Immuunsüsteem (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Lõik failist

Immuunsüsteem

Peatükk

Immuunsüsteemi olemasolu on meile äärmiselt oluline, see kaitseb meie kehasi igas olukorras ja vahetpidamatta. Kui meie immuunsüsteem ei töötaks või puuduks üldse ei oleks meil midagi, mis meid kõikide pisikute eest kaitseks.
Immuunsüsteemil on ka võime mäletada kõiki haigustekitajaid, millega me oleme nakatanud, nii et kui peaksime mõnega neist uuesti kokku puutuma, ei jää me enam haigeks . Seda nimetatakse Immunoloogiliseks mäluks .
Immuunsüsteem koosneb spetsialiseerunud rakkudest, mida nimetatakse immuunrakkudeks. Üheks osaks meie immuunsüsteemist on veri ning seal sees olevad valged verelibled .
Immuunsüsteemis on mitmesuguseid rakke. Neutrofiil, mis kaitseb pisikute eest, mis tahavad kehasse tungida läbi nahal olevate haavade . Makrofaag, mis hävitab haigustekitajaid otseselt. Need asuvad kopsudes, maksas , nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid, mis toodavad antikehi, ründavad haigustekitajaid ja hävitavad nakatunud rakke. Dendriitrakk, mis aitab aru saada, mis pisik on kehasse tunginud ja kuidas on parim viis seda hävitada.
Haigustekitajaid saab hävitada kolmel viisil: Neutrofiilid ja makrofaagid neelavad haigustekitaja tervelt alla. Tapja-T- rakud hävitavad nakatanud rakud.Viimane viis on antikehadega katmine.

Peatükk

Immuunsüsteem oskab kindlaks teha, milline haigustekitaja on keha nakatanud ja otsustada, millisel viisil on kõige parem sellega toime tulla. Sellist immuunsüsteemi võimet nimetatakse antigeenspetsiifilisuseks.
Immuunsüsteem jätab tänu lümfotsüüdidele meelde varem kohatud haigustekitajad.

Peatükk

Immuunrakud on valged verelibled ja neid tehakse luudes . Luud on väga tugevad, kuid neil on pehme, käsnjas sisu, mida nimetatakse luuüdiks. Vererakke tehakse luuüdis spetsiaalsetes rakkudes- hematopoeetilistest ehk vereloome tüvirakkudest. Ainult T-rakku ei tehta luuüdis. Neid valmistatakse tüümuses ehk harknääres.
Luuüdis ja tüümuses valminud immuunrakud teevad kogu kehas kontrollkäike. Kus iganes nakkust ei oleks, kiirustavad immuunrakud nakkuskohta, hävitavad pisikud ja kaitsevad organismi. Immuunrakud liiguvad mööda keha, kasutades veresooni ja ainult neile mõeldud liikumisteid-lümfisooni.
Immuunrakud leiavad tee lümfisõlme , sest lümfisooned toodavad molekule, mis annavad endast märku.
Lümfisõlmedes, kus immuunrakud kohtuvad, kasutavad nad info vahetamiseks paljusid erinevaid molekule. Neid molekule nimetatakse tsütokiinideks.
Immuunrakkude rünnakut haigustekitajate kehast eemaldamiseks nimetatakse immuunvastuseks. Immuunsüsteem on võimeline mitte ainult käigusolevat immuunvastust vaigistama, vaid ka mittevajaliku vastuse kujunemist ennetama. Immuunsüsteem tagab kehale äärmiselt usaldusväärse kaitsesüsteemi. See on mehitatud spetsialiseerunud rakkudega, varustatud keerulise suhtlemissüsteemiga ja relvastatud, näiteks antikehadega.
Immuunsüsteemil on ka võime olla salliv , mis tähendab, et ta ei ründa oma keha. Immuunsüsteem ei vaeva ennast rünnakuga kõige vastu, millega kokku puutub.

Peatükk

Nakkushaigusi põhjustavad nähtamatud mikroorganismid , mis tungivad kehasse ja paljunevad seal. Neid mikroorganisme nimetatakse patogeenideks ehk pisikuteks. Haigustekitajate hulka kuuluvad bakterid ja viirused.
Bakterid põhjustavad haigusi nii, et nad toodvad toksiine, mis hävitavad või halvavad rakke. Nende rakuseinas leidub ka toksiine, mis võivad põhjustada palavikku, kõhulahtisust või vererõhu langust.
Maailmas on palju erinevaid haigusi, mida on raske kontrolli alla saada. Eriti halvad on zoonoosid, ehk haiguse, mille tekitajad nakatavad nii inimesi kui loomi. Bakterite põhjustatud zoonooside näideteks on siberi katk, katk, tuberkuloos , salmonelloos. Viirushaigused , mis kuuluvad samasse gruppi on näiteks gripp , marutõbi.
AIDS on inimese immuunpuudulikkuse viirus. Haige keha ja kehavedelikud sisaldavad jätkuvalt viirust, mis tõttu levib haigus ühelt inimeselt teisele, kui nad on vahekorras olnud ning naised võivad sünnituse ajal viiruse oma lapsele edasi anda. Aids on ka haigus, mida pole võimalik täielikult välja ravida.
LINNUGRIPP on A tüüpi gripiviiruse põhjustatud lindude haigus. See haigus on ohtlik, kuna tapa noori, terveid ja hästi toimiva immuunsüsteemiga inimesi. Pärast linnugrippi nakatumist hakkab inimese keha tootma suurtes kogustes tsütokiine ja immunrakud muutuvad kontrollimatuks.

