Ajuripats ja tema hormoonid (0)

Akadeemia Nord - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Ajuripats ja tema hormoonid

Referaat

SISUKORD

Ajuripats ehk Hüpofüüs 3 lk.

Hüpofüüsi eessagara hormoonid 3 lk.

Hüpofüüsi tagasagara hormoonid 5 lk.

Hüpofüüsi haigused 6 lk.

1. AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS

Ajuripatsi ehk hüpofüüsi ladina keelne nimetus on hypophysis. Hüpofüüs asetseb ajukolju alusel kiilluus nn. türgi sadula augus, olles paigutatud otsekui luust moodustunud kapslisse. Lehtri kaudu on ta ühenduses vaheaju alumise osa hüpotalamusega. Hüpofüüs on küll väike (läbimõõt ca 1 cm, kaal 0.5-1.0 g), kuid äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust.
Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes. Hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs kujutab endast hormoone produtseerivate rakkude kogumit, millel on rikkalik verevarustus , kuid kus puudub innervatsioon. Eessagara rakud on jaotatavad kolme tüüpi: basofiilid , atsidofiilid ehk eosinofiilid ja neutrofiilid ehk kromofoobsed rakud. Nimetused tulenevad sellest, milliste värvainetega ja kuivõrd üldse on ühed või teised neist histoloogilisel uuringul värvitavad ja seega teistest eristatavad. Neil rakutüüpidel on aga ka olulised funktsionaalsed iseärasused - nad produtseerivad erinevaid hormoone. Hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs moodustub hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist. Seega on ta vaadeldav kui närvisüsteemi spetsialiseerunud osa, mis on kohanenud sisesekretoorse näärme funktsiooni täitmiseks. Kuna hüpofüüsi tagasagarast verre eritatavad hormoonid sünteesitakse eespool mainitud suurte neuronite kehades, mis paiknevad hüpotalamuses, käsitletakse neid sageli neurohormoonidena. Hüpofüüsi vahesagar on õhuke rakkude kiht ees- ja tagasagara vahel, mis on innerveeritud hüpotalamusest lähtuvate närvikiudude poolt, kuid mille sisesekretoorne funktsioon on inimesel võrdlemisi väheoluline.

