Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

1. iseseisev vahetöö (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS
Iseseisev vahetöö nr.1
Nimi:
Rühm:
Kuupäev:

  • Organismi vedelikuruumid on vesi, koevedelik , lümf ja vereplasma .
  • Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf.
  • Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes suhtelist stabiilsust rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks.
  • Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad kehatemperatuur
  • Veri koosneb:
    1)vereplasma
    2) vormelemendid – punalibled, valgelibled ja vereliistakud
  • Vere põhiülesanded on:1) homöostaas – rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine. 2)transpordifunktsioon 3)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid.
  • Vere punaliblede e. erütrotsüütide arv ühes mikroliitris veres on inimesel 4-6; seal 6-8; veisel 6-8; hobusel 7-12.; kanal 2,5-3,2
  • Punaliblede ülesanne on hapniku transport.
  • Seda ülesannet täidab punalibledes sisalduv liitvalk …hemoglobiin, milles sisalduv raua aatom võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse.
  • Hematokrit iseloomustab punaliblede arvu määramist. Erütrotsüütide arv ühes mm3(ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni .
  • Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on mehel-158g/l, naisel- 140 g/l hemoglobiini.
  • Seisundit , kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks.
  • Vere valgeliblede e. leukotsüütide normaalne hulk ühes mikroliitris veres on inimesel 4000-10000.; veisel 7000-10000.; hobusel 8000-11000; kanal 20000-30000.; koeral 9000- 13000 mikroliitrit.
  • Leukotsüütide alaliigid on:
  • neutrofiilid; ülesanne-fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid.
    b)lümfotsüüdid.;
    ülesanne on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi kandjad.
    c) eosinofiilid ;
    ülesanne-kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite
    hävitavaid aineid.
    d) basofiilid ;
    ülesanne-toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere
    hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas, pärast
    rasvarikka söögi söömist.
    e)monotsüüdid.;
    ülesanne- fagotsüteerivad baktereid
  • Leukotsütaarvalem e leukogramm on erinevate valgevere rakkude suhteline arv vereanalüüsis
  • Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres.
  • Leukopeenia on valgeliblede arvu langemine veres.
  • Leukeemia (leukoos) on seisund, kus…mõne leukotsüüdi alaliik on pahaloomuliselt paljunenud veres.
  • Vereplasma koosneb: veest, valkudest, mittevalgulistest orgaanilistest ühenditest(glükoos, rasvhapped, sapphapped , kolestorool, karbamiid , kreatiin, aminohapped , ammooniumsoolad) ja anorgaaanilistest ainetest(Na, Ca, K ja Cl- ioonid , mikroelemendid, sulfaat -, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid).
  • Vereplasma valgud jagunevad:
  • albumiinid, ülesanne-ainete transport
  • globuliinid ., ülesanne on transportida glükoosi, lipiide , polüsahhariide
  • fibriogeen, ülesanne-vere hüübimine
  • Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised:
  • karbonaatpuhversüsteem
  • fosfaatpuhversüsteem.
  • vere valkude puhversüsteem
  • Kõige kiiremini reageerib happe-leelise lisandumisele veres raud
  • Atsidoos tähendab…vere pH kiiret muutumist happelisuse suunas.
  • Alkaloos tähendab…vere pH nihkumist aluselisuse suunas.
    25.
    Vere hüübimise põhietapid on: Vere hüübimist tingib vereplasmas
    lahustatuna esineva valkaine – fibrinogeenimuutumine lahustumatuks
    kiudjaks aineks – fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on
    verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel.
    Vere hüübimise sisemine
    mehhanism(intrinsicpathway) käivitub faktor XII kokkupuutel
    kollageeniga. Aktiivne faktor XII aktiveerib järgmise
    hüübimisfaktori, see omakorda järgmise jne. Vere hüübimise
    välimine mehhanism(extrinsicpathway) on sisemisest lühem ja
    käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi
    koetromboplastiinitoimel, mis aktiveerib faktori VII.
  • 1-iseseisev vahetöö #1 1-iseseisev vahetöö #2 1-iseseisev vahetöö #3 1-iseseisev vahetöö #4 1-iseseisev vahetöö #5 1-iseseisev vahetöö #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor climbatize Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    doc

    Eesti Maaülikooli füsioloogia iseseisev töö

    FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi:Tauri Tamm Rühm:LP I (rühm II) Kuupäev: 25.03.09 Organismi vedelikuruumid, vere füsioloogia 1. Organismi vedelikuruumid on rakud, rakuväline piirkond. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, lümf ja vereplasma. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes rakkudele optimaalse elukeskonna tagamist. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad

    Füsioloogia
    thumbnail
    34
    doc

    KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

    KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik. Keha vedelikuruumide maht on s

    Füsioloogia
    thumbnail
    34
    doc

    Kordamisküsimuste vastused

    FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi

    Füsioloogia
    thumbnail
    35
    doc

    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastuse d

    1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi

    Füsioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Füsioloogia kordamise vastused

    1. Looma sisekeskkond ja selle 2. Transpordifunktsioon · imetajatel tuumata · lindudel, - ja kaks -ahelat, ning iga kollageeniga. Aktiivne faktor XII homeostaas. Mõiste ja · toitaineid seedetraktist rakkude ja reptiilide ja amfiibidel sisaldavad ahelaga liitunud heemist, mis aktiveerib järgmise mehhanism. salvestusorganiteni · jääkaineid tuuma· kuju on muutuv, sisaldab kahevalentse raua aatomit. hüübimisfaktori, see omakorda Organismi sisekeskkond:· erituselunditesse (neerud, kopsud, deformeeruvad vastavalt soone ·Hemoglobiini unikaalseks järgmise jne. Koevedelik · veri · Lümf · higinäärmed) · hapnikku kopsudest läbimõõdule· diameeter varieerub

    Füsioloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Füsioloogia KT1

    1. variant 1. Mida tähendab mõiste "sisekeskonna homöostaas"? Milles see avaldub? Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. Need võimaldavad hoida keskkonnatingimusi optimaalsel tasemel. Sisekeskkonna homöostaas on suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 2.Kuidas eraldada vereplasmat ja vereseerumit? Vereplasma ­ õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Fibrinogeen ei ole eraldatud Vereseerum ­ vereplasmast on fibrinogeen eraldatud. Neid saab üksteisest eraldada tsentrifuugides ­ vererakud sadestuvad põhja. 3.Kirjeldage lühidalt erütrotsüütide loomet ja selle regulatsiooni. Loome ehk erütropoees ­ erütrotsüütide loome, toimub punases luuüdis. Nende eellasteks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte tüüpi vererakke. Seda reguleerib neerudes olev hormoon erütropoetiin, mille hulk veres suureneb hapni

    Füsioloogia
    thumbnail
    15
    doc

    Kordamisküsimused (vastused)

    Füsioloogia eksami küsimused. 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja organismidel. Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse ­ anatoomia (Anatoomia (

    Füsioloogia
    thumbnail
    98
    docx

    Kordamine füsioloogia eksamiks

    KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskesk

    Bioloogia




    Kommentaarid (1)

    mymoment123 profiilipilt
    mymoment123: aitas, suur tänud!
    15:35 24-11-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun