Sidekoed (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ46
Marina zaharenko
Sidekude
Referaat anatoomias
Jühendaja: K.Murt
Tallinn 2010

sisukord

sisukord 2
Sissejuhatus 3
1Toitefunktsiooniga sidekoed 4
1.1Veri 4
1.2 Lümf 5
1.3Retikulaarne sidekude 5
1.4Rasvkude 5
1.5Kohev sidekude 6
2Tugifunktsiooniga sidekoed 7
2.1 Tihe sidekude 7
2.2Kõhrkude 7
2.3Luukude 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Sidekude moodustab keha toese ja kaitseb organismi vigastuse eest. Siia kuuluvad luukude ja kõhrkude, millest koosneb skelett , ning mitmed muud koeliigid , mis kaitsevad ja toetavad elundeid. Sidekude esineb kogu kehas,ühendab teisi kudesid omavahel.Paljud sidekoe rakud tekitavad kollageen - ja elastiinkiude, mis annavad koele elastsuse ja tugevuse.
Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite-(troofilise) funktsiooniga sidekoed ( veri , lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude).
Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha.

Toitefunktsiooniga sidekoed

Veri

Veri koosneb vedelast rakuvaheainest- vereplasmast- ja vormelementidest- erütrotsüüdid ( punalibled ), leukotsüüdid ( valgelibled ) ja trombotsüüdid (vereliistrakud). Täiskasvanud inimese verehulk on ligikaudu 7% keha massist, seega varieerub verekogus 4,5-6 liitri piires. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab seal jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis on ka vere kaitsefunktsioon, tehes kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid.
Vereplasma koosneb 90-93% veest, 7-9% valkudest ning 1-3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest.
Erütrotsüüdid on kaksikkumera ketta kujulised tuumata rakud. Nende arv 1 liitris veres varieerub 4,6-5,1*1012 piires. Nad sisaldavad keemilist ühendit hemoglobiini, millel on võime siduda ja ära anda hapnikku. Seetõttu etendavad erütrotsüüdid tähtsat osa hapniku transpordis kogu organismis.
Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv , neid on 1 liitris veres 4-10*109. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmereteta). Granulotsüüdid omakorda jagunevad vastavalt tsütoplasma keemilisele koostisele: eosinofiilid 1-6% basofiilid 0-0,5% ja neutrofiilid 60-65% kõikidest leukotsüütidest. Agranulotsüüdid jagunevad sõltuvalt suuruset ja ehituse iseärasusest lümfotsüütideks ja monotsüütideks, mis moodustavad leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30% ja 6-8%.
Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt liikuma, kusjuures nende kuju muutub. Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse. Leukotsüütidel on kaitsefunktsioon. Fagotsütoosivõime tõttu on nad võimelised endasse haarama ja kahjutustama organismi tunginud baktereid. Mõned leukotsüüdiliigid osalevad antikehade moodustamises.
Trombotsüüdid on tuumata ebakorrapärase kujuga rakufragmendid. Nende arv varieerub 1 liitris veres 1,5 – 3,5 * 1011 piires. Trombotsüütide iseloomulikuks omaduseks on kokkukleepumine - aglutinatsioon . Trombotsüüdid osalevad verehüübimises.

Lümf

Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest. Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid.

Retikulaarne sidekude

Retikulaarne sidekude koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks (näiteks makrofaagideks, vereloomeelunditeks jt) või hakata fagotsüteerima.

Rasvkude

Rasvkude koosneb tihedalt üksteise vastas asuvatest rasvarakkudest, rakuvaheainet on vähe. Rasvrakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv , tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes.

veresoon

rasvarakk

rasvaraku tuum
Pilt 1. Rasvkude

Kohev sidekude

Kohev sidekude koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kollageenkiud sisaldavad valku- kollageeni , mis annab koele vastupidavuse. Niitjad elastsed kiud, mis sisaldavad valku- elastiini , moodustavad võrgustiku ja muudavad koe väga elastseks. Koheva sidekoe rakkudel ot toite- ja kaitsefunktsioon.
Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel.

Elastne kiud

Makrofaag

Sidekoerakk

Kollageenkiud
Pilt 2. Koved sidekude

Tugifunktsiooniga sidekoed

Tihe sidekude

Tihe sidekude koosneb valdavalt tihedalt asetsevatest kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelkiulises sidekoes kulgevad kollageenkiud ühesuunaliste kimpudena. Niisugusest sidekoest on moodustanud kõõlused, sidemed, fastsiad. Sassiskiulises sidekoes põimuvad omavahel kollageenkiud ja elastsed kiud. Selline kude moodustab naha võrkkihi.

Paralleelkiuline sidekude

Sassiskiuline sidekude

Sidekoeraku tuumad

Kollageenkiud
Pilt 3. Tihe sidekude

Kõhrkude

Kõhrkude koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhrerakud ehk kondrotsüüdid on suured ümarad rakud, mis asetsevad üksikuna või rühmadena põhiaines olevates kõhreõõntes. Olenevalt rakkude vahel paikneva põhiaine ja kiudude iseloomust eristatakse kolme liiki kõhrkudet: hüaliinne, elastne, kiuline . Hüaliinkõhre põhiaine sisaldab peeni kollageenkiude, temast on moodustunud liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad. Elastses kõhres on lisaks kollageenkiududele hulgaliselt ka elastseid kiude. Elastset kõhre esineb kõrvalestades, välimises kuulmekäigus jm. Kiudkõhre põhiaines leiduvad tihedate kimpudena kollageenkiud, mis teevad selle liigi eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses jm. Kõhre pinnal asetseb elastsetest ja kollageenkiududest koosnev kõhreümbris. Kõhres ei ole närve ega veresooni. Kõhrkude saab toitaineid veresoonterikka kõhreümbrise kaudu. Kõhrkoel on peamiselt tugifunktsioon .

Luukude

Kõhre põhiaine

Kollageenkiud

Kõhrerakk
Pilt 4. Kõhrkude
Luukude koosneb rakkudest, mitneraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks. Need paiknevad vaheaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tegevuse. Luukoes esinevaid kollageenkiude nimetatakse osseiinkiududeks. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on osseiinkiudude asetus korrapäratu, selline luukude esineb täiskasvanu organismis kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, milles osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Kõrvuti asetsevates lamellides on kiudude suund erinev. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks . Lamellaarsest luukoest on üles ehitatud täiskasvanu kogu skelett. Lamellid paiknevad luus mitmeti. Luu välispinnal asetsevad välimised üldlamellid, sees piiravad luuõõnt sisemised üldlamellid. Luu sees asuvat Haversi kanalit ehk osteoonikanalit ümbritsevad oteoonilamellid. Osteoonikanal koos teda ümbritsevate osteoonilamellidega (4-20) moodustab osteooni, läbimõõduga 3-4 mm. Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Piki luu telge kulgevad Haversi kanalid on omvahel ühendatud ristikanalitega. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid.
Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks.

Välimised üldlamellid

Vahelamellid

Sisemised üldlamelid

Osteoonikanal

Luurakkude õõned

Osteoonilamellid
Pilt 5. Luukude

Kokkuvõte

Nahk on kehaga seotud sidekoe abil. Sidekude on organismile kaitseks nakkuslike tegurite eest, ta on ka oluline haavade kinnikasvamisel , mõjutab kuumtöödeldud liha koetist (tekstuuri), maitset ; kannab üle energiat lihaste liikumiseks.
Sidekude koosneb põhiliselt kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiududest. Kollageenkiud on valdavalt lindikujulised , elastiinkiud aga niidikujulised . Kollageen- ja elastiinkiud moodustavad käsnataolise struktuuri, mille vahel asub koevedelik. Rakulisi elemente on sidekoes vähe.

Kasutatud kirjandus

Georg, L. (2007). Inmese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn
Meeli, R. (2006). Inimese anatoomia. Tallinn.