teatud valgureserviks. PUNASED VERELIBLED EHK ERÜTROTSÜÜDID Koostis: Rauda sisaldav valik hemoglobiin- 30% rakkude massist Ülesanne: Hapniku sidumine kopsudes hemoglobiini koosseisu ja transport kudedesse VALGED VERELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID 1 MM3 VERES 6000 - 8000 · LEUKOTSÜTOOS - leukotsüütide hulga suurenemine · LEUKOPEENIA - leukotsüütide hulga vähenemine JAGUNEVAD: GRANULOTSÜÜDID: 62%  Eusinofiilid 2%  Basofiilid <1%  Neutrofiilid 59% MONOTSÜÜDID 7% LÜMFOTSÜÜDID 31% VALGED VERELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID · FAGOTSÜTOOS -bakterite hävitamine Teostajad peamiselt neutrofiilid (võime liikuda veresoonkonnast kudesse  leukodiapedees) · VALGULISE PÄRITOLUGA võõrvalkude (viirused, bakterid, toksiivid jt.) töötlemine ja hävitamine Teostajad peamiselt monotsüüdid · IMMUNOLOOGILINE KAITSE Teostajad lümfotsüüdid:  B-lümfotsüüdid (toodavad anti- e. kaitsekehi võõrvalkude vastu)
endokriinhaigused toitumine Leukotsüütide hindamine · Leukogramm = kogu- ja diferentsiaal valgeliblede arv · valgeliblede morfoloogia (äigepreparaat) · 100 rakku, loendamisalas= leukotsüütide populatsiooni protsent! · Absoluutarv (leukotsüütide konsentratsioon vereproovis) · Leukotsüütide üldarv x iga leukotsüüdi tüübi protsent.  Näide. Leukotsüütide üldarv 10 000  Neutrofiile 60 %  (10000x60/100=6000)  absoluutarv arv 6000/L Leukotsüütide hindamine Neutrofiilid ja nende prekursorid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid, lümfotsüüdid (väljendatakse absoluutarvuna) Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid- tsütoplasmas sisalduvad graanulid · Neutrofiilid · Eosinofiilid · Basofiilid 2. Mononukleaarsed rakud- ümarad tuumad · Lümfotsüüdid · Monotsüüdid · Neutrofiilia: 1.Põletik · Bakteriaalne · Seened · viirused · Immuunvahendatud haigused · Neoplaasia (sekund. bakteriaalsed infektsioonid, kasvaja nekroos, ümbritsevate kudede
LÜMFOTSÜÜTE ON KAKS RÜHMA: B-rakud (ehk B-lümfotsüüdid) ja T-rakud (ehk T- lümfotsüüdid). B-lümfotsüüdid arenevad luuüdis, T- lümfotsüüdid aga tüümuses. Esimesed toodavad antikehi, T-lümfotsüüdid abistavad neid ja tapavad organismi viirusnakatunud rakke. Peale lümfotsüütide osaleb immuunvastuse tekkes veel mitu rakutüüpi, näiteks dentriitrakud, mis võimaldavad T- lümfotsüütidel antigeeni ära tunda, ning makrofaagid ja neutrofiilid, mis hävitavad (fagotsüteerivad) organismi tunginud patogeene. Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse b- lümfotsüütideks.
See koosneb immuunrakkudest, mida nimetatakse valgeteks verelibledeks ning kuna veri on kõikjal kehas siis on ka valged verelibled igal pool. Valgeid vereliblesid on eriti palju lümfisõlmedes ja põrnas ning sealt saab alguse ka immuunvastus, mis tähendab et immuunrakud ründavad haigustekitajat selle kehast eemaldamiseks.Palju vereliblesid on ka nahas, kus nad saavad kohapeal hävitada kehasse tunginud pisikud. Immuunsüsteemil on mitu erinevat liiki valgeid vereliblesid. Neutrofiilid hävitavad pisikuid, mis tungivad organismi, kui nahk on vigastatud. Need on veres alati olemas. Makrofaagid hävitavad haigustekitajaid alla neelates ning neid leidub kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsüütideks, abistaja T-rakkudeks ja tapja T-rakkudeks. B-lümfotsüüdid ehk B-rakud toodavad antikehi, mis kinnituvad haigustekitajale ja aitavad selle hävitada
Kirurgiliste protseduuride käigus esinevad muutused kontsentratsioonis neutrofiilide ja monotsüütide puhul. 2001 aasta uuring Wiiki poolt näitas, et kõhuoperatsioonide korral suureneb neutrofiilide ja monotsüütide hulk koos lümfotsütopeeniaga . Hogevold (1999) näitas et puusaliigese endoproteesimise puhul esinevad muutused leukotsüütide alapopulatsioonis. Leiti leukotsütoos, monotsütoos, lümfotsütopeenia ja granulotsütoos. Spark ja scott (2001) leidsid tõendeid et neutrofiilid mängivad olulist rolli isheemia- reperfusiooni sündroomi tekkes, SIRS ja sepsise korral samuti. Põletik on organismi tüüpiline patoloogiline protsess, mis tekib kudede lokaalse morfoloogilise kahjustuse tagajärjel. Põletiku bioloogiliseks ülesandeks on kahjustava teguri isoleerimine ja likvideerimine ning kahjustatud kudede taastamine. Ilma põletikuta kulgeksid infektsioonid pidurtamatult, haavad ei paraneks ja kahjustatud kude võib jäädavalt nii jääda.
