Inimese talitluse regulatsioon (0)

Sümpaatiline NS
Parasümpaatiline NS
Hingamine intensiivistub
Seedeelundite töö intensiivistub
Higieritus suureneb
Südame löögisagedus suureneb
Südame löögisagedus suureneb
Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi
Sensoorne NS
Somaatiline NS
Autonoomne NS
Info tuuakse närvisüsteemi (aferentne)
Kasutab motoorseid närve
Juhib näärmete, elundite ja silelihaste tööd
Antud NS kontrollime oma skeletilihaseid
Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks
Hüpotalamus juhib antud närvisüsteemi
Ioonkanal
Ioonpump
Ioonide liikumine toimub kõrgema kontsentratsiooniga poolelt madalama kontsentratsiooni poole
Ioonide liikumine toimub madalama kontsentratsiooniga poolelt kõrgema kontsentratsiooni poole
Ei vaja funktsionaalset lisaenergiat
Vajavad funktsioneerimiseks lisaenergiat
On kas pidevalt avatud või avanevad kindla signaali toimel (värav)
Avanevad ainult kindla signaali toimel

Rakumembraani sisepind on negatiivse ja välispind positiivse elektrilaenguga;

Ärrituse tagajärel avanevad naatriumikanalid ja Na- ioonid liikuvad kiiresti rakku;

Tekib aktsioonipotentsiaal, sest rakumembraani sisekülje laeng muutub äkki positiivseks ;

Naatriumikanalid sulguvad peale aktsioonipotentsiaali, kaaliumikanalid avanevad;

Kaalium liigub rakust välja;

Raku sisemuse negatiivne laeng taastub ;
Väikeaju vastutab jällegi liigutuste täpsuste eest kui ka kordinatsiooni ja tasakaalu.
Mõhnkeha ühendab omavahel mõlemad suurajupoolkerad ja basaalganglionid on hallaine kogumikud, mis aitavad töödelda liigutustest tulnud signaale.
Ajutüvi ühendab omavahel pea ja seljaaju ning koosneb suurest hulgast hallainetuumadest, mille ümber on valgeaine . Jaguneb järgnevalt:
Keskaju vastutab automatiseeritud silmade ja pea liigutuste eest ning vahendab impulsse pea- ja seljaaju vahel.
Piklikaju vastutab jällegi automatiseeritud südame, hingamise ja seedimise tegevuse eest.
Vaheaju koosneb kahest peamisest osast:
Hüpotalamus vastutab koos ajuripatsiga sisenõrenäärmete talituse eest.
Talamus on värav suurajju, mille kaudu saadetakse seljaajust informatsiooni suurajju.
Erutuse ülekandmine närvirakult lihasrakule toimub järgmiselt:

Aktsioonipotentsiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa.

Membraanis olevad kaltsiumikanalid avanevad ja kaltsiumiioonid liiguvad rakku.

Rakus olevad ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga.

Ülekandeained ( virgatsaine ) vabastakse sünaptilisse pilusse.

Ülekandeaine seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega.

Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid , mis ülekandeaine seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone.

Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ning põhjustab lihasraku kokkutõmbe.
Reguleerib lihaseid ja seedetrakti tööd. Alzheimeri tõve korral on antud neurotransmitteri toodang blokeeritud ATSETÜÜLKOLIIN
Erituvad stressi ja valu puhul ning ka füüsilise pingutusel (alates 40 min), seksi, šokolaadi söömisel. Tulemuseks on valu vähenemine, eufooria , immuunsuse kasv, aju ei vanane . Tänu morfiinile (ibuprofeiin) ja endorfiinidele ei tunne maratonijooksja valu.
ENDORFIINID
Sümpaatilise närvisüsteemi virgatsaine, kus kiirendab hingamist ja südametegevust, samuti laienevad veresooned, et rohkem hapniku pumbata lihastesse, et joosta elu eest Kirpu tundi või võidelda Pokemonidega keset tänavat! ADRENALIIN
Käbikehas sünteesitav hormoon , mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. MELATONIIN
Vastutab liigutuste, tähelepanu, õppimisvõime, motivatsioon , edasipüüdlikkuse eest. Kui antud neurotransmitteri toodang on blokeeritud, siis kujuneb välja Prakinsoni tõbi ja ületootmisel jällegi skisofreenia. DOPAMIIN
Vastutab tuju, unetuse, isu (enamus seedetraktis) eest. SEROTONIIN
Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi , lihas- või näärmerakuga. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Elektriline sünaps ergastatakse naaberrakk elektrilise laengu edasiandmise teel. Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks virgatsainet ehk neurotransmitterit. Närvilõpmesse saabuv aktsioonipotentsiaal põhjustab ülekandeaine eritumise rakkudevahelisse sünaptilisse pilusse. Selle tulemusel avanevad järgmise närviraku dendriidis tavaliselt Na-kanalid, mis annab uues närvirakus edasi elektrilist signaali.
Tingitud refleks
Tingimatu refleks
Antud refleksid on muutlikumad ja võivad kergemini kaduda.
Kaasasündinud reaktsioonid, mis on geneetiliselt programmeeritud ja sünnihetkeks välja arenenud
Refleksid, mida õpitakse elu jooksul kogemuste najal
Imemis- ja neelamisrefleks
Näpu ära tõmbamine kuumalt pliidilt
Oksendamine
Aevastamine
Põie ja pärasoole tühjendamise refleks

Aktsioonipotentsiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa.

