingamine kiireneb), kui pH > 7,43, on tegemist alkaloosiga (hüperventileerib, suudab hinge kauemini kinni pidada). Osmootne rõhk – tekitatud aineosakeste poolt, põhiliselt Na+ ning Cl-. Norm Posm - 745 kPa Onkootne rõhk – valkude poolt tekitatud osmootne rõhk. Norm Ponk - 25-30 mmHg Organismi talitluse põhiprintsiibid: Homöostaasi hoidmine kesknärvisüsteemi ning sisesekretoorse süsteemi abil Tagasiside printsiip – enam levinud negatiivne, kui reakts. lõpptulemus hakkab pidurdama järgnevat protsessi. Positiivne näiteks sünnitusel.
veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik Sisekeskkonna retseptorid reageerivad teatud kindlatele muutustele: Temperatuur normaalne +37 kraadi, termoretseptorid pH ehk happe-leelise suhe arvud 1-14. Neutraalne on 7, organismis on 7,34 - 7,38. acidum hape, alcalis , atsidoos, alkaloos. kopsud - hüperventilatsioon ehk kiiresti hingamine. Veri. neerud aitavad suurendada või vähendada happeliste ainete väljaviimist uriiniga osmootne rõhk tekib nendes kudedes, kus on vedelik ja selles lahustunud ained (veri, lümf, rakkudevaheline vedelik, rakkudesisene vedelik). Vedelik ehk vesi, kus on lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained. Osmoose rõhu valem Posm = c * i * R * T (c aine molaarne konsentrants, i dissotsiatsiooni konstant, R 0,082, T absoluutne temp kelvini skaala järgi, 273+kohalik temp). Osmootne rõhk 7,3 atm (atmosfääri)
Luud luud koosnevad luukoest luukude sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi aineid, 22% anorgaanilisi aineid(kõige rohkem kaltsiumisoolasid) lastel on anorgaanilisi aineid rohkem ning sellepärast on luud elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks ka selle tõttu et nad hõrenevad ja kaltsiumi soolade sisaldus väheneb. Luude hõrenemist nimetatakse osteoproo( kui on vähenenud vähemalt veerandi võrra). Esineb rohkem menopausiga naistel. Selle põhjuseks on naissuguhormoonide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteoklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon. Kui neid on normaalselt siis nad piirvad osteoklastide teket.
Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle tõttu, et nad hõrenevad ( katsiumi ja soolade sisaldus väheneb). Luude hõrenemist nim. osteoporoosiks. Seda esineb rohkem vanemas eas naistel, siis kui on juba tekkinud menopaus. Selle põhjuseks naistel on naissuguhormaanide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon
elusas organismis nt närvisüst talitlus, erutuse levik piki närve, levik kudede vahel, erutuvad kord närvi- ja lihaskude), farmakoloogiaga (uurib ravimite e mürkide toimet organismis, ebaõiges annuses või vale manust viisiga on kõik ravimid toksilised; õigesti kasut aitavadmuuta talitlust või asendad puuduva aine, nt hormooni, mediaatori mõju) Kortikoliberiin (CRH) tekib hüpotalamuse stimuleerimisel kortisooli väljutamiseks AKTH adrenokortikotroopne hormoon neerupealistele jõudes hakkavad neerupealised tootma kortisooli, kui seda on liiga palju, produts CRH-d vähem. Hormooni üle- j alatalitlus annab infi selle funkts ja tallit kohta Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne, nt uitnävi (nervus vagus) lõpmetel vabaneb südamele mediator, mis aeglustab südametööd.
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud
närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele
organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresooni, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit.
produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis. 2) mitteklassikalised näärmed. Sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult paigutunud sisesekretoorsed rakud. Ta on nendes kohtades hajutatud, kus pole endokriinne bla... Eriti rohkesti on neid NS-is ja seedeelundkonnas. Hormooni väljutus närvirakust ja transport: 1) vere kaudu ehk endokriinselt 2) parakriinselt - see on vahetus naabruses olevale efektorrakule 3) autokriinsed - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel. 4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb siis kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor
organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresoon, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit
närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele
ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole
Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar; Vereloomeorgan luuüdi; Lihaste kinnituskohaks. Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine. Koosneb käsnollusest(krobeline) ja plinkollusest(sile). Plinkollus koosneb osteonidest. Luukoerakud: Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad
Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar; Vereloomeorgan luuüdi; Lihaste kinnituskohaks. Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine. Koosneb käsnollusest(krobeline) ja plinkollusest(sile). Plinkollus koosneb osteonidest. Luukoerakud: Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad
insuliini tootmine, kui glükoosisisaldus normaliseerub, informeeritakse kõhunäärme rakke ja insuliini tootmine väheneb, tõuseb glükagooni tootmine pancreases, mille toimel hakatakse produtseerima glükoosi lihas- või rasvkoes. Luude ehitus, kasv ja seda mõjutavad tegurid Luude süsteem moodustab organismi jaoks tugisüsteemi ja omab kaitsefunktsiooni (kolju kaitseb peaaju, vaagen ja rindkere siseelundeid, lülisambad seljaaju). Luud koosnevad luukoest (sidekoe alaliik) kõhrekude, mille osa on suurem kasvueas ja puhas luukude, kus kõhrerakkudesse on ladestunud ka soolad, mis muudavad luu kompaktseks, tugevaks. Epifüüs toruluu ots Diafüüs toruluu keskmine osa Luuümbris luud ümritsev osa, mille kaudu sisenevad luusse veresooned ja närvid Luukoes on kahesugused rakud, need, mis produtseerivad luukudet juurde osteoblastid, ja
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s
ainete ehitamiseks). Katabolismil toimub organismi kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine lihtsamateks ühenditeks e. dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid j Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised
aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol- kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol- lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. Löögimaht- normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse.
toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. 5
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri.
Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps kahe närviraku ühendus. koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, 2. Ainevahetus uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 osmootne rõhk - Vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. Kui osm rõhk langeb viiakse vedelik kehast välja suureneb uriini väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: hormoonid, mi
30 min jooksul Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossus moodustab 1,9-2,6. Vereplasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80g/l). Täisvere viskoossuson 4-6, selle annavad lisaks valkudele vormelemendid, esmajoones punalibled.Vere viskoossus sõltub hematokritist ja plasma valgusisaldusest.Vere viskoossuse kasv koormab südant ja suurendab vererõhku ·Osmootne rõhk : ·oleneb aineosakeste arvust lahuses
b)surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul c)Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossusmoodustab 1,9-2,6. Vereplasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80g/l). Täisvere viskoossuson 4-6, selle annavad lisaks valkudele vormelemendid, esmajoones punalibled.Vere viskoossus sõltub hematokritistja plasma valgusisaldusest.Vere viskoossuse kasv koormab südant ja suurendab vererõhku ·Osmootne rõhk : ·oleneb aineosakeste arvust lahuses
rütmurrakkudes e. Ca-ioonide sissevoolu tagajärjel tekivad rütmurpotentsiaalid, mis depolariseerivad membraani kriitilise depolarisatsiooniläveni → tekib aktsioonipotentsiaal → kutsub esile lihaskonraktsiooni. f. Aktsioonipotentsiaalid levivad kiirusega 5-10 cm/s Silelihasekontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane, aktsioonipotentsiaal kestab mitusada millisekundit. Pikk tooniline kontraktsioon, mis tekib rütmiliste kokkutõmmete summatsioonil. Plastilisus (avaldub selles, et lihase erinevate pikkuste juures püsib lihaspinge määrkimisväärsete muutuseta). Vöötlihas – lihasrakk on mitme tuumadega, lihasraku ümbritsev membraan ehk sarkolemm. Tsütoplasmas ehk sarkoplasmas on: mitokondrid, glükogeenigraanulid, müofibrillid, müofibrillid (sisaldavad müosiini ja aktiini, regulatoorseid valke: troponiini, tropomüosiini; lisavalke: titiini, nebuliini)
dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid jt), kuid lagundamisprotsess võib peatuda ka vaheastmeil, s.o. keerukamate ühendite tasemel. Loomad eritavad AV mittevajalikud lõppsaadused normaaljuhul väliskeskkonda. Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Sisekeskkonnas on püsiv veel onkootne rõhk (kolloidosmootne rõhk), mida säilitakse plasma proteiinide abil. proteiinide muutus võib tuua kaas ioonide ja vee liikumise kas rakkku sisse või välja. Palsmavalkude (albumiinide) kontsentratsiooni väehenmine põhjustab vee retensiooni rakkude sees. See tõttu peab
Osteoblastid- luurakkue noorvormid(rakuvaheaine tootjad) Osteotsüüdid-moodustavad luu Osteoklastid-luud lagundavad rakud(hävitavad vajadusel rakuvahe ainet) 13.Millised tegurid reguleerivad luude kasvu? Paksuskasvu reguleerib kõige enam suurenenud mehaaniline koormus luudele. Luude kasvu reguleerib kasvuhormoon.(Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid, nende toimel taandarenevad epifüüsiplaadid puperteedi lõppedes.) Laste luude normaalset kasvu soodustab kilpnäärme hormoon, kaltsitoniin ja D vitamiin 14.Mis on osteokaltsiin ja selle võimalik hormonaalne roll? Luude maatriksis ja vereplasmas esinev valk. Luudes on seotud hüdroksüapatiidiga ja lahustunult vereplasmas dekarboksüleeritud vormis. Kui organismis OK hulk suureneb, siis see suurendab insuliini tootmist, kudede insuliini tundlikkust ning testosterooni tootmist. 15.Keha suuremad luud ning põlve-ja puusaliigese ehitus (eraldi lehel terve skelett) Põlve liigesja puusaliiges eraldi lehel 16
· Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/otsesed,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti. · Signaalmolekule iseloomustab kõrge struktuur-spetsiifilisus: väike muutus molekuli ehituses võib tunduvalt muuta signaalmolekuli bioaktiivsust. · Bioaktiivne on vaba hormoon: hormooni seostumine kandurvalkudega see pehmendab hormonikoguse järske muutusi hormoonide sekretsioonis ja metabolismis toimuvate füsioloogiliste nihete korral (nt rasedus) · Hormoonide sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasisidestuse printsiibil tema kontsentratsiooni tõus veres nõjuta KNS ja vastava hormooni süntees pärssib. · Hormoonid erinevad toimespetsiifiliselt nt kilpnäärme hormoonid toimivad org-mi kõikidele rakkudele, FSH
2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt osaleb hüübimises 7. Plasma Vesi, milles on lahustunud soolad ja paiknevad valgud 8. Osmootne rõhk Liigutab sooli 9. Onkootne rõhk Liigutab valke 10. Plasma valgud 1) Albumiin Seob veres rasvaineid 2) Globuliinid Kaitsekeha 3) Hemoglobiin Hüübimine, mis peab olema raku sees! 11. Verevalkude funktsioonid 1) Toitumisfunktsioon - globuliinid, fibriogeenid 2) Transpordifunktsioon albumiinid, globuliinid 3) Kandjafunktsioon albumiinid, globuliinid FÜSIOLOOGIA: Süda 1
nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 luud. Vastsündinu luustik on osaliselt luustumata, moodustudes kõhrest. Kõhrerakkude jagunemisel kasvavad luud pikemaks. Kõige väiksemad on kuulmeluud, kõige pikem reieluu, kõige suurem puusaluu. Ülesanded: 1) osalevad liikumises; 2) tagavad püstiasendi; 3) toestavad keha; 4) kaitsevad siseelundeid; 1 5) punases luuüdis moodustuvad vererakud, eelkõige punalibled;
tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamisel, vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valke ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik. pH on 7,35...7,4. Vereplasma tihedus on 1,025...1,029. Viskoossus võrreldes veega on 1,9...2,6. Osmootne rõhk 768...819 kPa Osmolaarsus ligikaudu 300mosm/l. Vereplasma valgud. Vereplasma valkusid on 65...80g/l ja need jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45g/l ja globuliine 24...37g/l ja globuliinide hulgas on 1,5...4,5g/l fibrinogeeni. Globuliinid jaotuvad 1-, 2-, - ja -globuliinideks ning fibrinogeeniks. Vereplasma valkude üldise sisalduse kõrval on ka oluline albumiinide ja globuliinide omavaheline suhe, mis normis olles on 1,2/l...2,0/l.
1. Raku ehituse seos funktsiooniga a) närvirakk e neuron lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke (neuriit) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele
annaabi.ee 