tromb( haava verejooks väheneb) . Lõplik verehüüve ( punane tromb) trombiini ( trauma puhul aktiiviseerub veres) toimel tekib vereplasmavalgust fibrionogeenist fibriin.Verehüübimatus e.hemofiilia. Verehüübimist taksiatavd antikoagulanidid nt hepariin ja antiagregandid nt aspiriin. 9. Leukotsüüdid( valgelibled), hulk, jaotus, nende ülesanded- 1 mm3 veres 6000 – 8000. Jagunevad: Granulotsüüdid:( ~65%)basofiilid, neutrofiilid , eosinofiilid ja agranolotsüüdid(25-35%): lümfotsüüdid ja monotsüüdid. Ülesanded: 1)fagotsütoos( bakterite õgimine/hävitamine) teostavad neutrofiilid, kel võime liikuda veresoonkonnast kudedesse. 2)Valgulise päritoluga võõrvalkude töötlemine/hävitamine, teostavad monotsüüdid. 3) Immunoloogiline kaitse, tagavad lümfotsüüdid B ja T. B-lümfotsüüdid (toodavad antikehi võõrvalkude vastu).T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt
olema aktiivsed mehhanismid rakusisese pH hoidmiseks · Alkafiilid  bakterid, kes eelistavad aluselist keskkonda Aluselisust esineb nii vees kui mullas Tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda, sest CO lahustub hästi aluselises vees Nad reguleerivad pH gradienti oma membraanil Neil esineb H/Na antiporter, seega on neile Na hädavajalik · Neutrofiilid  bakterid, kes eelistavad neutraalset keskkonda Enamus baktereid on neutrofiilid Steriliseerimine ja desinfitseerimine · Maakera biomassist u 50% on mikroobne · Inimese kehal ja kehas on rohkem mikroobirakke kui inimeserakke · Mikroobid võivad põhjustada: Haigestumist Toiduainete riknemist Korrosiooni jne · Mikroobirakke on võimalik vähendada ja tappa kasutades erinevaid mooduseid: Steriilimisvõimalused
Omandatud kaitsemehhanismid reageerivad aeglasemalt ja kindlatele patogeenidele (nt antikehad ja tapjarakud). 26. Passiivne kaitse  nahk (rakud tihedalt, normaalne mikrofloora, pH natuke happeline, veri hüübib), limaskestad; süljes, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismide arengut; maomahl  hävitab seedetrakti sattunud patogeenid 27. Immuunsüsteemi töö: Rakud: Neutrofiilid  vigastuste korral nahas asuvad kohe haigustekitajaid ründama Makrofaagid  õgirakud (kopsudes, maksas, sooltes, nahas) B-lümfotsüüdid  toodavad antikehi Abistaja-T-rakud  aitavad toota antikehi ning suurendavad makrofaagide võimet rünnata Tapja-T-rakud  hävitavad viirusega nakatunud rakke Neutrofiilid ja makrofaagid neelavad haigustekitajad tervelt alla.
Ülesanded: Vere hüübimise tagamine (hemofiilia-vere hüübimatus)-kuningate haigus, sest on päritav haigus, pole nakkav. Põevad tavaliselt mehed, naised võivad olla lihtsalt haiguse kandjad, haiged on nende pojad. Väiksemagi haava puhul võib verest tühjaks joosta. · Leukotsüüdid. 1 mm3 veres 6000-8000 Leukotsütoos  leukotsüütide hulga suurenemine Leukopeenia  leukotsüütide hulga vähenemine Jagunevad: Granulotsüüdid 62 %: eusinofiilid 2 %, basofiilid 1%, neutrofiilid 59% Monotsüüdid 7 % Lümfotsüüdid 31 % Leukotsüütide ülesanded Fagotsütoos  bakterite hävitamine  teostajad peamiselt neutrofiilid, liiguvad veresoonkonnast kudedesse-leukodiapedes. Valgulise päritoluga võõrvalkude(viirused, bakterid, toksiivid jt) töötlemine ja hävitamine. Teostajad peamiselt monotsüüdid. Immunoloogiline kaitse  teostajad lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid  toodavad anti-e.kaitsekehi võõrvalkude vastu.
Sõltuvalt aparaadi keerukusest on võimalik määrata ka leukogramm, leukotsüütide noorvormide esinemine, retikulotsüütide hulk jpm. Leukotsüüdid Lihtsamad analüsaatorid loendavad teatud verekogusest tuumaga rakud. See tulemus väljastatakse leukotsüütide üldarvuna. Leukotsüütide üldarv on piiratud informatiivsusega parameeter, kuna leukotsüüdid on tegelikult kogum eri tüüpi rakke: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Leukogramm väljendab iga leukotsüüditüübi protsentuaalset osa leukotsüütide üldhulgast. Kui ühe tüübi osakaal suureneb, siis teise tüübi osakaal vastavalt väheneb. Analüsaatorid väljastavad tulemuse alati nii protsentides kui absoluuthulkades, mis lihtsustab tulemuste tõlgendamist. Ei ole soovitatav teha leukogrammi ilma automaatuuringuta, st ilma leukotsüütide üldarvuta,
Sensoorne PNS  tagavad kaassündinud immuunsuse, jagunevad: makrograafid (tekivad verega retseptoritelt signaale toovad närvid. Somaatiline PNS  skeletilihastele signaale liikuvatest monotsüütidest, hävitavad kudedes mikroobe, surnud või kahjustatud viivad närvid. Autonoomne PNS  elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid (tahtele allumatud) signaale viivad närvid, jagunevad kaheks: sümpaatiline  (spetsialiseerunud valgelibled, aitavad eemaldada põletikke), eosinofiilid (toodavad ergitav ja parasümpaatiline  pidurdav. Sünaps  koht, kus ühe neuroni akson parasiitide ja mikroobide hävitavaid aineid), basofiilid (eritavad histamiini), puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga
immuunreaktsioonide regulatsioon hormoonide abil jne. Organismi kaitse haigustekitajate vastu: 1.Nahk ja limaskestad: terve katteepiteel (nii naha- kui sooletüüpi) on väga tugev mehaaniline barjäär mikroorganismidele; lisaks on inimkeha eritised (sülg, maomahl, higi, rasu, uriin jne.) värskelt bakteritsiidsed või bakteriostaatilised. 2.Mittespetsiifiline immuunsus: hulk vere valgeliblesid (makrofaagid, neutrofiilid ja osa lümfotsüüte) hävitavad pidevalt kõike võõrast, mida ära tunnevad ja millest jagu saavad. 3.Spetsiifiline immuunsus: kui haigustekitaja siiski tegutseb, läheb käiku tohutu keerukas immuun- süsteem (valgelibled, antikehad, keemilised ained) ja lisaks keha üldreaktsioonid – põletik ja palavik.
