Närvisüsteem, immuunsussüsteem (0)

Närvisüsteemi ülesanded: kooskõlastada organismis kõikide elundite tööd, tagada kohanemine väliskeskkonna muutustega, võimaldada koguda, töödelda, sorteerida ja salvestada infot ja edastada seda lihastele ja näärmetele. Nävikoe moodustavad närvirakud e. neuronid koos gliiarakkudega. Müeliinid suurendavad impulsi liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis kaitsevad närvirakke ja varustavad neid toitainetega . Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Peaaju koosneb peamiselt valgeainest (moodustavad aksonid ) ja ajukoor peamiselt hallainest (moodustavad närvirakkude kehad dendriididega). Suuraju – peaaju kõige suurem ja arenenum osa, koosneb kahest poolkehast – omavahel ühendatud närvidega. Suurajukoor on seotud protsessidega nagu mälu, õppimine ka meeleelundite töö. Sensoorne PNS – retseptoritelt signaale toovad närvid. Somaatiline PNS – skeletilihastele signaale viivad närvid. Autonoomne PNS – elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse (tahtele allumatud) signaale viivad närvid, jagunevad kaheks: sümpaatiline – ergitav ja parasümpaatiline – pidurdav. Sünaps – koht, kus ühe neuroni akson puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps – üks neuroni aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe neuroni vahel. Postsünaps – asuvad retseptorid , millega virgatsaine seostub. Refleksid jagunevad kaheks: tingimatud – kaassündinud tahtmatud reaktsioonid (aevastamine, neelamine , liiguvad läbi seljaaju ja/või piklikaju) ja tingitud refliksid – kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul (oskused ja kombed, võivad ka kaduda, seotud kõrgema närvitalitlusega). Refliksikaar – refleksi kulgemise etapid: põlves asuvad retseptorid saavad info, sensoorsed rakud edastavad info kesknärvisüsteemi (läbi seljaaju), reageerib refleks (tingimatu) ja saadab info läbi motoorsete närvirakkude lihasesse.
Mälu üks juhtivaid uurijaid on Endel (elab Kanadas). Mälu jaotatakse: sensoorne – salvestatakse meeleelunditest saadud info mõneks ms-ks (info sorteerimine), primaarne – maht väike, kestab mõned sekundid , info kergesti kättesaadav, sekundaarne – saabub info sensoorsest ja primaarsest, maht suur, info kättesaamine raskem, tertsiaarne – maht väga suur, unustamist ei esine peaaegu, meelde tuleb kiiresti. Unustamine algab kohe peale info vastuvõtmist. Mälu häired: Võimetus salvestada infot püsimällu. Mmälukaouts – võivad põhjustada põrutused – kustub primaarse mälu sisu, tertsiaalne ei kahjustu. Mälu täielik kadumine – kõik läheb meelest ära ning ei meenu. Bioloogilised rütmid on rakkude ja elundite tasandil, võival olla 24 tunnised, kuid ka pikemad või lühemad.
Vananemise tunnused: luud muutuvad nõrgemaks, nahk muutub vähem elastseksm pidurdub ainevahetusm meeleelundite töö halveneb, võib lisanduda termoregulatsiooni häire, halveneb õppimisvõime. Välised tegurid: õhk (selle kvaliteet), toit, radioaktiivsus .
Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad , õgirakud, valgelibled ja antigeenid . Kaassündinud immuunsus on pärilik reageerib uutele ja varemkohatud haigustekitajatele ühte moodi. Omandatud immuunsus kujuneb pärast sündi vastavalt inimese elukeskonnale – salvestab igast uuest haigustekitajat spetsialiseerunud mälurakudesse, ning teisel kohtumisel sama haigustekitajaga on kindel ja tugev skeem reageerimiseks. Õgirakud on rakud , mis tagavad kaassündinud immuunsuse, jagunevad: makrograafid (tekivad verega liikuvatest monotsüütidest, hävitavad kudedes mikroobe, surnud või kahjustatud rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid (spetsialiseerunud valgelibled, aitavad eemaldada põletikke), eosinofiilid (toodavad parasiitide ja mikroobide hävitavaid aineid), basofiilid (eritavad histamiini ), lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid). Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist harkluuüdis, identifitseerivad juba nakatunud rakke, purustavad selle membraani ja ühendavad antikehad viiruste antigeenidega, abistajarakud identifitseerivad nakatanud raku ja toodavad tsütoniine – signaalaineid. B-rakud arenevad punases luuüdis lõpuni, ja moodustavad antikehi antigeenide põhjal. Vaktsineerimine on viimine organismi surmatud, nõrgestatud haigustekitajaid või nende osi, millele reageerivad B-rakud ja käivitavad antikehade tootmise protsessi. Allergia on immuunsusreaktsioon, mis reagiierib ohutule ainele liiga tugevasti. Põletik on reaktsioon mikroobide infektsioonile – kauenevad veresooned ja kiirenev vereringe toob kohale valgeliblesid. Antigeenid on milekulid ( proteiinid või polüsahhariidid), mis suudavad käivitada kindla immuunsusreaktsiooni. Palavik on reaktsioon nakkusele, mis stimuleerib organismi kaitsemehhanisme. Kaitse viiruste eest algab biobarjääridest (nahk, limaskestad), edaspidi õgirakud, siis identifitseerivad B-rakud selle antigeeni ning T-rakud hävitavad viiruse koos nakatanud rakuga. HIV on ohtlik, sest see kasutab peremeesrakuyna T-abistajarakke, see nõrgestab kogu organismi immuunsuseffektiivsust kuini tekib AIDS (immuunsusdefitsiit) ning organism pole võimeline tõrjuma haigustekitajaid.