Peatükk

Autoimmuunhaigus . Kui immuunsüsteem kaotab tolerantsuse, satub keha rünnaku alla, sest immuunsüsteem peab keharakke vaenlasteks. Sellist olukorda nimetataksegi autoimmuunsuseks.
Autoimmuunhaigusi on olemas palju ja need võivad esineda igas keha piirkonnas. Näiteks lihaskahjustus, villid, maksakahjustus, neerupuudulikus jne. Selliseid haigusi ravitakse praegu ravimitega, mis suruvad kogu immuunsüsteemi alla.
Reumatoidartriit . See on autoimmuunhaigus, mis paneb kogu kehas liigesed valutama ning lõhub neid, kui haigust ei ravita. Teadlased on aga loonud raviviisi- tsütokiinidevastase ravi, mis takistab põletikku põhjustavatel tsütokiinidel toimimist. Selline ravi on juba kasutuses ning on osutunud oluliselt tõhusamaks kui ükski teine seni kasutatud ravimeetod .

Peatükk

ALLERGIA . Selline haigus kujuneb siis, kui immuunrakud ründavad asju, mis pole üldiselt ohtlikud, nagu õietolm , toit või tolmulestad.
Allergeene on palju ja inimesed võivad olla allergilised ka väga erinevate asjade vastu. Näiteks loomakarvade, mesilaste nõelamise või hoopis ehetes leiduva metalli suhtes. Allergiat võivad põhjustada isegi kontaktläätsed või ravimid . Allergiate ravimiseks on olemas ravimid- steroidid.
ASTMA . Sellel haigusel on palju põhjuseid, kuid kõige levinum on reaktsioon tolmulestale. Kui hingad sisse värsket, tolmulestadevaba õhku saab kõik korda.

Peatükk

VÄHK . Kui geenid saavad rakus kahjustada ja ei valmistata enam normaalseid valke, ei ole rakk võimeline enam oma naabritega õigesti suhtlema . Kui selline rakk hakkab paljunema, muutub see koeosa kasvajaliseks. Vähk võib tekkida igas koes. Kogu maailmas on kõige levinum kopsuvähk, maovähk , maksavähk ja rinnanäärme vähkkasvaja.
Immuunsüsteem suudab vähkkasvajast vabaneda senikaua , kuni kasvaja on väike. Selleks kasutab ta immunoloogilist seiret.
Vähki ravitakse: Vähivaktsiinidega, dendriitrakkudega, T-rakkudega või antikehadega.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LParnpuu Õppematerjali autor

Immuunsussüsteemi olemus ja kaitse

immuunsüsteem rakk rakud haigustekitaja immuunrakud pisik kasvaja haigustekitajaid geenid bakterid

Sarnased õppematerjalid

odt

Immuunsüsteem

Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsüütideks, abistaja T-rakkudeks ja tapja T-rakkudeks. B-lümfotsüüdid ehk B-rakud toodavad antikehi, mis kinnituvad haigustekitajale ja aitavad selle hävitada. Abistaja-T-rakud aitavad B-rakkudel antikehi toota ning suurendavad makrofaagide võimet haigustekitajaid rünnata. Tapja-T-rakud omakorda hävitavad viirusega nakatunud rakke. Immuunsüsteem koosneb veel ühest olulisest valgete vereliblede liigist, milleks on dendriitrakud. Need rakud aitavad pisikute organismi tungides abistaja-T-rakkudel aru saada, millise haigustekitajaga on tegu ning milline on parim viis selle hävitamiseks. Immuunsüsteemil on kolm viisi haigustekitajate hävitamiseks. Esiteks neutrofiilid ja makrofaagid neelavad tervelt haigustekitajaid. Samuti nad ka tapavad alla neelatud bakteri lagundades selle osadeks. Teiseks hävitatakse nakatunud rakud

Bioloogia

docx

Anatoomia: elundid, elundkonnad, immuunsüsteem, haigused

Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väliskeskkonnast infot ja reag

Bioloogia

docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke. Kuidas kaasasündinud immuunsus nakkuse ära tunneb? Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen Associated Molecular Patterns - PAMP). PAMP need on kindlad molekulid ja struktuurid, mida leidub vaid prokarüootidel. PAMP-e toodavad vaid mikroobid ja seega kaasasündinud immuunsüsteem on võimeline tegema vahet oma ja võõra vahel. 3. Joonista adaptiivses immunsuses osalevad tähtsaimad molekulid: Ig, TCR, MHCI ja MHCII, millistel rakkudel need ekspresseeruvad, millistele struktuuridele seonduvad/milliseid peptiide seovad ja mis neid iseloomustab? alfa beeta Ig (BCR) ekspresseerub B- raku pinnal. B- rakk tunneb ära kas lineaarseid või konformatsioonilisi epitoope (valgulisi, karbohüdraatseid ja lipiidseid).

