Füsioloogia KT1 (0)

1. variant

1. Mida tähendab mõiste "sisekeskonna homöostaas"? Milles see avaldub?

Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik , veri ja lümf. Need võimaldavad hoida keskkonnatingimusi optimaalsel tasemel.
Sisekeskkonna homöostaas on suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks.

2.Kuidas eraldada vereplasmat ja vereseerumit?

Vereplasma – õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Fibrinogeen ei ole eraldatud
Vereseerum – vereplasmast on fibrinogeen eraldatud. Neid saab üksteisest eraldada tsentrifuugides – vererakud sadestuvad põhja.
3.Kirjeldage lühidalt erütrotsüütide loomet ja selle regulatsiooni.
Loome ehk erütropoees – erütrotsüütide loome, toimub punases luuüdis. Nende eellasteks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte tüüpi vererakke. Seda reguleerib neerudes olev hormoon erütropoetiin, mille hulk veres suureneb hapniku osarõhu languse tagajärjel kudedes. Esinevad soolised ja liigilised iseärasused. Vajalikud on vitamiin (B12), raud, vask, koobalt . Vananenud erütrotsüüdid lagundatakse maksas , põrnas, lümfisõlmedes ja punases luuüdis.
4.Mida mõistate erütrotsüütide settereaktsiooni kiiruse all? Milline on selle kliiniline rakendus ja millistel loomaliikidel on see kasutatav?
Stabiliseeritud vere rakud settivad liigist ja tervislikust seisundist sõltuvalt. ESK suureneb tunduvalt põletike ja pahaloomuliste kasvajate korral. ESK kiirust mõjutavad plasma albumiinid (aeglustab) ja globuliinid (kiirendab). Seda kasutatakse inimestel, hobustel , veistel, kassil , koeral ja seal.

5.Hb funktsioon ja määramine(praktikumi töö põhjal), füsioloogilised normväärtused inimesel ja koduloomadel.

Hemoglobiinisisaldust on võialik määrata spektroskoopiliselt ja kolorimeetriliselt (verevärvniku võrdlemine etteantud standardiga). Norm inimesel 158/140 g/l, imetajatel 130-150 g/l, mehe min 130, naisel 120 -> aneemia , üle normi on polütseemia. Ülesanne: heitgaaside transport, pöörduv hapniku sidumine, ilma raua-aatomi oksüdatsioonita

6.Mis on aneemia ja polütseemia? Mis on reesusantigeen? Milline kliiniline tähtsus on reesusantikehade tekkel?

Aneemia – Hb langus alla normaalse, tuleneb rauavaegusest.
Polütseemia – Hb tõus üle normaalse, ilmneb füüsilise pingutuse korral või erütropoetiini manustamisel.
Reesusantigeen – erütrotsüütide pinnal valguline aine, mis põhjustab vastavate antikehade teket (kõige tugevam D-antigeen, selle järgi jaotatakse reesuspositiivseks – olemas ja reesusnegatiivseks – puudub). Reesusantigeenide (D-antigeeni) kokkupuutel verega moodustuvad antikehad – immuunsüsteem, reesuskonflikt.

7.Mis on leokogramm ehk leukotsütaarne valem?

Leukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe, mis saadakse värvitud vere äigepreparaadi rakkude diferentseerimisega. Rakke eristatakse plasma sõmeruse olemasolu ning selle värvumise, samuti tuuma struktuuri põhjal. Arvestatakse ka plasma ja tuuma eristumise teravust. Kasutatakse tugeva suurendusega õliimmersioonobjektiivi.

8.Kuidas mõjutab neerutalitust vere happe-leelisseisund? Põhjendus. Kuidas mõjub happe-leelisseisundile oksendamine? Kõhulahtisus?

Neerutalitlus ja hingamine täiendavad füsioloogiliselt vere puhversüsteeme, mis aitavad tagada vere pH stabiilsust. Neerude abil eritatakse kehast happelised jääkained.
Oksendamisega kaasneb pH tõusmine ehk alkaloos ja karbonaatpuhvri süsihappe ning bikarbonaadi suhe.
Kõhulahtisusega kaasneb metaboolne atsidoos ehk happeline hälve, pH langeb 7.1-ni

9. Nimeta verejooksu peatumise põhilised faasid.

Veresoonte ahenemine, trombotsüütide agregatsioon (avause katmine kokkukleepunud trombotsüütidega), fibriini teke, fibriini retraktsioon, fibrinolüüs.

10. Nimetage vähemalt 3 hüübimist takistavat ainet (antikogulanti). Milles seisneb nende hüübimist takistav toime?

Na-tsitraat – Pärdib hüübimist sidudes Ca
Proteiin C – inaktiveerib verefaktorid Va ja VIII a
Hepariin – pidurdab fibrinogeenist fibriini ja protrombiinist trombiini tekkimist
2. variant

1.Nimetage vere funktsioonid.

Homöostaas – rakkudele optimaalse keskkonna tagamine
Kaitsefunktsioon – organismi sisse tungivate haigustekitajate kahjutuks muutmine
Termoregulatsioon – hoida keha temperatuuri
Transpordifunktsioon – transpordib hapnikku ja toitaineid rakkudesse ja organitesse, väljutab kehast jääkaineid.

2.Kui suur on vereplasma osmootne rõhk? Millest oleneb osmootse rõhu väärtus?

Oleneb aine osakeste arvust lahuses – ainete kontsentratsioonist. 7.3 atm ehk 745 kPa.

3.Mida tähendab mõiste hamatokrit? Kuidas seda saab lihtsal viisil laboris määrata? Tooge näiteid hematokriti füsioloogilisest normist (inimene ja vähemalt üks koduloom)

Hematokrit – vererakkude (peamiselt erütrotsüütide) osakaal veres pärast täielikku tsentifuugimist.
Stabiliseeritud veri tsentrifuugitakse kapillaaris püsiva rakumahuni. Mõõdetakse punaliblede samba protsent kogumahust.
Meeste norm: 44-46% erütrotsüüte, enamasti 30-45%, inimesel kõrgemad, loomadel madalamad.

4.Mida tähendab mõiste hemolüüs? Tooge vähemalt 3 näidet võimalikest hemolüüsi põhjustest in vivo.

Hemolüüs – erütrotsüütide paisumise tagajärjel liblede lõhkemine, mille tulemusena väljub hemoglobiin vereplasmasse.
Erütrotsüütide mehhaaniline vigastamine, alkohol , vale veregrupi ülekanne, bioloogilise päritoluga mürkidega kokkupuutudes.

5. Selgitage mõisteid leukotsütoos, leukopeenia ja leukoos. Kas need iseloomustavad füsioloogilisi või patoloogilisi seisundeid?

Leukotsütoos – leukotsüüte esineb veres normist rohkem. Võib olla füsioloogiline, medikamentoosne või patoloogiline.

Leukopeenia – leukotsüüte esineb veres notmist vähem. Patoloogiline põhjus
Leukoos – leukotsüütide hulga kontrollimatu suurenemine loomal. Patoloogiline põhjus

6. Nimeta vere valgeliblede alaliigid ja nende põhiülesanded.

Granulotsüüdid :
Eosinofiilid – fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, toodavad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid
Neutrofiilid – kinnituvad parasiidi pinnale ja toodavad parasiite hävitavaid aineid
Basofiilid – toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis taksitab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka toidu söömist
Agranulotsüüdid:
Monotsüüdid – fagotsüteerivad baktereid
Lümfotsüüdid – organismi spetsiifilise immuunsüsteemifunktsiooni kandjaid

7.Olulisemad vere puhversüsteemid - nimetused, puhversüsteemi komponendid, erinevate puhversüsteemide osatähtsus.

Karbonaatpuhversüsteem – süsihape ja bikarbonaat, kõige tähtsam, hoiab vere plasma stabiilsena.
Fosfaatpuhversüsteem – H2PO4- ja HPO4-2 , oluline puhver põhiliselt raku tsütoplasmas (intertsellulaarne puhver)
Vere valkude puhversüsteem – valkudest tähtsaim puhver on hemoglobiin.

8.Kuidas mõjutab hingamine vere happe-leelisseisundit? Põhjendus.

Suletud süsteemis, näiteks hingamise ja neerutalitluse lakkades, muutuks organismi sisekeskond happeliseks tekkiva süsihappe ja teiste happeliste metaboliitide kogunemise tõttu eluprotsessis. Hingates väljub organismist CO2.(süsihappe komponent).

9.Kirjelda vere hüübimise käivitumismehhanisme (mitu neid on, mille poolest erinevad, millise ühise produktini jõutakse)

Sisemine: käivitub faktor XII kokkupuutel kollageeniga, Aktiivne faktor XII aktiveerib järgmise faktori, mis omakorda järgmise jne, kuni moodustub trombiin , toimub ainsana in vitro

Välimine: sisemisest lühem, käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi koetromboplastiin (TF), mis aktiveerib faktori VII, tulemuseks samuti trombiini moodustumine

10. Loomade veregruppide määramise praktiline tähtsus, loomade veregruppide näited ( vähemalt 2)

Veregruppe on vaja teada vereülekande tegemiseks, et ei satuks kokku omavahel aktiivsed veregrupid . Loomadel tekivad antikehad antigeenide vastu alles peale esimest vereülekannet, mis tähendab, et esimene vereülekanne on enamasti edukas, kuid järgnevatel tuleb veregruppe kontrollida. Kasutatakse ka põlvnemisandmete kontrollimiseks – saab kindlaks teha järglase vanemad. Hobustel on teada üle 30 veregrupi, ülemaailmselt on tunnustatud 7 (A, C, D, K, P, Q ja U), tähtsamad on Aa ja Qa. Koerte veregrupid tähistatakse DEA numbritega 1 kuni 7. Kõige tugevamad on DEA 1.1 ja DEA 1.2. Ainult DEA 4+ on universaalne veredoonor.