2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid

Hüpofüüsi eessagaras produtseeritavate hormoonid on adenokortikotroopne hormoon , türeoidnääret stimuleeriv hormoon, folliikuleid stimuleeriv hormoon ja luteniseeriv hormoon. Nende hormoonide üldnimetus on glandotroopsed hormoonid. Nende vahendusel adenohüpofüüs sisuliselt kontrollib paljude ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Mitteglandotroopsete hormoonide toime organismis on laiem ega ole suunatud kitsalt teiste näärmete funktsiooni reguleerimisele.
Hüpofüüsi eessagaras eristatakse neutrofiilseid ehk kromofoobseid rakkusid, mis on histoloogilistes uuringutes kasutatavate värvainetega raskesti värvuvad, basofiilseid rakkusid, mis on hõlpsasti nähtavaks muudetavad aluseliste värvainetega ning eosinofiilseid ehk atsidofiilseid rakkusid, mis värvuvad kergesti happeliste värvainetega. Eri tüüpi rakud produtseerivad erinevaid hormoone.
Adrenokortikotroopse hormooni ehk ACTH peamiseks funktsiooniks on kortisooli produktsiooni ja vabanemise stimuleerimine neerupealise koores . Peptiid- ja valgulistele hormoonidele on iseloomulik, et neid ei sünteesita bioloogiliselt aktiivsel kujul, vaid suurte molekulidena, millest vastavalt vajadusele eemaldatakse ensümaatiliselt kindlaid fragmente, mis siis toimivad hormoonidena. Kortikotropiini kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin. ACTH on küll peamine, kuid mitte ainus hormoon, mis sellest suurest molekulist tuleneb. Peale kortikotropiini on proopiomelanokortiin eellaseks veel lipotropiinidele, mis stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes , melanotsüüte stimuleerivale hormoonile (MSH), mis reguleerib melanotsüütide talitlust nahas ning b-endorfiinidele. Viimastel ilmnevad valuvaigisti omadused kehalise pingutuse ja ka laiemas mõttes stressisituatsioonis, ühtlasi on tõenäoline, et nad mõjutavad inimese toitekäitumist, organismi vedelikubilanssi ning termoregulatsiooni.
Türeoidnääret stimuleeriva hormooni ehk türotropiini peamiseks funktsiooniks on türeoidhormoonide sünteesi ja sekretsiooni stimuleerimine kilpnäärmes. Peale selle on tal ka kilpnäärme kasvu soodustav toime.
Gonadotropiinid on üldnimetus folliikuleid stimuleerivale ja luteniseerivale hormoonile. Gonadotropiinid stimuleerivad sugurakkude produktsiooni ja küpsemist munasarjades ja munandeis. FSH soodustab folliikulite valmimist munasarjas, LH aga nende purunemist, kollaskeha moodustumist. Nendest funktsioonidest, mis ilmnevad ainult naise organismis, tulenevad ka kõnealuste hormoonide nimetused. Mõlemad nad esinevad ka mehel, näiteks FSH soodustab seemnerakkude valmimist testistes. Gonadotropiinid reguleerivad ka suguhormoonide produktsiooni sugunäärmetes. Näiteks LH stimuleerib Leydigi interstitsiaalseid rakke testistes intensiivsemale testosterooni sünteesimisele. Lisaks eelöeldule stimuleerivad gonadotropiinid sugunäärmete kasvu.
Kasvuhormoonil on tugevasti väljendunud kudede kasvu stimuleeriv toime, eriti luu- ja lihaskoe osas. See tuleneb suuresti asjaolust, et kasvuhormoon soodustab aminohapete aktiivset transporti rakkudesse, intensiivistades ühtaegu valgusünteesi. Kasvuhormoonil on märkimisväärne lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes, seeläbi soodustab ta keha rasvade kasutamist energeetilisel otstarbel . Oluline on ka kasvuhormooni mõju süsivesikute ainevahetusele – ta pärsib glükoosi transporti perifeersete kudede rakkudesse. Soodustades lipolüüsi ja piirates glükoosi tarbimist korraldab kasvuhormoon seega organismi süsivesikute varude säästlikku kasutamist. Kasvuhormooni toimemehhanism võib olla kas otsene või kaudne. Ainevahetuslikke protsesse mõjutab kasvuhormoon otseselt – seondudes rakumembraanis talle spetsiifiliste retseptoritega reguleerib ta raku ainevahetust, stimuleerides näiteks rasvkoes lipolüüsi või pärssides glükoosi transporti lihasrakku. Seevastu kasvuprotsesse reguleerib ta kaudselt . Nimelt stimuleerib kasvuhormoon kindlate peptiidide sünteesimist maksas , vähemal määral ka muudes elundites. Need polüpeptiidid – somatomediinid – vabanevad verre, transporditakse kudedesse, kus nad seotakse rakkudes olemasolevate vastavate retseptoritega, mille kaudu nad avaldavad eelkõige luu- ja lihaskoes tugevat kasvu soodustavat toimet. Tuntumad on kaks maksas produtseeritavat somatomediini – insuliinitaolised kasvufaktorid I ja II. Nende nimetus tuleneb sellest, et nad on oma keemiliselt struktuurilt väga lähedased kõhunäärme hormoonile insuliinile. Seega: kasvuhormoon ise otseselt luu- ja lihaskoe kasvuprotsesse ei stimuleeri, küll aga soodustab ta niisuguste ühendite sünteesi maksas, mis seda teevad.
Prolaktiini olulisimad füsioloogilised funktsioonid ilmnevad naise organismis, peamine neist on piimaproduktsiooni stimuleerimine rinnanäärmes. Peale selle soodustab kõnealune hormoon FSH ja LH retseptorite arvu suurenemist munasarjades, võimendades seeläbi folliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteniseeriva hormooni toimet. Prolaktiinil on ka progesterooni sünteesi stimuleeriv efekt pärast ovulatsiooni.