Geenitehnoloogia

docx

Immunoloogia I eksamikonspekt

Th ja Tc tasakaal 2:1, kui rikutud see, siis autoim haigused ja im.puudulikkus. O.i. on iseloomulik: 1. Spetsiifilisus 2. Mitmekesisus 3. Immunoloogiline mälu 4. Oma vs võõra eristamine Inimesel esinevad antikehade põhiklassid on: · immunoglobuliin A (IgA) · immunoglobuliin D (IgD) · immunoglobuliin E (IgE) · immunoglobuliin G (IgG) · immunoglobuliin M (IgM) Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: · Humoraalne immuunsus · Rakuline immuunsus · Lümfokiinide sekretsioon HUMORAALNE IMMUUNSUS on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt. Siia kuuluvad ka komplemendi valgud. AK toodavad B-lümfotsüüdid. RAKULISE IMMUUNSUSE on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad

Immunoloogia i

docx

Spordifüsioloogia II

Kui kolde piiramine ei õnnestu, tekib palavik, mis tähendab, et terve organism reageerib kahjukoldele: leukotsüüdid ja makrofaagid toodavad pürogeene; hüpotalamus tõstab keha temperatuuri. - interferoon - õgirakud, komplemendid 2. Spetsiifilised- õpib tundma ainult neid, mis on meile korra juba halba teinud, pole vaja luua lõputuid kaitsevalle= IMMUUNSÜSTEEM 1) rakupõhine 2) humaraalne Spetsiifilised kaitsesüsteemid:  immuunsüsteem  Funktsionaalne süsteem – mitme kehastruktuuri koostöö (tunneb ära spetsiifilised võõrkehad -> neutraliseerib, immobiliseerib ja hävitab need)  Hoiab kokku ressursse keskendudes vaid reaalsetele ohuallikatele Immuunsüsteemi tunnused:  Antigeeni spetsiifiline – teatud rakuosad reageerivad ainult teatud antigeenile  Süsteemne reaktsioon – infektsioon võib olla ühes piirkonnas, aga terve keha valmistub selle vastu võitlema

Sport

doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

koespetsiifilisteks makrofaagideks -paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon alveolaarsed Makrofaagid kopsudes; histotsüüdid -ühenduskudedes; Kupfferi rakud maksas, mesangaalsed M - neerudes; mikroglia ajus; osteoblastid luus, põrna siinuse M põrnas; lümfisõlmede M. (nahk dendriitrakud). Makrofaagid omavad kandvat rolli tsellullaarses immuunreaktsioonis. Normaalses olekus on makrofaagid puhkeseisus. Immuunsüsteem käivitub läbi makrofaagide. Makrofaagid tunnevad ära võõrmaterjali e antigeenideks olevad partiklid, fagotsüteerivad ja lüüsivad neid ning esitlevad neid T-lümfotsüütidele. Makrofaagide aktiivsust tõstavad TH poolt sekreteeritud tsütokiinid, samuti põletikulise vastuse mediaatorid ja bakteri rakuseina komponendid. Võimas makrofaagi aktivaator on IFNy. Äratundmiseks on vaja, et opsoniinid (aine, mis kinnitub antigeenile) kinnituvad võõrpartiklile.

Immunoloogia i

127

docx

Kordamisküsimused immunoloogia

Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides:  immuunsüsteem ja mikrobioom (ning ● ülesandeks on uurida neid rakulise eksposoom)

immunoloogia

docx

Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused

metabolismi pärssivad ained ANTIBIOOTIKUMIRESISTENTSUS olukord, kus antibakteriaalne preparaat ei toimi mikroobi surmavalt või tema kasvu pidurdavalt MULTIRESISTENTSUS - mikroobitüvi on resistentne 3 või enamasse AB rühma kuuluva ravimi suhtes MRSA - metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus VRE - vankomütsiinresistentne enterokokk ESBL (extended spectrum betalactamases) laienenud spektriga beetalaktamaase produtseerivad enterobakterid 12. Immuunsüsteem. Loomulik e.mitteadaptiivne (mittespetsiifiline) ja omandatud e. adaptiivne (spetsiifiline) immuunsus ning nende eripärad. Omandatud immuunsuse 4 rühma: aktiivne (loomulik ja kunstlik); passiivne (loomulik ja kunstlik). Rakuline ja humoraalne immuunsus ning nende alus. T – ja B - lümfotsüüdid ja nende funktsioonid. Mis on antigeen. Mis on antikeha. IMMUUNSÜSTEEM - Osa organismi kaitsesüsteemide mehhanismidest on pidevas valmisolekus, tagades organismi:

Mikroobifüsioloogia

Rohkem sarnaseid