Vere komponendid ja nende funktsioonid (0)

Vere komponendid ja nende 
funktsioonid
Biokeemia ettekanne
 
 
MIS ON VERI ?
 Veri on vedel sidekude, voolates teiste kudede 
vahel ja olles nende vahendajaks. 
 Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 
6 – 8 %.
 
 
VERE KOOSTIS
 
 
 
 
VERE KOOSTIS
Plasma
Vereliistakud  (trombotsüüdid)
Punased  verelibled  
Rasvagloobulid (Fat globules)
Valged verelibled
Keemilised ained:
Valgete  vereliblede  tüübid:
süsivesikuid
lümfotsüüdid
valgud
monotsüüdid
hormoonid
eosinofi lid
Gaasid:
basofi lid
hapnik
neutrofi lide
süsinikdioksiid
lämmastik
 
 
VERE KOOSTIS
 
 
VERE PEAMISED ÜLESANDED
1. Veri koos lümfi ja koevedelikuga moodustavad 
organismi sisekeskkonna; 
2. Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku 
ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. 
Toitainete oksütatsioonil kudedes vabanenud 
süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi 
ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab 
hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid 
nende toimekohtadesse. Veri jaotab ka ainevahetuses 
tekkinud soojuse. a) trantspordibkeemiliselt seotuna nt. 
hapnik seotakse hemoglobiiniga, vabastatakse 
kudedesse. b) trantsp. vabalt, veres lahustatuna nt. 
 
glükoosi trant
 
sport veres lahustatuna. 
VERE PEAMISED ÜLESANDED
3. Sisekeskkonna suhtelise püsivuse (homöostaasi) 
säilitamine vere mahu kaudu reguleeritakse organismi 
soolade ja vee sisaldus.Verega ühtlustatakse organismis 
ainevahetuses tekkinud  soojus , temperatuuri tasakaalu 
säilitamine, osmootse  rõhu säilimine. 
4. Kaitsefunktsioon a) immuunsüsteemi osa - osa vereliblesid 
on võimelised  kahjutuks tegema haiguse tekitajaid. b) Vere 
hüübimine - muidu jookseksime verest tühjaks. c) 
fagotsütoosi võime. 
5. Kommunikatsiooni funktsioon  seondub  tema hormoonide 
vahendamise võimega. 
6. Homöostaatiline funktsioon- vere ülesandeks on keskkonna 
 
püsivuse säilitam  ine: pH regulatsioon , temperatuur, 
osmootse rõhu tasakaalu säilitamine.
VEREPLASMA  KOOSTIS
• Vesi (Lahustab aineid, annab verele voolavuse)
• Erinevad valgud:
–  Antikehad  e.  immuunglobuliinid  (Antikehad bakteriaalsete antigeenide ja kehavõõra valgu 
vastu)
– Hormoonid ( Reguleerivad organismi kudede ja elundite talitlust; hormoonid reguleerivad 
organismi ainevahetust, muutes ensüümide akti vsust või hulka; kannavad edasi infot. 
Insuliin  võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja 
lihasrakkudess; Insuli n osaleb veel aminohapete imendumisel rakkudesse, auurendab ka 
kaaliumi li kumist rakku;Insuli n avaldab toimet rasvaainevahetusele)
– Transpordimolekulid ( Transport)
•  Toitained :
– Suhkrud (Glükoos on vajalik keha organite ja kudede varustamisel energiaga) 
– Rasvad (Kolesteroolil on hädavajalik rol  rakumembraani, hormoonide, ja vitami ni D 
moodustamisel.)
– Aminohapped (plasmavalkude süntees (näiteks verevalke albumi ni ja fibrinigeeni, mis on 
olulised vere hüübimise puhul), punaste vereliblede süntees lootel (hiljem sünteesib 
 
punaseid vereliblesid luuü  di), vere punaliblede lagundamine kahjulike ainete lagundamine)
VEREPLASMA VALGUD
Albumiinide ülesanded: 
ainete transport (metalliioonid, rasvhapped , 
sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, 
bilirubiin , urobiliin, ravimid )
Globuliinide ülesanne: 
α - globuliinid transpordivad glükoosi, 
bilirubiini, B12‐vitamiini, kortisooli ja 
türoksiini, vaseioone;    
β‐globuliinid transpordivad  lipiide , 
polüsahhariide, rauda (transferriin)
 
 
VEREPLASMA FUNKTSIOONID
 Ülesanne: Lahustunud toitainete transport 
(oluline vere ja kudede vahelises vee ja 
ainevahetuses),  vere osmootse rõhu 
määramine (seeläbi rakkude ja vere 
veesisalduse regulatsioon), organismi 
happeleelistasakaalu säilitamine.
 Transpordib mitmeid aineid (kaltsium, 
rasvhapped, ravimid), ioone, glükoosi, 
amino- ja muid orgaanilisi happeid, 
kolesterooli ja teisi rasvu, hormoone, uureat 
ja muid ainevahetuse jääke.
 
 
 Vereplasma valgud on ka valgureserviks.
VEREPLASMA ÜLESANDED
Vereplasma valkude  osmootne  rõhk ehk kol oidosmootne ehk  onkootne  rõhk on 
keskmiselt 3,3kPa. Onkootne rõhk moodustab vere kogu osmootsest rõhust 
1/200, kuid siiski oleneb sel est vere ja kudede vaheline ainete vahetus  ning 
esmauri ni teke.
Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist veres. Albumiinidega on 
osaliselt või täielikult seotud kaltsium, rasvhapped ja mõned ravimid ning 
globuli nidega kortisool, türoksiin, osa lipi de, raud, vitami nid.
Vereplasma valkude tähtsus organismi kaitsereaktsioonides avaldub 
selles, et suur osa antikehasid on globuliinide hulka kuuluvad 
immuunglobuliinid.
Vereplasma valgud moodustavad ühe osa vere puhversüsteemidest, sest 
valgumolekulid on oma  amino- ja karboksüülrühmade tõttu  võimelised 
reageerima ni  aluste kui ka hapetega ja see aitab neil osa võtta happe-
leelise tasakaalu säilitamisest. Samuti on vereplasma valgud organismile 
teatud valgureserviks.
 
 
PUNASED VERELIBLED EHK 
ERÜTROTSÜÜDID
Koostis: Rauda sisaldav 
valik  hemoglobiin - 
30% rakkude massist
Ülesanne: Hapniku 
sidumine kopsudes 
hemoglobiini  
koosseisu ja 
transport kudedesse
 
 
VALGED VERELIBLED EHK 
LEUKOTSÜÜDID
1 MM3 VERES 6000 -  8000
• LEUKOTSÜTOOS - leukotsüütide 
hulga suurenemine
• LEUKOPEENIA - leukotsüütide hulga 
vähenemine
JAGUNEVAD:
GRANULOTSÜÜDID: 62%
– Eusinofi lid 2%
– Basofi lid