Membraanis olevad Ca-kanalid avanevad ja Ca-ioonid liiguvad rakku.

Rakus olevad ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga.

Ülekandeaine vabastatakse sünaptilisse pilusse.

Ülekandeaine soendub lihasraku membraanil olevate retseptoritega.

Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis ülekandeaine seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone.

Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ja põhjustab lihasraku kokkutõmbe.
Hormoonid (humoraalne regulatsioon )
Leukotsüüdid ehk valgeverelibled (immuunsüsteem).
Reguleerivad veresuhkru taset
Toodavad antikehi
Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerib nende tootmist
Võitlevad haigustekitajatega
Mõjutavad kasvu
Õgivad antikehadega märgistatud antigeene
Mõjutavad ainevahetuskiirust
Tekivad mälurakud, mis toodavad superantikehi
Toodavad rinnapiima
Mõjutavad sugulist arengut
Äratõukereaktsioon on immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu.
Spetsiifiline ehk omandatud immuunsus on elu jooksul omandatud;
sissetungijad tuntakse ära antigeeni järgi.
Vaktsineerimisega tekitatakse immuunmälu konkreetse haigustekitaja vastu; organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajaid; organismi viiakse nõrgestatud antigeen ; organismi lümfotsüüdid toodavad vaktsineerimise järgselt sobilikud antikehad
Mittespetsiifiline immuunsus on kaasasündinud; sissetungijad hävitatakse valimatult
Valgelibled on spetsiaalsed rakud , mis teostavad immuunvastust; rühm värvituid rakke, kuhu kuuluvad mitmed erineva tööpõhimõttega vererakud
Antigeen on molekul , mis kutsub esile antikehade tootmise; organismile võõras molekul; molekul, mis kutsub esile immuunvastuse
Kasvuhormoon Kasvu reguleerimine
Testosteroon Meeste sekundaarsete sootunnuste arenemine
Insuliin Glükoosi eraldamine vereringest ja talletamine lihastes
Glükagoon Maksa glükoosivarude lagundamine glükoosiks
Adrenaliin Vastupidavuse suurendamine koormuse ja stressi ajal
Oksütotsiin Rinnapiima eritumine pärast sünnistamist
Östrogeen Naise sekundaarsete sootunnuste arenemine
Sterioidhormoonid
Peptiidhormoonid
Lahustumine
Lahustub rasvades
Lahustub vees
Liikumine rakku
Suudavad läbida membraane
Ei läbi membraane
Signaali vastuvõtu retseptori asukoht
Tsütoplasma
Raku välismembraan
Hormooni toime
Aktiveerivad geene
Aktiveerivad raku sees oleva signaalimolekuli
Näited
Östrogeen ja testosteroon
Kasvuhormoon ja insuliin
Nemad põhjustavad allergaid, samas kaitsevad ka hulraksete parasiitide eest (ussi!). Eosinofiilid
Nemad toodavad erinevaid valke kohta, kus tekkinud põletik ja samas aeglustuvad vere hüübimist. Basofiilid
Antud valgeliblede ülesanne on toota antikegi, samas osa nendest muutuvad mälurakkudeks, et järgmine kord olla paremini valmis sama antigeeni rünnakule. B-lümfotsüüdid
Kui tõsine jama on käes, siis muudetakse vajadusel suureks õgirakkudeks ehk makrofaagideks. Monotsüüdid
Nemad reguleerivad immuunrakkude tööd ja ise hävitavad me endi rakke, mis toodavad valesi valke (näiteks kui on nakatanud viirusega või meie endi rakk on muutunud vähirakuks). T-lümfotsüüdid
Kõige levinumad valgelibled, moodustades valgelibledest 54-62%. Nimetakse ka õgirakkudeks. Esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni. Võitlevad bakterite, seente ja viiruste vastu. Neutrofiilid
Antikeha on valk, mida organism kasutab võõrkehade ohutuks muutmiseks; valk, mida organism kasutab võõrkehade äratundmiseks; suur Y-kujuline valk
Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid .
Naha kaitse organismi bakterite eest higi- ja rasunäärmete eritised sisaldavad baktereid hävitavaid ensüüme; bakteritel on raske pääseda läbi tiheda ja mitmekihilise naha.
Antigeen on organismile võõras molekul
Antikeha tunneb ära võõra raku pinnal paikneva antigeeni
Antigeen kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse
Inimene muutub jahedas kahvatumaks , sest nahaalused veresooned tõmbuvad kokku.
Keha soojendamisele aitavad kaasa higi tootmise lõpetamine , karvapüstitajalihaste kokkutõmbumine, veresoonte kokkutõmbumine.
Keha jahutamisele aitavad kaasa silelihaste lõtvumine suuremates veresoontes, vere liikumine pea nahakihti, higistamine.
Keskmise füüsilise aktiivsusega keskmine täiskasvanud naine peaks päevas omastama 2170 kcal .
keskmise füüsilise aktiivsusega keskmine täiskasvanud mees peaks päevas omastama 3000 kcal.
Termoregulatsioon - inimesel puudub efektiivne soojust hoidev karvkate ja paks rasvakiht , inimese termoregulatsiooni soodustavad higinäärmed
Energiat vajavad: Stabiilse kehatemperatuuri säilitamine, ainete transport rakkudesse, lihasrakkude kokkutõmbed, närviimpulsi liikumine
Külmavärinate teket reguleerib hüpotaalamus.