Kaltsifitseerunud kõhr Muutusteta kõhr Proliferatsiooni tsoon Hüpertroofia tsoon Kaltsifitseeruva kõhre tsoon Resorptsiooni tsoon Luu Osteoklast Veresoon Osteoblastid Diafüüs Luukoe regeneratsioon · Esimene reaktsioon on hematoomi teke tingituna luuüdi ja periosti veresoonte katkemisest · Peale koagulatsiooni tungib hematoomi sidekude moodustades granulatsioonkoe. Neutrofiilid ja makrofaagid eemaldavad elutud koed, osteoklastid hävitavad luufragmendid Kallus · Granulatsioonkude muutub tihedaks sidekoeks ilmselt koos teatud kõhrkoeliste lisanditega - nim. fibrokartilagiinseks kalluseks · Luuline kallus moodustub nii periosti sisemisest osast, kui ka endostist. Fibrokartilagiinse kalluse resorptsioon ja asendumine luulisega toimub analoogselt kondraalsele luustumisele · Luuline kallus reorganiseerub kompaktolluseks Hematoom
Vanimaks immuunsuse ligiks on MITTESPETSIIFILINE IMMUUNSUS, mille avastas I.I.Mentsikov. Seda immuunsuse liiki nimetatakse mittespetsiifiliseks, kuna ta mõjutab kõiki mikroorganismi, olenamata nende liikidest. Mittespetsiifiliste kaitsemehhanismide hulka kuulub näiteks õgirakkude tegevus. Need rakud on spetsialiseerunud ebasoovitavate materjalide (bakterid, viirused, võõrvalgud) sissevõtmiseks ja nende lagundamiseks. Peamised fagotsüteerivad (õgivad) rakud on: neutrofiilid ja makrofaagid. Seda protsessi aga nimetatakse FAGOTSÜTOOSIKS. Veel nimetatakse neid ka põletikurakkudeks, kuna nad kogunevad alati põletiku piirkonda. Need on rakud, mis suudavad iseseisvalt liikuda. Antikehad aga aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda: kui antikeha on seondunud mingile organismivõõrale kehale (mikroob), siis need seondunud antikehad on signaaliks fagotsüütidele, et nad alustaksid oma tööd.
eest, mis tahavad kehasse tungida läbi nahal olevate haavade. Makrofaag, mis hävitab haigustekitajaid otseselt. Need asuvad kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid, mis toodavad antikehi, ründavad haigustekitajaid ja hävitavad nakatunud rakke. Dendriitrakk, mis aitab aru saada, mis pisik on kehasse tunginud ja kuidas on parim viis seda hävitada.  Haigustekitajaid saab hävitada kolmel viisil: Neutrofiilid ja makrofaagid neelavad haigustekitaja tervelt alla. Tapja-T-rakud hävitavad nakatanud rakud.Viimane viis on antikehadega katmine. 2. Peatükk  Immuunsüsteem oskab kindlaks teha, milline haigustekitaja on keha nakatanud ja otsustada, millisel viisil on kõige parem sellega toime tulla. Sellist immuunsüsteemi võimet nimetatakse antigeenspetsiifilisuseks.  Immuunsüsteem jätab tänu lümfotsüüdidele meelde varem kohatud
kahjustuvad ka teised koed ja rakud. Kõik see viib ägeda põletiku tekkeni, tekib vasodilatatsioon ning plasma ja leukotsüütide eksudatsioon. Murru piirkonnas tekib hematoom (fibrinogeeni konverteeritakse fibriiniks), verevarustuse katkemise tulemusena hüpoksia ja pH tase langeb. Hematoom on omakorda toeks põletikurakkudele. Kahjustuse piirkonda migreeruvad põletikurakud. Esimestena jõuavad kohale polümorfonukleaarsed neutrofiilid (PMN), mis produtseerivad kemokiine, seejärel migreeruvad kohale makrofaagid ja ka lümfotsüüdid. Põletikufaasi alguses produtseeritakse rohkelt pro- (IL-1, IL-6, TNF) ja anti- inflamatoorseid tsütokiine. Hüpoksia tõttu sünteesitakse ka angiogeenseid faktoreid (nt angiopoetiin-1), mille roll seisneb verevarustuse taastamises, nende toimel endoteelirakud migreeruvad kahjustuse piirkonda.
medikamentoosne või patoloogiline. Leukopeenia  leukotsüüte esineb veres notmist vähem. Patoloogiline põhjus Leukoos  leukotsüütide hulga kontrollimatu suurenemine loomal. Patoloogiline põhjus 6. Nimeta vere valgeliblede alaliigid ja nende põhiülesanded. Granulotsüüdid : Eosinofiilid  fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, toodavad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid Neutrofiilid  kinnituvad parasiidi pinnale ja toodavad parasiite hävitavaid aineid Basofiilid  toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis taksitab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka toidu söömist Agranulotsüüdid: Monotsüüdid  fagotsüteerivad baktereid Lümfotsüüdid  organismi spetsiifilise immuunsüsteemifunktsiooni kandjaid 7
Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv, neid on 1 liitris veres 4-10*109. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmereteta). Granulotsüüdid omakorda jagunevad vastavalt tsütoplasma keemilisele koostisele: eosinofiilid 1-6% basofiilid 0-0,5% ja neutrofiilid 60-65% kõikidest leukotsüütidest. Agranulotsüüdid jagunevad sõltuvalt suuruset ja ehituse iseärasusest lümfotsüütideks ja monotsüütideks, mis moodustavad leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30% ja 6-8%. Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt liikuma, kusjuures nende kuju muutub. Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse. Leukotsüütidel on kaitsefunktsioon. Fagotsütoosivõime tõttu on nad võimelised endasse haarama ja
Mõnede ioonide, nagu Cu 2+, Mo2+, Mg2+, ja Al3+ lahustuvus suureneb happelises keskkonnas ja nende [c] muutub mikroobile toksiliseks. Mõnede katioonide, nagu Fe2+, Ca2+, Mg2+ ja Mn 2+ lahustuvus väheneb aluselises keskkonnas sedavõrd, et nad ei ole mikroobile enam kättesaadavad. Jaotus: • Äärmuslikud atsidofiilid – eelistavad väga happelist keskkonda • Atsidofiilid – eelistavad happelist keskkonda (optimaalne pH 1 -5.5) • Neutrofiilid – optimaalne pH 5.5-8 • Alkalifiilid – optimaalne pH 8.5-11.5 • Äärmuslikud alkalifiilid – pH optimum 10 ja enam 18. Kas arhed on bakterid? Mille poolest sarnanevad või erinevad? Arhed on ürgbakterid, kes on eksisteerinud palju kauem,. Nad taluvad kõrgemat temperatuuri ja on ka muidu vastupidavamad. Bakterid kasutavad mitte ainult polüsahhariide, vaid ka rasvu ja muudki orgaanikat. Eubakteritel ja arhedel on kõik kolm (eksamil) küsitud omadust erinevad.
