50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Dmitri Dolgorukiy
Õppematerjali autor
rakkude, kudede ja elundite talitus nõuab püsivaid tingimusi. Püsiva sisekeskonna all mõistetakse püsivat pH – taset, (kui pH tase on alla 6,4 või üle 7,4, siis võib asi lõppeda surmaga), ühtlast süsinikdioksiidi, glükoosi ja erinevate ioonide kontsentratsiooni veres, mõõdukat vee hulka ja kehatemperatuuri püsimist vahemikus 36-37 kraadi Celsiuse järgi. Kui tekib kõrvalekalle, taastavad tasakaalu reguleerivad mehhanismid, milleks on peamiselt närvisüsteem ja hormoonid. Näiteks palavaga kaotab organism higistades vett. Higieritus suureneb ja pindmine vereringe aktiviseerub – organism püüab säilitada püsivat kehatemperatuuri. Neuraalne ja humoraalne regulatsioon Neuraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida juhib närvisüsteem. Humoraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid Rakkude suhtlemisviisid Kõrvuti asetsevate rakkude vahel
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8
Bioloogia Närvisüsteem Sisekeskkonna püsivus-homöostaas. Ensüümide tööks on vajalik kindel temperatuur. Dendriidid toovad signaale, akson ehk neuriit viib erutust välja. I KESKNÄRVISÜSTEEM Peaaju - töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Seljaaju Gliiarakud: tagavad neuronite stabiilsuse, kõrvaldavad hukkunud neuroneid,osalevad neuronite uuenemisprotsessis. Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad när
kaua. Immuunsüsteem 3 kaitseliini: 1) KATTED: nt. nahk, sõbralikud bakterid, valgud pisarais, higis, süljes, limamembraan, ripsmed. 2) VALGEVERELIBLED (e. leukotsüüdid): hävitavad kõik ära e. mittespetsiifiline immuunreaktsioon, reageerib koheselt pärast vigastust. Makrofaagid eritavad histamiini, õgirakud söövad haigustekitajad ära. 3) OMANDATUD IMMUUNSUS: kõrgelt spetsialiseerunud rakud (vt ↓) Spetsialiseerunud valged verelibled: 1) B-lümfotsüüdid - toodetakse luuüdis, bakterite vastu, toodavad antikehi (B + T ~30%) 2) T-lümfotsüüdid - toodetakse tüümuses, vähirakkude ja viiruste vastu, lagundavad viirustega nakatunud rakke jm valesid, toodab lüsosoome. 3) Neutrofiilid - Õgirakud, esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni, võideldes bakterite, seente ja viiruste vastu. (~60%)
tagasiside, sh näited. HOMÖOSTAAS- organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks. NEURAALNE REGULATSIOON- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem. (KNS- peaaju ja seljaaju; PNS- närvid) HUMORAALNE REGULATSIOON- hormoonide vahendusel organismi talitluse reguleerimine. Regulatsioon toimub aeglasemalt. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed. Negatiivne tagasiside(stus): kõik 4 meie õpitavat regulatsiooniskeemi (veresuhkur, vesi, temperatuur, hingamine). Positiivne tagasiside(stus): viljade küpsemine, sünnitus, vere hüübimine. 4. Inimorganismi vee-tasakaalu, veresuhkru-, hingamise- ja temperatuuri regulatsioon (osata teha ja
Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega
kokku viljastumist, Abort on raseduse katkemine või katkestamine. Kunstlik viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt. 1. Vijastumisvõimeline munarakk eemaldub munasarjast, 2, viljastumine 3.viljastunud munarakk Kariklootes kujubevad lootelehed, millest hiljem kujunevad elundid ja elundkonnad. Kuni 3nda arengukuuni on tegu embrüo, sest puudub väline sarnasus inimesega. Sisemisest lootelehest tekivad seedenäärmed, hingamisteed. Välimine looteleht- sellest areneb närvisüsteem koos meeleelunditega ja kõik, mis katab (Epidermis- keha pindmine kiht). Keskmine looteleht ehk mesoderm skelett, lihased, kõik sidekoetüübid kuse-ja suguelundid Lootekestad- ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Allantois ehk kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion ehk kõld või irdkest kujuneb platsentat PLATSENTA: Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Ema annab lootele: toitained, hapnik, antikehad, toodab hormoone
nabaväät 3.kõldkest - koorion koorion ja emaka limaskest ühinevad - sellest tekib ajutine organ platsenta loote arengu etapid - embrüogenees 1.sügoot - viljastunud munarakk 2.kobarloode ehk moorula 3.blastotsüst (põisloode e. blastula) - välimisest kihist tekivad lootekestad 4.kariklootes ehk gastrulas on 3 lootelehte - välimine (ekto), sisemine(endo), keskmine(meso) organogenees - geenide avaldumisest erinevate kudede teke -välimisest lootelehst - närvisüsteem, meeleelundid, nahk -keskmisest - luud, lihased, vereringe, sootunnused -sisemisest - seede- ja hingamiselundid apoptoos - programmeeritud rakusurm eemaldab embrüost ülearused rakud biogeneetiline reegel - isendi lootelise arengu käigus samad etapid, seega ühised eellased PLATSENTA - koorion ja emaka limaskest kasvavad kokku pärisimetajate põhitunnus - toitained, hapnik, antikehad toodab naissuguhormoone, ei lase uuel lootel küpsed Sünnitus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid