Sidekude (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ26-1
Inna Netšai
SIDEKUDE
Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines
Juhendaja : K.Mitt
Tallinn 2012
Sisukor
sissejuhatus 3
1sidekude 4
2Tugifunktsiooniga sidekoed 5
2.1Luukude 5
2.2Kõhrkude 5
2.3Tihe sidekude 6
3Toitefunktsiooniga sidekoed 7
3.1Retikulaarne sidekude 7
3.2Kohev sidekude 7
3.3Rasvkude 7
3.4Veri ja lümf 8
kokkuvõte 9
kasutatud kirjandus 10
sissejuhatus 3
1 sidekude 4
2 Tugifunktsiooniga sidekoed 5
2.1 Luukude 5
2.2 Kõhrkude 5
2.3 Tihe sidekude 6
3 Toitefunktsiooniga sidekoed 7
3.1 Retikulaarne sidekude 7
3.2 Kohev sidekude 7
3.3 Rasvkude 7
3.4 Veri ja lümf 8
kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

sissejuhatus

Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid , mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud , kõõlused, sidemed, liigesed , dermis ja veresooned , aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi.
Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse.
Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite- (troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasv kude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude).

sidekude

Sidekoe hulka kuuluvad väga erisugused koeliigid :

• Luukude
  
• Kõhrkude (hüaliinne, elastne, kiuline )
  
• Veri, lümf
  
• Õige sidekude (tihe, kohev, retikulaarne)
  
• Rasvkude
  

Joonis 4 Sidekude
Joonis 1 Luukude
Joonis 2 Kõhrkude
Joonis 5 Rasvkude
Joonis 3 Veri, Lümf

Tugifunktsiooniga sidekoed

Luukude

Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks. Need paiknevad põhiaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse. Luukoes esinevaid kollageenkiude nimetatakse osseiinkiududeks. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on osseiinkiudude asetus korrapäratu, selline luukude esineb täiskasvanu organismis kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, milles osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Kõrvuti asetsevates lamellides on kiudude suund erinev. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks . Lamellaarsest luukoest on üles ehitatud täiskasvanu kogu skelett. Lamellid paiknevad luus mitmeti. Luu välispinnal asetsevad välimised üldlamellid, sees piiravad luuõõnt sisemised üldlamellid. Luu sees asuvat Haversi kanalit ehk osteoonikanalit ümbretsevad osteoonilamellid. Osteoonikanal koos teda ümbretsevate osteoonilamellidega (4-20) moodustab osteooni, läbimõõduga 3-4 mm. Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Piki luu telge kulgevad Haversi kanalid on omavahel ühendatud ristikanalitega. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid.
Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks.

Kõhrkude

Kõhrkude koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhrerakud ehk kondrotsüüdid on suured ümarad rakud , mis asetsevad üksikuna või rühmadena põhiaines olevates kõhreõõntes. Olenevalt rakkude vahel paikneva põhiaine ja kiudude iseloomust eristatakse kolme liiki kõhrkudedt: hüaliinne, elastne, kiuline. Hüaliinkõhre on tahke, elaststne, omab nõtkust ja suurt tugevust. Tema põhiaine sisaldab peeni kollageenikiude, temast on moodustunud liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad. Elastses kõhres on lisaks kollageenkiududele hulgaliselt ka elastseid kiude . Elastset kõhre esineb kõrvalestades, välimises kuulmekäigus, esiosa nina vaheseinas, kõripealises. Kiudkõhre põhiaines leiduvad tihedate kimpudena kollageenkiud , mis teevad selle liigi eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses.

Tihe sidekude

Tihe sidekude koosneb valdavalt tihedalt asetsevast kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelkiulises sidekoes kulgevad kollageenkiud ühesuunaliste kimpudena. Niisugusest sidekoest on moodustunud kõõlused, sidemed, sidekirmed ehk fastsiad . Sassiskiulises sidekoes põimuvad omavahel kollageenkiud ja elastsed kiud. Selline kude moodustab naha võrkkihi.
Need kolm esimest sidekude (luukude, kõhrkude, tihe sidekude) teostavad tugifunktsiooni ning neid sidekudesid nimetatakse tugifunktsiooniga sidekudedeks.

Toitefunktsiooniga sidekoed

Retikulaarne sidekude

Retikulaarne sidekude koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima.