Punased hemoglobiini tõttu. Hea suuruse võrdlus teistele rakkudele. Eluiga ca 120 päeva, lõhustatakse põrna makrofaagide poolt. Kõikde ringlevate punaliblede kogupindala 3800 m2. CO mõjul langeb hapnikusidumisvõime. Leukotsüüdid  A. Granulotsüüdid, sisaldavad tsütoplasmas valgusõmeraid, B. agranulotsüütidel need puuduvad. Leukotsüütidest on kõige rohkem neutrofiile 55-60%, eosinofiile 1-5%, basofiile 0-1%, lünfotsüüte 20-30%, monotsüüte 3-7%. Granulotsüüdid: Neutrofiilid  segmenteerunud tuum (noortel vähesegmenteerunud, väga noored on kepptuumsed, küpsedes segmentatsioon suureneb), natuke suuremad kui erütrotsüüdid. Tsütoplasmas on arvukalt peeneid sõmeraid, mis värvuvad neutraalselt. Neutrofiilid on aktiivselt liikuvad ja fagotsütoosivõimelised, sisaldavad palju lüsosoome, on üks olulisemaid kaitseliine bakteriaalsete infektsioonide vastu. Eosinofiilid  sama suured kui neutrofiilid, sõmerad on roosakalt värvuvad. Eosinofiilid on
endokriinset toimet 47.Ülitundlikuse neli erinevat klassi ja nende lühike iseloomustus. 48.Mis toimub (ja millistes rakkudes) allergilise reaktsiooni käivitumisel? 49.DTH tüüpi reaktsioonides osalevad rakud ja signaalmolekulid? 50.Kuidas aktiveeruvad CTL rakud? 51.CTL membraanses rünnakus kasutatavad mehhanismid. 52.CTL ja NK rakkude aktivatsiooni erinevused. 53.Milliseid „tapmismehhanisme“ kasutavad makrofaagid, eosinofiilid ja neutrofiilid? 54.Millised adhesiooni ja signaalmolekulide interaktsionid on vajalikud , et rakud veenulite endoteeli rakkude vahelt pääseks ümbritsevatesse kudedesse? 55.Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ? 56. Milliseid omandatud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ? 57. Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse viiruslike nakkushaiguste puhul ? 58
(eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%) ja basofiilseteks (0-1%). Kõikidele granulotsüütidele on iseloomulik segmenteerunud rakutuuma olemasolu. Neutrofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasmas leiduvad peened neutraalsete värvidega ilmestuvad sõmerad. Rakutuum on kromatiinirohke ja noorematel rakuvormidel painutatud kepi kujuline - kepptuumalised neutrofiilid (3-5%). Vanemates rakkudes esineb tuum üksikute (tavaliselt 2-5) peente niitjate moodustistega seostunud segmentidega - segmenttuumalised neutrofiilid (kuni 70%). Funktsioon: Põletikukoldes muutuvad neutrofiilid kaitserakkudeks mikrofaagideks. Eosinofiilid
transpordis kogu organismis. Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmerateta). Granulotsüüdid omakorda jagunevad vastavalt tsütoplasma keemilisele koostisele: eosinofiilid 1-6%, basofiilid 0-0,5 % ja neutrofiilid 60-65% kõikidest leukotsüütidest. Agranulotsüüdid jagunevad sõltuvalt suurusest ja ehituse iseärasusest lümfotsüütideks ja monotsüütideks, mis moodustavad leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30 % ja 6-8%. Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt liikuma, kusjuures nende kuju muutub. Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse. Leukotsüütidel on kaitsefunktsioon.
Kui tõsine jama on käes, siis muudetakse vajadusel suureks õgirakkudeks ehk makrofaagideks. Monotsüüdid Nemad reguleerivad immuunrakkude tööd ja ise hävitavad me endi rakke, mis toodavad valesi valke (näiteks kui on nakatanud viirusega või meie endi rakk on muutunud vähirakuks). T- lümfotsüüdid Kõige levinumad valgelibled, moodustades valgelibledest 54-62%. Nimetakse ka õgirakkudeks. Esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni. Võitlevad bakterite, seente ja viiruste vastu. Neutrofiilid Antikeha on valk, mida organism kasutab võõrkehade ohutuks muutmiseks; valk, mida organism kasutab võõrkehade äratundmiseks; suur Y-kujuline valk Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Naha kaitse organismi bakterite eest higi- ja rasunäärmete eritised sisaldavad baktereid hävitavaid ensüüme; bakteritel on raske pääseda läbi tiheda ja mitmekihilise naha. Antigeen on organismile võõras molekul
kolesterooli hulk tõuseb peamiselt pleuraõõnes erütrotsüütide ja leukotsüütide hävimise tagajärjena, kuna nad sisaldavad suures koguses kolesterooli. 13 Teise teooria kohaselt on pleuravedelikus esinev kolesterool pärit plasmast ning eksudaadi korral esinev suurenenud kapillaaride permeaabelsus soodustab selle kogunemist pleuraõõnde. Sarnaselt kolesterooliga suureneb ka LDH hulk pleuravedelikus just vaskulaarse permeaabelsuse suurenemise tõttu. Samas LDH-d vabastavad ka neutrofiilid ning seetõttu on LDH oluline parameeter infektsiooni avastamiseks. Kõige enam probleeme- eksudaadi määramisel kolesterooli näitajaid kasutades- esineb kasvajast põhjustatud eksudaadi puhul. Sellisel juhul on neoplastiline eksudaat biokeemiliste näitajate poolest transudaat. Üldjuhul ei kasutata kolesterooli taset pleuraefusiooni tüübi määramiseks, vaid täpsemaks pleuravedeliku