3. HÜPOFÜÜSI TAGASAGARA HORMOONID

Hüpofüüsi tagasagarast verre eritatavad hormoonid on tegelikult sünteesitud hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades. Nagu eespool öeldud, kujutab neurohüpofüüs endast nende neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumit. Seega on hüpofüüsi tagasagar tegelikult hüpotalamuses produtseeritud hormoonide “vaheladu”, kust neid vastavalt vajadusele verre suunatakse. Neuroneid , kus kõnealuseid hormoone sünteesitakse, nim neurosekretoorseteks rakkudeks, nende produkte aga neurohormoonideks. Terminid “neurosekretoorne rakk” ja “neurohormoon” on üldmõisted ning neid kasutatakse ka teiste hormoone produtseerivate närvirakkude ning nende hormoonide kohta.
Antidiureetiline hormoon (ADH) toimib neerudesse, soodustades vee tagasiimendumist distaalsetes neerutorukestes, vähendades seeläbi diureesi ning säilitades (suurendades) vererõhku. Tõsi küll, vererõhku suurendav efekt ilmneb kõnealusel hormoonil vaid tema äärmuslikult kõrge kontsentratsiooni korral inimese veres. Sellisel juhul soodustab ADH vererõhu tõusu mitte üksnes vee peetuse tulemusena organismis, vaid ka tema toimel tekkiva arterite konstriktsiooni tagajärjel. Mainitud efekti tõttu on antidiureetilist hormooni sageli nimetatud ka vasopressiiniks. Füsioloogilistes tingimustes on ADH peamine roll siiski kahtluseta vee ainevahetuse ja organismi sisekeskkonna osmootse tasakaalu reguleerimine, mitte vererõhu kontrollimine.
Oksütotsiinil on olulised funktsioonid naise organismis. Oksütotsiin soodustab tupe ja emakalihaste kontraktsioone seksuaalvahekorra ajal ja sünnitusel. Samuti soodustab oksütotsiin oluliselt piima väljutamist rinnanäärmest lapse imetamisel, mis on viimasele toitumisel suureks abiks, eriti esimestel elupäevadel ja -nädalatel.

4. HÜPOFÜÜSI HAIGUSED

Enim levinud on hüpofüüsi ehk ajuripatsi kasvaja, , mis võib võib toota liigselt hormoone. See võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad.
Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid :

hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist
hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega.

Salakaval haigus, mis teatud ajani ei anna endast üldse mitte märku. Lapse esimestel eluaastatel jääb kasv maha tasapisi ning ei torka esialgu silma. Ning alles noorukieas, kui toimub normaalne hüpe kasvus , hakkab see laps tugevalt eakaaslastest erinema. Kasvuhormooni defitsiit toob endaga kaasa teiste sisesekretsiooninäärmete töö häired. Sageli on sellistel lastel häiritud kilpnäärme- ja suguhormoonide tase. Sel juhul võivad lapsel puududa teisesed sugutunnused, üleminekuiga algab hilja ning tulevikus on võimalik viljatus . Kõige sagedamini põhjustavad kääbuskasvu geneetilised hälbed. Kuid ajuripatsi funktsioonid võivad rikutud saada ka teistel põhjustel: sünnitraumad, kasvajad, väikelapseeas põetud infektsioonhaigused, näiteks meningiit või isegi gripi raske vorm.

hüpofüsaarne akromegaalia - kasvuhormooni liigproduktsioon täiskasvanueas, millele on iseloomulik perifeersete kehaosade (käte, jalgade, nina) suurenemine. Näojooned muutuvad robustemaks, hambavahed laienevad , siseorganid suurenevad. Hääl muutub karedaks.

