1. iseseisev vahetöö (1)

Eesti Maaülikool - Meditsiin - Füsioloogia

5 VÄGA HEA

FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS
Iseseisev vahetöö nr.1
Nimi:
Rühm:
Kuupäev:

Organismi vedelikuruumid on vesi, koevedelik , lümf ja vereplasma .

Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf.

Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes suhtelist stabiilsust rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks.

Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad kehatemperatuur

Veri koosneb:
1)vereplasma
2) vormelemendid – punalibled, valgelibled ja vereliistakud

Vere põhiülesanded on:1) homöostaas – rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine. 2)transpordifunktsioon 3)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid.

Vere punaliblede e. erütrotsüütide arv ühes mikroliitris veres on inimesel 4-6; seal 6-8; veisel 6-8; hobusel 7-12.; kanal 2,5-3,2

Punaliblede ülesanne on hapniku transport.

Seda ülesannet täidab punalibledes sisalduv liitvalk …hemoglobiin, milles sisalduv raua aatom võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse.

Hematokrit iseloomustab punaliblede arvu määramist. Erütrotsüütide arv ühes mm3(ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni .

Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on mehel-158g/l, naisel- 140 g/l hemoglobiini.

Seisundit , kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks.

Vere valgeliblede e. leukotsüütide normaalne hulk ühes mikroliitris veres on inimesel 4000-10000.; veisel 7000-10000.; hobusel 8000-11000; kanal 20000-30000.; koeral 9000- 13000 mikroliitrit.

Leukotsüütide alaliigid on:

neutrofiilid; ülesanne-fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid.
b)lümfotsüüdid.; ülesanne on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi kandjad.
c) eosinofiilid ; ülesanne-kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid.
d) basofiilid ; ülesanne-toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas, pärast rasvarikka söögi söömist.
e)monotsüüdid.; ülesanne- fagotsüteerivad baktereid

Leukotsütaarvalem e leukogramm on erinevate valgevere rakkude suhteline arv vereanalüüsis

Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres.

Leukopeenia on valgeliblede arvu langemine veres.

Leukeemia (leukoos) on seisund, kus…mõne leukotsüüdi alaliik on pahaloomuliselt paljunenud veres.

Vereplasma koosneb: veest, valkudest, mittevalgulistest orgaanilistest ühenditest(glükoos, rasvhapped, sapphapped , kolestorool, karbamiid , kreatiin, aminohapped , ammooniumsoolad) ja anorgaaanilistest ainetest(Na, Ca, K ja Cl- ioonid , mikroelemendid, sulfaat -, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid).

Vereplasma valgud jagunevad:

albumiinid, ülesanne-ainete transport

globuliinid ., ülesanne on transportida glükoosi, lipiide , polüsahhariide

fibriogeen, ülesanne-vere hüübimine

Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised:

karbonaatpuhversüsteem

fosfaatpuhversüsteem.

vere valkude puhversüsteem

Kõige kiiremini reageerib happe-leelise lisandumisele veres raud

Atsidoos tähendab…vere pH kiiret muutumist happelisuse suunas.

Alkaloos tähendab…vere pH nihkumist aluselisuse suunas.
25.
Vere hüübimise põhietapid on: Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine – fibrinogeenimuutumine lahustumatuks kiudjaks aineks – fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel.
Vere hüübimise sisemine mehhanism(intrinsicpathway) käivitub faktor XII kokkupuutel kollageeniga. Aktiivne faktor XII aktiveerib järgmise hüübimisfaktori, see omakorda järgmise jne. Vere hüübimise välimine mehhanism(extrinsicpathway) on sisemisest lühem ja käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi koetromboplastiinitoimel, mis aktiveerib faktori VII. Võtmereaktsiooniks, milleni jõuavad nii sisemine kui ka väliminemehhanism, on protrombiiniaktiveerimine ja trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga

Vere hüübimist saab vältida hirudiini.lisamise teel katsutisse

Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on AB0-süsteem ja Reesussüsteem
AB0 süsteemi veregruppe määratakse järgmiselt…
Veregrupp
Anti-A seerum
Anti-B seerum
O
A
B
AB

……………………………………..