-> 2 kopsuveeni -> kopsuvärat -> vasak koda -> vasak vatsake veri koosn: plasma-- vesi, valgud, glükoos, rasvad, aminohapped, min.ained, ainevah. lõpp-prod. ül - ainete trans. veres, kaitsefunkts., happe-leelisetasak., osmootne rõhk, tasakaal. verre satt. anioone ja katioone vormelemendid -- erütrotsüüdid e punaverelibled, leukotsüüdid e valgeverelibled -- granolutsüüdid - eosino-, baso-, neutrofiilid; agranulotsüüdid - lümfo-, monotsüüdid, trombotsüüdid e vereliistakud ül - erütrotsüüdid -- gaasivahetus - hapniku ja süsihappegaasi trans.; trombotsüüdid -- vere hüübimine; leukotsüüdid: granolutsüüdid -- neutrofiilid - fagots. bakt. ja koe laguprodukte, eosinofiilid - kaits. allerg. reakts., autoimmuunhaig. ja nugiliste invasiooni eest, basofiilid - vabast. histamiini = allerg. reakts
hingamisfunktsiooni . 11. Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on mehel-158g/l, naisel- 140 g/l hemoglobiini. 12. Seisundit, kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks. 13. Vere valgeliblede e. leukotsüütide normaalne hulk ühes mikroliitris veres on inimesel 4000-10000.; veisel 7000-10000.; hobusel 8000-11000; kanal 20000- 30000.; koeral 9000-13000 mikroliitrit. 14. Leukotsüütide alaliigid on: a) neutrofiilid; ülesanne-fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)lümfotsüüdid.; ülesanne on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi kandjad. c)eosinofiilid; ülesanne-kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. d)basofiilid; ülesanne-toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere
enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes. Hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs kujutab endast hormoone produtseerivate rakkude kogumit, millel on rikkalik verevarustus, kuid kus puudub innervatsioon. Eessagara rakud on jaotatavad kolme tüüpi: basofiilid, atsidofiilid ehk eosinofiilid ja neutrofiilid ehk kromofoobsed rakud. Nimetused tulenevad sellest, milliste värvainetega ja kuivõrd üldse on ühed või teised neist histoloogilisel uuringul värvitavad ja seega teistest eristatavad. Neil rakutüüpidel on aga ka olulised funktsionaalsed iseärasused - nad produtseerivad erinevaid hormoone. Hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs moodustub hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist
Müelodsest reast arenevad erütrotsüüdid ja teised vererakud va need mis kuuluvad lümfoidsesse ritta. Lümfoidses koes on b lümfotsüüdid, need suudavad sekreteerid ja oma pinnal presenteerida antikehi. T- lümfotsüüdid, mis diferentseeruvad eri suundadeks olulisemad t helper ja TC ehk tsütolüütilised lümfotsüüdid. Samuti on siin NK rakud, siin tuleb ka üks osa dentriitrakke. Müeloidne ride – erütrotsüüdid, basofiilid, eosinofiilid, vereliisatkud, neutrofiilid ja monotsüüdid. Leukotsüüdid – tuumaga rakud (imetajatel). Trombotsüütidel ja erütrotsüütidel pole tuuma. Nii lümfoidse kui müeloidse koe rakud millel on tuum on siis leukotsüüdid. Kolm suurusjärku vähem kui erütrotsüüte. Lümfotsüüdid – spetsiifilise immuunsüsteemi rakud on tuumaga rakkudest 20- 40%. Rakkude nimed on seotud värvimisega. Basofiil – värvid mida kasutati annavad aluselises keskkonnas reaktsiooni, neutrofiiilid jne
autofagosoom. See ühineb endosoomiga ning muutub autofagolüsosoomiks. Autofaagia on täpselt reguleeritud vastavalt raku vajaduste muutustele. Näiteks sER, mille osakaal maksarakus suurenes vastuseks mingile toksilisele ainele, eemaldatakse selektiivselt kui mürgist ainet keskkonnas enam pole. Kolmandaks fagotsütoos. Esineb rakkudes, kes on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja mikroorganismide fagotsüteerimisele. Näiteks makrofaagid ja neutrofiilid võivad alla neelata küllaltki suuri võõrkehi, moodustades fagosoomi. See ühineb samuti endosoomiga, moodustades fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos toitumisviisiks. 6 Lüsosomaalsete ensüümide defektidest tingitud haigused Lüsosomaalsed ladestushaigused (storage diseases) on põhjustatud geneetilistest
Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organiismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv, neid on liitris veres 6...10×109. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmerateta). Granulotsüüdid omakorda jagunevad vastavalt tsütoplasma keemilistele koostistele: eosinofillid (Joonis 1) 1-6%, basofillid (Joonis 1) 0-0,5% ja neutrofiilid (Joonis 1) 60- 65% kõikidest leukotsüütidest. Agranulotsüüdid jagunevad sõltuvalt suurusest ja ehituse iseärasusest lümfotsüütideks (Joonis 1) ja monotsüütideks (Joonis 1), mis moodustavad leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30% ja 6-8%. Leukotsüütide füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine. Leukotsüüdid ujuvad ühtses voos, kuid sarnanevad üksteisele väga vähe
Makrofaagid eritavad histamiini, õgirakud söövad haigustekitajad ära. 3) OMANDATUD IMMUUNSUS:​ kõrgelt spetsialiseerunud rakud (vt ↓) Spetsialiseerunud valged verelibled: 1) B-lümfotsüüdid​ - toodetakse luuüdis, bakterite vastu, toodavad antikehi (B + T ~30%) 2) T-lümfotsüüdid​ - toodetakse tüümuses, vähirakkude ja viiruste vastu, lagundavad viirustega nakatunud rakke jm valesid, toodab lüsosoome. 3) Neutrofiilid ​- Õgirakud, esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni, võideldes bakterite, seente ja viiruste vastu. (~60%) 4) Eosinofiilid ​- Osalevad allergilistes reaktsioonides (~1-6%) 5) Basofiilid ​- Eritavad aineid, mis kiirendavad vere voolu põletiku kohta ja aeglustavad vere hüübimist. (<1%) 6) Monotsüüdid ​- muutuvad vajaduse korral suurteks õgirakkudeks e. makrofaagideks. (2-10%) Antigeenid ​- viiruse või patogeeni (nn võõras) valk.
Vererakke on võimalik jaotada järgmiselt: erütrotsüüdid e. punased vererakud leukotsüüdid e. valged vererakud vereliistakud e. trombotsüüdid. Need ei ole terviklikud rakud, vaid on tekkinud megakarüotsüütidest ja kujutavad endast nende rakkude kortikaalse tsütoplasma lahtitulnud fragmente. Leukotsüüte ehk valgevereliblesid võib liigitada graanulite esinemise järgi granulaarseteks ja agranulaarseteks. basofiilid, neutrofiilid ja eosinofiilid ning agranulaarsed monotsüüdid ja lümfotsüüdid (B- ja T-rakud, loomulikud tapjarakud). Agranulaarsed on monotsüüdid ja lümfotsüüdid. 2 nädal. 1. Rakutsükkel (RT) a. Mis asi see on Raku eluperiood ühest jagunemisest teiseni. b. RT faasid M-faas (ProMeAnTel) ja Interfaas (G1, S, G2) c. DNA hulga muutus RT käigus
Leukotsütaarvalem – leukogramm – leukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe. Loendatakse alaliike värvitud vere äigepreparaadis.Rakke eristatakse plasma sõmeruse olemasolu, selle värvumise ja tuuma ehituse põhjal. Granulotsüüdid – tsütoplasmas esinevad sõmerad (60% leukotsüütidest). Eosinofiilid (1-6% koguarvust) punakad sõmerad. Eosinofiilia – arvu suurenemine, parasiidid, allergia, stress. Basofiilid (alla 1%) – sinakad sõmerad. Neutrofiilid (40-75%) – kepptuumalised ja segmenttuumalised. Kepptuumalised – noorvormid, tuum ümar või neerukujuline, murtud kepid. Segmenttuumalised – tuum segmenteerunud – liiguvad aktiivselt, fagotsütoosivõimelised. Agranulotsüüdid – sõmerus puudub. Monotsüüdid (2-10%) – liigub, fagotsüteerib. Lümfotsüüdid (20-45%) – selgepiirilised. Jagunevad T ja B rakkudeks. 2.8.3. Leukotsüütide loome. Leukotsüüdid tekivad punases luuüdis
- -Retikulaarsed kiud Väikseimad, hargnenud kiud, mis on sarnased kollageenile Ekstratsellulaarne maatriks -Struktuursed valgud Kollageen, elastiin -Valk-Polüsahhariid kompleks -seob strukt valgud (proteoglükaan kompleks) -Liimuvad glükoproteiinid (Fibronektiin, laminiin) seovad kompleksi raku membraaniga SIDEKOE RAKUD - talletavad ja annavad edasi metaboliite -oluline roll immuun reaktsioonil -eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid ·Eosinofiilid ·Basofiilid ·Monotsüüdid STATSIONAARSED SIDEKOE RAKUD · Fibroplastid(-SK arvukaim raku vorm -sünteesib enamikke EM komponente) ·Makrofaagid(Ülesanne: koele mitteomaste ainete ja ühendite lagundamine (rakujääkide eemaldamine) -pärinevad verest kus eksisteerivad monotsüütidena - vereringest difundeeruvad sidekoes makrofaagideks ·Rasvarakud ·Nuumrakud ·Mesenhümaalsed tüvirakud KOHEV SK (AREOLAARNE (hea verevarustudega) - RASVKUDE  RETIKULAAR)
Punaseid vererakud sisaldavad hemoglobiini, mis transpordib rakkudesse hapnikku. Valgetel vererakkudel on erinevalt punastest tuum. Nende põhiülesanne on kaitsta keha võõrkehade poolt põhjustavate põletike vastu. Neid nimetatakse ka leukotsüütideks ning nad võivad ületada veresoonte poorid, et jõuda põletikukoldeni. On erinevat liiki valgeid vererakke: granulotsüüdid, lümfotsüüdid ning monotsüüdid; granulotsüüdid võivad olla nii ühe kui ka mitme tuumaga (neutrofiilid, basofiilid ning eosinofiilid) (Vique, 2004). Ateroskleroos (rahvakeeli veresoonte lupjumine) on haigus, kus ained, mis on enamasti kaltsiumsoolad, ladestuvad veresoonte siseseintele, ahendades neid ning selle tulemusena võib tekkida tromb ja isegi äkksurm. Ateroskleroos esineb enamasti vanuritel, kuid ebatervisliku toitumise tagajärjel võib see juhtuda ka noorematel. Ateroskleroosi peamised põhjused on vere kõrge kolesteroolitase, liiga kõrge vererõhk,
nimetus: kasvule Üliõpilased: Robert Risti ja Luise Tiks Õppejõud: Tiina Õpperühm: YASB52 Kuupäev: 14.10.2013 Randla Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Erinevate mikroorganismide kasvukiirus ja fermentatsioon sõltub keskkonnatingimustest (temperatuurist, pH-st, keskkonna koostisest jne). Enamik liike on neutrofiilid (eelistavad neutraalset keskkonda) ja mesofiilid (eelistavad temperatuurivahemikku 20-45 C. Leidub ka organisme, kes elavad äärmuslikes oludes  neid nimetatakse ekstremofiilideks. Null-kraadi lähedal kasvavad psührofiilsed, kuuma käes termofiilsed ja ekstreemselt kuumades tingimustes hüpertermofiilsed organismi. Äärmuslikult happelisi tingimusi eelistavad atsidofiilid, leeliselisi alkalofiilid.
