Lümfisüsteem - ülevaade üldisest ehitusest (0)

Lümfisüsteem Systema lymphaticum
Lümfisüsteemi kuuluvad:
Lümf , lümfotsüüdid , lümfisooned, lümfisõlmed , lümfifolliikulid, tonsillid , difuusne lümfikude, põrn ja harknääre (tüümus).
Lümfisüsteemi ülesanded:
1.Vedelikubilansi tasakaalustamine kudedes ning kudede puhastamine rakurusudest jne.
2.Rasva jne. imendamine soolestikust.
3.Organismi kaitse mikroobide vastu.
Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi. Kudedest väljuv lümf sisaldab (lisaks sooltes imendunud toitainetele) palju rakkude ainevahetuse jääke, surnud rakkude tükke ja mikroobe . Lümfis ringleb hulgaliselt organismi kaitserakke – lümfotsüüte, aga ka makrofaage jm.
Lümfotsüüdid on üks liik vere valgeliblesid (vt. veri ), algselt pärinevad punasest luuüdist , kuid osa liike küpsevad ja paljunevad (kloneeruvad) lümfielundeis. Luuüdis (bone marrow!) küpsevad B-lümfotsüüdid, tüümuses ( thymus ) küpsevad T-lümfotsüüdid.
Lümfisooned : - sarnanevad ehituselt ja omadustelt veenidele; - lihtsaim jaotus: lümfikapillaarid - algavad umbselt!; on verekapillaaridest suurema läbimõõduga ja seina rakkude vahel on suuremad avad; lümfisooned (kitsamas mõttes) – kulgevad läbi lümfisõlmede , liituvad järjest suuremateks; lümfitüved (truncus lymphaticus) – tekivad mingi suurema kehaosa kõigi soonte liitumisest (näiteks nimmetüvi – alajäsemest, kaelatüvi – kaelast jne.)
Kehaosade tüved koonduvad 2 lõppjuhaks: A. Rinnajuha ( ductus thoracicus ) – ¾ kehast B. Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter ) – ¼
Lümfikude (ka: lümfoidkude) on üks retikulaarse (võrkja) sidekoe liik. Lümfikoe moodustavad kollageenkiudude võrgustik, seda tootvad fibrotsüüdid ja osalt kiududele kinnitunud, osalt vabad lümfotsüüdid, makrofaagid jt. rakud . Lümfikude esineb kas difuusse lümfikoena elundite seintes või on koondunud lümfifolliikuliteks.
Lümfifolliikulid on siseelundite seinte limaskestas ja lümfisüsteemi elundites asuvad lümfikoe kogumikud; väikesed l. folliikulid on ümarad, diam. sageli alla 1 mm; suured l.folliikulid (diam. 1- 6 mm) on sageli kannu või kausikujulised – sees krüpt.
Tonsillid e. mandlid (vt. neelurõngas!) on suurte lümfifolliikulite ja difuusse lümfikoe kogumikud.
Lümfisõlmed: - on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised struktuurid lümfisoonte teel,- lümfisõlmede ülesandeks on neist läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine, - lümfisõlmedesse siseneb mitu väiksemat lümfisoont, väljub aga 2 – 3 suuremat;- lümfisõlmed on ümbritsetud sidekoelise kapsliga, millest lähtuvad sõlme sisse samuti sidekoest vaheseinad – trabeekulid, trabeekulite vahel on õõned – siinused , mis on täidetud lümfikoega, - lümfi voolamisel läbi sõlme takerduvad suuremad rusud ja mikroobid lümfikoe võrgustikku ja fagotsüteeritakse makrofaagide poolt, väiksemaid mikroobe “püüavad” vabalt liikuvad valgelibled .
Rinnajuha (ductus thoracicus):- inimkeha suurim lümfisoon ;– algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest, alguskohal tihti laiend – piimanditsistern (cisterna chyli), - kulgeb rinnaõõne tagaseinal, suubub vasakusse venoosnurka; - kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist)
Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter): - tekib rinnaõõnes parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel;- suubub paremasse venoosnurka,- kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist)
Põrn ( spleen , lien):
- sarnaneb suurele lümfisõlmele!- on tumepunase või lillaka värvusega, ca 150 g raskune kohvioakujuline intraperitoneaalne elund vasakul ülakõhus (mao taga ja neerust kõrgemal),- nõgusa külje keskel asub põrnavärat (hilum), mida läbivad põrnaarter, põrnaveen, närvid ja lümfisooned; - on ümbritsetud sidekoest kapsliga, millest lähtuvad trabeekulid, trabeekulite vahel paikneb pulp – põrna lümfikude, pulp jaguneb valgeks (arterite ümber) ja punaseks (veenide juures), - ülesanded: vere (ja veidi ka lümfi) puhastamine, vanade vererakkude lammutamine , lümfotsüütide paljundamine ja veredepoo.
Harknääre e. tüümus (thymus):
- asub rinnaõõnes rinnaku taga, - koosneb kahest sagarast, peal õrn kapsel ,- sisaldab rohkesti lümfikudet, selle vahel näärmekude (on ka sisesekretsioonielund!),- maksimaalse suuruse – kaal ca 35 g – saavutab puberteediea lõpuks, edaspidi hakkab taandarenema ja asenduma rasvkoega – vanematel inimestel pole enam selgelt eristatav ,- ülesanded: lümfotsüütide kloonimine ja küpsemise tagamine, immuunreaktsioonide regulatsioon hormoonide abil jne.
Organismi kaitse haigustekitajate vastu:
1.Nahk ja limaskestad: terve katteepiteel (nii naha- kui sooletüüpi) on väga tugev mehaaniline barjäär mikroorganismidele; lisaks on inimkeha eritised (sülg, maomahl , higi, rasu , uriin jne.) värskelt bakteritsiidsed või bakteriostaatilised.
2. Mittespetsiifiline immuunsus : hulk vere valgeliblesid (makrofaagid, neutrofiilid ja osa lümfotsüüte) hävitavad pidevalt kõike võõrast, mida ära tunnevad ja millest jagu saavad.
3.Spetsiifiline immuunsus: kui haigustekitaja siiski tegutseb, läheb käiku tohutu keerukas immuun-süsteem (valgelibled, antikehad , keemilised ained) ja lisaks keha üldreaktsioonid – põletik ja palavik .