Reesuskonflikt tähendab järgmist: Reesuskonflikt võib tekkida siis kui reesusnegatiivne ema kanna reesuspositiivset loodet. Kui see laps on emal esimene, siis konfliktiohtu pole. Umbes 3% juhtudest on ohustatud eme järgmine reesuspositiivne laps, kuna ema organismis peale esimest sünnitust moodustunud antikehad võivad difundeeruda läbi platsenta ja põhjustada loote erütrotsüütide aglutinatsiooni.

Veregruppe koduloomadel on praktikas vaja teada selleks, et
a)selgitada välja nende põlvnemist
b)teada saada kas kaksikud on pärit ühest või kahest munarakust
c)erisooliste järglaste korral välja selgitada friimartinismi juhud

Lümf tekib verekapilaaristikust väljanõrgunud vereplasma koostisosadest ja nendega segunenud ainevahetusproduktitest ja koosneb…plasmast ja selles asetsevatest vähestest lümfirakkudest.

Lümfisõlmede ülesanne on talitleda filtritena: lümfotsüüdid hävitavad mikroobe ja kehavõõraid aineid, seal moodustuvad ka antikehad.

Loomaraku membraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolestoroolist.

Difusioon on selline transpordimehhanism, kus gaasid(või siis vesi, etanool, glütserool jt.) liiguvad mööda konsentratsioonigradienti kõrgemalt madalama suunas.

Aktiivtranspordiga on tegemist, kui transport on vastu konsentratsioonigradienti.

Na-K-pump toimib järgmiselt: 3Na+ viiakse välja ja 2K+ liigub raku sisse.

Erutuvad koed on närvi ja lihaskude.
Membraanipotentsiaali tekkepõhjuseks on…Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel.

Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised .

Aktsioonipotentsiaal (AP) on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil ja kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel.

AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskkonna muutumine.

Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad järgmised muutused: Na – kanalid avanevad , rohkem Na- kanaleid avaneb , Na-kanalid sulguvad, K-kanalid avanevad, K-kanalid sulguvad

Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata närvikiududes on…Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliinkestaga aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier’ soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliinkestata aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi.

Sünaps on ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne.

Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu.

Refleks on närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele.

Refleksikaar koosneb retsptorist, sensoorsest närvist, refleksikeskusest, motoorsest närvist ja efektorist.

Lihaskoe liigid on vöötlihaskude, silelihaskude ja südamelihaskude.

Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on sarkomeer

Lihaskontraktsiooni mehhanism on järgmine:
Kontraktsioonimehhanism 1
Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks „lükkab” tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini.
Kontraktsioonimehhanism 2
AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub „ libisemine .”
Kontraktsioonimehhanism 3
ATP molekul seostub müosiiniga, müosiin ja aktiin eralduvad teineteisest.
Kontraktsioonimehhanism 4
ATP laguneb ja müosiini pea pöördub lähteasendisse. Kui Ca pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi, siis lihas lõtvub. Kui Ca jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub. ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR-i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra

Lihastöö energia saadakse:
a)ATP
b)Kreatiinfosfaat
c)Glükoos
d)tiglütseriidid

Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt:

Lihaskontraktsiooni iseloom ja amplituud sõltub ärrituse sagedusest järgmiselt: Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks

Lihastoonus tähendab pingeseisundit.ja selle tekkepõhjus on see, et neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused sinaale lihaskiu pikkuse ja pinge kohta lihaskäävilt nind kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt.

………………………………………….
53. Silelihaste struktuur ja talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: Silelihaskiudude talitluse iseärasused-
* toonuse pikajaline säilitamine
* silelihaskude on plastiline
* erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihastes
* Silelihaste membraanipotensiaal on -50-60 mV, s.o.30 mV vähem negatiivsem
skeletilihastel.
* Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat
AP teket:
AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas).
AP võib tekkida spontaanselt (sooleseinad, kusejuha ).
AP võib tekkida vastusena lihase väljavenimisele (sool, põis).
Kontraktsioon võib tekkida ka ilma AP-ta vastuseks humoraalsetele teguritele:
Koefaktorid(hapniku defitsiit, süsihappegaasi sisalduse suurenemine, piimhappe kuhjumine jne) mõjutavad verekapillaride seinte lihaskihti.
Hormoonid (kui on olemas vastav retseptor

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 94 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

climbatize Õppematerjali autor

KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskesk

Bioloogia

Rohkem sarnaseid