Retikulaarsed kiud- õrnad fibrillid 11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Arenevad kõik lootelisest koest mesenhüümist (lootelehtede vahel olev sidekude) Fibroplastid- aktiivselt rakuvaheainet sünteesivad rakud Rasvarakud- sünteesivad ja säilitavad triglütseriide e rasvu Peritsüüdid- rakud, mis on ühendatud kapillaaride endoteeli rakkudega Kaitserakud o Makrofaagid- fagotsüteerivad vananenud kudesid ja võõrkehi o Neutrofiilid- bakterid, mis fagotsüteerivad patogeene ja enda kudede surnuid osi o Nuumrakud o Lümfotsüüdid- vastutavad spetsiifilise immunvastuse tekkimise eest 12. Tugikudede jaotus tüüpideks Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude Tugifunktsiooniga- Tihe sidekude, kõhrkude, luukude Skeletikoed 13
liikumisvõime. Arenevad vereloomeorganites (eluiga 120 päeva), vanad rakud lammutatakse põrnas. 14. Leukotsüütide ehitus ja talitlus Leucocyti - tuumaga, aktiivse liikumisvõimega ja väga erineva morfol. ehitusega vere vormelemendid. Organismis täidavad kaitsefni, mis väljendub rakulises kaitses - fagotsütoosis. Leukotsüüdid jaotatakse kaheks suureks grupiks: * granulotsüüdid - tsütoplasmas sõmerad – granulocyti 1) neutrofiilsed granulotsüüdid – neutrofiilid. Kepptuumalised neutrofiilid – noorvormid. Tuum kepitaoline. Segmenttuumalised neutrofiilid – küpsed vormid. Tuum segmenteerunud. Fn: neutrofiilid on fagotsüüdid (bakterite õgijad). Esmased rakud, mis reageerivad põletikule. 2) eosinofiilsed granulotsüüdid – eosinofiilid. Punased sõmerad. Fn: allergiliste ja põletikuliste reaktsioonide modulleerimine. 3) basofiilsed granulotsüüdid – basofiilid. Tuum on S-tähe kujuline. Fn: toodavad hepariini – takistab
Lümfiringe ja vereringe võrdlus: Lümfiringes voolab lümf, vereringes veri. Lümfiringe on ühesuunaline (kudedest südame poole), vereringe kahesuunaline. Lümfikapillaarid on läbilaskvamad kui verekapillaarid. 5. Kirjelda vereloome arengut ning joonista vastav skeem. Nimeta tüvirakust algavad arenguteed ja kõik terminaalselt diferentseerunud vererakud, nende kuuluvus adaptiivsesse või innate süsteemi, ning funktsioon organismis. Granülotsüüdid: Neutrofiilid (N)- 50-70% vere leukotsüütidest, N arvu tõus ja noorvormid veres näitavad põletikku, põletikukoldes lõhkevad, vähesel määral ka fagotsüteerivad, hukkunud neutrofiilidest moodustub mäda. Basofiilid (B)- Veres alla 1%, olulised parasiitide vastu ja allergilistes reaktsioonides, graanulites histamiin. Nuumrakud (MC)- Esinevad nahas, respiratoor- ja seedetraktis. Graanulid sisaldavad histamiini jt aktiivseid substantse. Nuumrakud ja vere basofiilid indutseervad allergiaid
T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke 2. Loomuliku immuunsuse 4 kaitsemehhanismi Anatoomiline (nahk ja limaskestad) Füsioloogiline (temp; pH; keemilised mediaatorid Âlüsosoom; inteferoon; pattern recogn.protein (PRR); komplemendi süsteem) Fagotsütoos / endotsütoos Fagotsütoos viib organismi tunginud bakteri makrofaagi või neutrofiili sisse, täpsemalt lüsosoomi, kus ta hävitatakse. Makrofaagid elavad enamasti selle protsessi üle, neutrofiilid aga surevad ja moodustavad niiviisi suure osa mädast, mis nakatunud haavas tekib. Kui patogeen on allaneelamiseks liiga suur, kogunevad makrofaagid ja neutrofiilid tema ümber ja vabastavad sissetungija pinnale enda sees olevaid toksilisi hapnikuühendeid ning defensiine, hävitades sel viisil oma märklaua. Kui makrofaagid tunnevad ära patogeeni, siis hakkavad nad tootma ka mitmeid keemilisi ühendeid, mille mõjul liiguvad infektsioonikohta täiendavad neutrofiilid ja dendriitrakud
multocida toksiin – toksiin väljub, kui bakter lüüsub. Tsütotoksiline proteiin. Takistab osteoblasti diferentseerumist ja seega luu teket. LPS – endotoksiin, väljub, kui bakter hukkub. 3. M. haemolytica virulentsusfaktorid adhesiinid – pilid, välismembraani proteiinid OmpA, Lpp1 kapsel LPS – otseselt toksiline veiste endoteeli rakkudele, muudab leukotsüütide fn. leukotoksiin - mõjutab leukotsüütide ja vereliistakute fn, võib põhjustada tsütolüüsi. Ainult ruminantide neutrofiilid on tundlikud, teised liigid on resistentsed. 4. Veiste pneumoonia ravi ja kontroll Nakatunud loomad tuleb koheselt isoleerida ning ravida nii kiirelt kui võimalik. Raviks kasutatakse oksütetratsükliin, penitsilliin, amoksitsilliin ja makroliidid. Vaktsineerima peaks 3 nädalat enne transportimist. Vaktsiinid (surmatud patogeen) annab lühiajalise ja serotüübispetsiifilise vaktsiini. 5. APP virulentsusfaktorid, APP kultiveerimistingimused
Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutumises, mille tulemusel tekib fibriin. Saab alguse vereliistaku purunemisest. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres 6000-800tk. Leukotsütoos on leukotsüütide hulga suurenemine. Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks, monotsüütideks ning lümfotsüütideks. Leukotsüütide ülesanded on fagotsütoos (neutrofiilid), valgulise päritoluga võõrvalkude hävitamine (monotsüüdid) ning immunoloogiline kaitse (B- ja T-lümfotsüüdid). 10. Vere muutused kehalisel tool Vere reaktsiooni nihe happelisuse suunas. Piimhappe konts tõus. Suureneb ~10% vere viskoossus. Toimub müogenne leukotsütoos, trombotsütoos ning erütrotsütoos. 11. Vereloome. Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas, neerudes, neerupealistes. 12
Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutumises, mille tulemusel tekib fibriin. Saab alguse vereliistaku purunemisest. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres 6000-800tk. Leukotsütoos on leukotsüütide hulga suurenemine. Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks, monotsüütideks ning lümfotsüütideks. Leukotsüütide ülesanded on fagotsütoos (neutrofiilid), valgulise päritoluga võõrvalkude hävitamine (monotsüüdid) ning immunoloogiline kaitse (B- ja T-lümfotsüüdid). 10. Vere muutused kehalisel tool Vere reaktsiooni nihe happelisuse suunas. Piimhappe konts tõus. Suureneb ~10% vere viskoossus. Toimub müogenne leukotsütoos, trombotsütoos ning erütrotsütoos. 11. Vereloome. Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas, neerudes, neerupealistes.