Kohev sidekude

Kohev sidekude koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kollageenkiud sisaldavad valku – kollageeni , mis annab koele vastupidavuse. Niitjad elastsed kiud, mis sisaldavad valku – elastiini , moodustavad võrgustiku ja muudavad koe väga elastseks. Koheva sidekoe rakkudel on toite- ja kaitsefunktsioon.
Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel.

Rasvkude

Rasvkude koosneb tihedalt üksteise vastas asuvatest rasvarakkudest, rakuvaheainet on vähe. Rasvarakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv , tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. Rasvkude teostab varundus, hoiustus, soojustus, amortisatsiooni funktsioone. See kude jaguneb kahte liiki: valge rasvkude ja pruun rasvkude. Inimestel domineerib valge rasvkude. Pruun rasvkude on hästi arenenud vastsündinutel, põhiliselt täidab ta soojusproduktsiooni funktsiooni keha soojendamiseks.

Veri ja lümf

Veri ja lümf- need on vedelad sidekoed, nende rakkudevahelise aine aluseks on vesi. Vererakke ja lümfotsüüte nimetatakse vormielementideks.
Veres on esitatud kolm rühma rakke, mis omavad kindlaksmääratud struktuuri ja funktsioone: erütrotsüüdid ( punalibled ), leukotsüüdid ( valgelibled ), trombotsüüdid ( vereliistakud ). Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis ka vere kaitsefunktsioon, tehes kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Vereplasma koosneb 90 – 93% veest, 7 – 9% valkudest ning 1 – 3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest. Erütrotsüüdid on kaksiknõgusa ketta kujulised tuumata rakud. Nad sisaldavad keemilist ühendit hemoglobiini , millel on võime siduda ja ära anda hapnikku. Seetõttu etendavad erütrotsüüdid tähtsad osa hapniku transpordis kogu organismis. Leukotsüüdid on tuumaga vererakud , mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv . Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmerateta). Granulotsüüdid omakorda jagunevad vastavalt tsütoplasma keemilisele koostisele: eosinofiilid 1-6%, basofiilid 0-0,5 % ja neutrofiilid 60-65% kõikidest leukotsüütidest. Agranulotsüüdid jagunevad sõltuvalt suurusest ja ehituse iseärasusest lümfotsüütideks ja monotsüütideks, mis moodustavad leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30 % ja 6-8%. Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt liikuma, kusjuures nende kuju muutub. Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse. Leukotsüütidel on kaitsefunktsioon. Fagotsütoosivõime tõttu on nad võimelised endasse haarama ja kahjutustama organismi tunginud baktereid. Mõned leukotsüüdiliigid osalevad antikehade moodustamises. Trombotsüüdid on tuumata ebakorrapärase kujuga rakufragmendid. Trombotsüütide iseloomulikuks omaduseks on kokkukleepumine – aglutinatsioon . Trombotsüüdid osalevad verehüübimises.
Lümf koosneb koevedelikkust tekkinud lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest. Peamised rakud lümfis on eriline leukotsüütide liik- lümfotsüüdid. Need koed on inimese sisekeskkonna koosseisus ja täidavad põhifunktsiooni – transpordi funktsiooni. Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid.

kokkuvõte

Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen , mis esineb ainult loomadel). See on suur ja mitmekesine rühm kudedes, kus rakud on piisavalt kaugel üksteisest. Hästi arenenud rakkudevahelised ruumid, täis rakkudevahelist ainet, mida toodetakse rakkude endi poolt. Rakkudevahelisel ainel võib olla erinev struktuur (vedelad ja tahked ), eri kiududest (kollageensed, elastsed). Rakkudevahelise aine iseloom- selle keemiline koostis, struktuur ja füüsilised omadused määratlevad nende funktsioone, mis täidab konkreetset sidekoe tüüpi.

kasutatud kirjandus

Abramov, M. Garon, S. Lucas, J. Huenermann, P. (1997-2012). Энциклопедия Кругосвет. http://www.krugosvet.ru/enc/medicina/SOEDINITELNAYA_TKAN.html
Lorents , A. Anatoomia ja füsioloogia massööridele. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?SISSEJUHATUS:KOED:Sidekude
Roosalu , M. (2010). Inimese anatoomia. Tallinn
Trofimova, N. (2007). Анатомия и Физиология человека. http://liceum.secna.ru/bl/projects/barnaul2007/borovkov/t_soed.html
2