Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt

Anatoomia ja füsioloogia

2

odt

Normaalse ja patoloogilise anatoomia teise kontrolltöö õppimiskonspekt

Osteoporoos ­ luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps ­ kahe närviraku ühendus. koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne Organism ­ ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus ­ võime vastata ärritusele erutuse tekkega, 2. Ainevahetus ­ uute ainete süntees ja dissimilatsioon ­ lagundamine 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine pH ­ vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH ­ 7,37 ­ 7,43 osmootne rõhk ­ - Vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. Kui osm rõhk langeb viiakse vedelik kehast välja ­ suureneb uriini väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase ­ norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: hormoonid, mi

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

4

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

I. ÜLDOSA 1. Anatoomia ja füsioloogia aine, seosed teiste distsipliininidega. Ealise füsioloogia aine. Anatoomia ­ käsitleb terve inimese organismi ehitust Füsioloogia - käsitleb terve inimese organismi talitust Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline anatoomia ­ uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust Patoloogiline füsioloogia - uurib haiguslikult muutunud organismi talitust Ealine füsioloogia - alaharu, mis käsitleb vanuselisi iseärasusi sünnist surmani Lapse termoregulatsioon rohkem kõigusoojane, Lapse südamelöögi tugevus nõrgem Millega füsioloogia seotud on? Anatoomia - käsitleb organismi ehitust Biokeemia ­käsitleb keemiliste protsesside iseloomu ja omapära elusas organismis, nt ainevahetus Biofüüsika ­ käsitleb füüsikaliste protsesside kulgu elusas organismis, nt erituse teke ja levik, toimub erituvates kudedes, lihas-ja närvikude, 2

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

6

docx

Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel

Esmauriin erineb uriinist, sest seal pole suuremolekulaarseid valke. Läheb 60 korda ööpäeva jooksul läbi. U 3 l plasmat. 60x 3 ööpäevas, uriini tekib u 180 l ­ lõplikult ainult 1,5 l. Et esmasuriin saaks tekkida, on vaja filtratsioonirhõku F ja selle suuruse määravad 3 erinevat rõhku. F= A-(B+C)= F=70- (30+15)=25 mmHG (normaalne filtratsioonirõhk, et esmasuriin saaks tekkida), kui madalam, siis neerupuudulikkus Filtratsiooni rõhu suureks on seega umbes 25mmHg, normaalne ongi 20-25. Juhul kui filtratsioonirõhk neerudes langeb alla 20, saab filtratsioon häiritud, kui alla 15, siis esmasuriini ei teki ­ neerupuudulikkus. Madal vererõhk ­ alla 70ne, nt siis. Sõltub üldisest rõhust ales siis, kui süsteemne vererõhk langeb alla 80-70ne. Kui rõhk 100 süstoolne, siis neerud hoiavad enda rõhku ise stabiilsena ­ suudavad seda kaua teha. Shokk ei ole ehmatus -.- Shoki tekkepõhjus nt suur verekaotus. Shokk on eluohtlik seisund. ­+ A- vererõhk

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

29

doc

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Füsioloogia

7

pdf

Eritumine

Osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab erituselundite kaudu suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid. Vedelikupuuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus ja sellel reageerib organism ADH vabastamisega hüpofüüsi tagasagarast ja janutunde tekkimisega. Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket ­ siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk. Ekstratsellulaarse vee regulatsioonis osaleb veel valguline aine angiotensiin. Süsteemi, mis siin osaleb, nimetatakse RAAS ­ s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni-süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub:

Meditsiin

23

docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

Bilanss võib olla: · tasakaalus- org kaotab lämmasiku sama palju kui omastab · negatiivne- lämmastikku eritatakse rohkem kui omastatakse (haiguste ja nälgimise ajal) · positiivne- lämmastiku omastamine ületab eritamise (haiguste paranemisfaas ja kasvueas) Valkude AV hormonaalne regulatsioon: kasvuhormooni, meessuguhormoonide, insuliini, türeoidhormoonide ja glükokortikoidide mõju. 1. kasvuhormoon- toime anaboolne (stimuleerib valkude sünteesi). Normaalne vaimne argeng ja norm keha proportsioonid. 2. türeoidhormoon- kiirendav valkude AV, ebanormaalne türeoidide produktsioon lapseeas- kehaproportsioonid normist väljas , vaimne areng pärsitud.  3. meessuguhormoonid- anaboolne toime (suurendab koevalkude sünteesi) testosteroon- eelkõige lihaskoes valgusünteesi stimuleeriv toime. 4. insuliin- stim valgusünteesi. Stim aminohapete transportimist verest

Füsioloogia

12

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (15.11.2013) Oksendamine on refleks, mida juhib oksekeskus piklikus asju. Refleks käivitub keskuse erutuse korral. Erutus teatud stiimulite mõjul ning juhitakse kas närvide kaudu oksekeskusesse või mõjutavad oksekeskust veres ja ajuvedelikus sisalduvad ained. Oksekeskuse erutuse kutsuvad esile lõhnad (ebameeldivad, mis võivad olla põhjustatud nt roiskunud toidust või seotud hoopis ebameeldiva kogemusega),

Anatoomia ja füsioloogia

Kommentaarid (0)