Hüpofüüsi eessagara puudulikkuse korral tekib:

Hüpopituitarism ehk hüpofüüsi eessagara puudulikkus, mis võib olla osaline või täielik. Hüpofüüsi eessagara täielikku puudulikkust nimetatakse Simmondsi tõveks.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 84 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

84 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

boswellia Õppematerjali autor

Antud materjal annab väga täpse ülevaate ajuripatsist ehk hüpofüüsist. Tema ülesannetest organismis, tegevusest ja väljanägemisest. Kuid suurema osa keskendub hüpofüüsi hormoonidele - tähtsusest, ülesandsest jne.

hüpofüüs ajuripats eessagar kesksagar tagasagar adenohüpofüüs neurohüpofüüs närvisüsteem hormoonid rakud vahesagar haigused

Sarnased õppematerjalid

docx

Hüpofüüsi ehitus ja talitlus

Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Mis on hüpofüüs?  Hüpofüüs (ka ajuripats, lad. Hypophysis) on selgroogsetele organismidele omane suuraju all paiknev ovaalne sisenõrenääre, mis on tihedalt seotud hüpotalamusega, reguleerides koos temaga endokriinsüsteemi korrastatud talitlust. Joonis 1. pathology.jhu.edu Joonis 2. thesaurus.plus Joonis 3. medical-dictionary.thefreedictionary.com Hüpofüüsi ehitus ja talitlus

Bioloogia

pdf

SISESEKRETSIOON-ainevahet us

Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad:

Anatoomia ja füsioloogia

docx

SISESEKRETSIOON

verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED . Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekretoorsed näärmed). Kõhunäärme sisesekretoorsed rakud toodavad hormoone insuliini, glükagooni, somatostatiini ja pankrease polüpeptiidi. Välissekretoorne funktsioon kõhunäärmel aga seisneb kõhunäärme nõre tootmisel. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

pdf

Hormoonid

Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele)

Biokeemia

pdf

Hormoonide tabel klassifikatsioon ja nende mõju organismile

(kortikotropiin) -ACTH stimuleerib kortisooli produktsiooni ja eritumist neerupealise koore vahelmises tsoonis -türeoidnääret -türeoidhormoonide sünteesi stimuleeriv stimuleerimine ja sekretsiooni hormoon reguleerimine kilpnäärmes (türotropiin) TSH gonado- -FSH ja LH stimuleerivad tropiin sugurakkude produktsiooni sugunäärmetes ja küpsemist munasarjades ja munandites -folliikuleid -soodustab folliikulite valmistumist

Füsioloogia

docx

Sisesekretsioon

Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Sisesekretsioon

Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aasta kümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. (pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme-osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone; sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel

Terviseõpetus

docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

pikk aeg. Kõige sagedasemaks põhjuseks on alkohoolne maksahaigus. Pikaajalise alkoholi liigtarbimise tagajärjel maksarakud hävivad ning asenduvad sidekoega. Seetõttu halveneb aga maksa töövõime. Maksa üheks tähtsamaks ülesandeks on organismile kahjulikke aineid kahjutuks muuta. Olles sunnitud pidevalt töötlema suurtes kogustes alkoholi, muutub maksa ainevahetus, mürgiste ainete pikaajalise suure koormuse tõttu ei tule maks toime ning tema rakud hävivad. Maksa ülesandeks on ka inaktiveerida ehk võimetuks muuta mitmeid hormoone, nagu näiteks aldosterooni, mis vastutab liigse vee väljutamise eest organismist, naissuguhormoone ehk östrogeene ja meessuguhormoone ehk androgeene. Kahjustunud maksarakud sellega aga toime ei tule. Sagedasemad põhjused makasatsirroosi tekkimisel on alkohoolne maksapõletik, viiruste poolt põhjustatud (B- ja C-hepatiit) ja immuunsüsteemiga seotud (krooniline autoimmuunne

Anatoomia ja füsioloogia

Rohkem sarnaseid