kaltsiumi kanalite ja divalentsete katiooni transporteritega, mis on muidu seotud raua vastuvõtmisega. Nikli transport vere plasmas vahendab albumiini külge seostumine või muude väikeste ligandidele kinnitumine nagu amino happete või väikeste peptiidide külge. Organismis hakkab nikkel tekitama reaktiivseid hapniku liike, nagu näiteks superoksiidi radikaal, vesinik peroksiidi ja hüpokloor hapet, mis surmavad mitut tüüpi rakke nagu neutrofiilid ja T-rakud. Tihe kokkupuude nikliga pärsib ka normaalset mineraalide homöostaasi, mille tõttu lähevad kaltsiumi, magneesiumi, mangaani ja tsingi tasemed madalaks erinevates kudedes ja takistab normaalset raua kofaktoorset seostumist kindlate valkudega. Nikli kõige suuremad terviseriskid on kantserogeensus ja allergiad. Mõlemad tekivad aktiivsete muutustega metaboolsetes radades mis juhivad põletiku teket, stressi, raku jagunemist ja raku surma
lagunemist, hemolüüsi. Selle tagajärjel võib loode haigestuda või isegi hukkuda. Organismi kaitse  Sünnipärane e. loomulik immuunsus:  Epiteeli pidev uuenemine  Eritised: maomahl (pH, pepsiin), lima, pisarad, higi, sülg (loputus, lüsosüüm)  Detoksikatsioon maksas, neerudes, nahas  Humoraalne (lüsosüüm, opsonisatsioon, komplement, interferoon)  Rakuline (mikrofaagid e. neutrofiilid, makrofaagid, NK)  Põletik  Omandatud immuunsus Loomulik humoraalne kaitse: 1. Lüsosüüm. Paljudes kudedes ja koevedelikes pidurdab bakterite ja viiruste arengut ja paljunemist lüsosüüm  mukolüütiliselt toimiv leeliseline ensüüm. Teda leidub:  Süljes  Soole ja nina-neeluruumi limas  Silmalaugude sidekesta sekreedis ja pisarates  Granulotsüütide graanulites  Kopsude makrofaagides 2. Opsonisatsioon .
vahendatud endotsütoosi abil. Paljudel loomaviirustel on fosfolipiidne kaksikkiht, mis ümbritseb viiruse geneetilist materjali ja valgulist katet. See fosfolipiidne kaksikkiht pärineb eelmise peremeesraku membraanist, kust viirus on pungunud. Viiruspartikkel läheneb plasmamembraanile väljastpoolt ning ühineb sellega. Sel moel pääseb viiruslik nukleiinhape tsütoplasmasse. Transtsütoos. Ainete ja võõrkehade liikumine läbi plasmamembraani kindla retseptori abil. Fagotsütoos. Neutrofiilid ja makofaagid. Algloomadel on fagotsütoos toitumisviis. Hulkraksetel pole enamik rakke võimelised fagotsüteerima, seda teevad selleks spetsialiseerunud rakud. Imetajatel on kaks põhilist klassi fagotsüüte: makrofaagid ja neutrofiilid (mõlemad ühisest eellasest). Et saada fagotsüteeritud, peab osake seostuma raku pinnale teatud retseptorite abil, mis on funktsionaalselt seotud raku fagotsütootilise masinavärgiga. Makrofaagide ülesandeks on ka vananenud rakkude "äraseedimine"
lagunemist, hemolüüsi. Selle tagajärjel võib loode haigestuda või isegi hukkuda. Organismi kaitse  Sünnipärane e. loomulik immuunsus:  Epiteeli pidev uuenemine  Eritised: maomahl (pH, pepsiin), lima, pisarad, higi, sülg (loputus, lüsosüüm)  Detoksikatsioon maksas, neerudes, nahas  Humoraalne (lüsosüüm, opsonisatsioon, komplement, interferoon)  Rakuline (mikrofaagid e. neutrofiilid, makrofaagid, NK)  Põletik  Omandatud immuunsus Loomulik humoraalne kaitse: 1. Lüsosüüm. Paljudes kudedes ja koevedelikes pidurdab bakterite ja viiruste arengut ja paljunemist lüsosüüm  mukolüütiliselt toimiv leeliseline ensüüm. Teda leidub:  Süljes  Soole ja nina-neeluruumi limas  Silmalaugude sidekesta sekreedis ja pisarates  Granulotsüütide graanulites  Kopsude makrofaagides 2. Opsonisatsioon .
OMANDATUD IMMUUNSUS ei muutu eluea jooksul; toimib kiirest ning olemas on mälu. Ei kandu edasi. On seotud just lümfotsüütidega  s.t B- ja T-rakkudega ehk antigeen-septsiifiline lümfotsüütide vastus. Vajab toimeks erilisi rakke/organeid: · B-rakud  antikehad · Th-rakud  abistavad · Tc-rakud  tapavad · Dendriitrakud  võimaldavad T-rakkudel antigeeni ära tunda · Makrofaagid - fagotsüteerivad · Neutrofiilid  fagotsüteerivad Th ja Tc tasakaal 2:1, kui rikutud see, siis autoim haigused ja im.puudulikkus. O.i. on iseloomulik: 1. Spetsiifilisus 2. Mitmekesisus 3. Immunoloogiline mälu 4. Oma vs võõra eristamine Inimesel esinevad antikehade põhiklassid on: · immunoglobuliin A (IgA) · immunoglobuliin D (IgD) · immunoglobuliin E (IgE) · immunoglobuliin G (IgG) · immunoglobuliin M (IgM)
Paljudel loomaviirustel on fosfolipiidne kaksikkiht, mis ümbritseb viiruse geneetilist materjali ja valgulist katet. See fosfolipiidne kaksikkiht pärineb eelmise peremeesraku membraanist, kust viirus on pungunud. Viiruspartikkel läheneb plasmamembraanile väljastpoolt ning ühineb sellega. Sel moel pääseb viiruslik nukleiinhape tsütoplasmasse. Transtsütoos. Ainete ja võõrkehade liikumine läbi plasmamembraani kindla retseptori abil. Fagotsütoos. Neutrofiilid ja makofaagid. Algloomadel on fagotsütoos toitumisviis. Hulkraksetel pole enamik rakke võimelised fagotsüteerima, seda teevad selleks spetsialiseerunud rakud. Imetajatel on kaks põhilist klassi fagotsüüte: makrofaagid ja neutrofiilid (mõlemad ühisest eellasest). Et saada fagotsüteeritud, peab osake seostuma raku pinnale teatud retseptorite abil, mis on funktsionaalselt seotud raku fagotsütootilise masinavärgiga. Makrofaagide ülesandeks on ka vananenud rakkude "äraseedimine".
annaabi.ee 
