Immuunsüsteem (0)

Immuunsüsteem
Immuunsüsteem on kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Asudes kogu organismis on selle ülesandeks teha kahjutuks kõik võõrvalgud nii päeval kui ööl.
See koosneb immuunrakkudest, mida nimetatakse valgeteks verelibledeks ning kuna veri on kõikjal kehas siis on ka valged verelibled igal pool. Valgeid vereliblesid on eriti palju lümfisõlmedes ja põrnas ning sealt saab alguse ka immuunvastus, mis tähendab et immuunrakud ründavad haigustekitajat selle kehast eemaldamiseks.Palju vereliblesid on ka nahas, kus nad saavad kohapeal hävitada kehasse tunginud pisikud.
Immuunsüsteemil on mitu erinevat liiki valgeid vereliblesid. Neutrofiilid hävitavad pisikuid, mis tungivad organismi, kui nahk on vigastatud. Need on veres alati olemas. Makrofaagid hävitavad haigustekitajaid alla neelates ning neid leidub kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsüütideks, abistaja T-rakkudeks ja tapja T-rakkudeks. B-lümfotsüüdid ehk B- rakud toodavad antikehi, mis kinnituvad haigustekitajale ja aitavad selle hävitada. Abistaja-T-rakud aitavad B-rakkudel antikehi toota ning suurendavad makrofaagide võimet haigustekitajaid rünnata. Tapja-T-rakud omakorda hävitavad viirusega nakatunud rakke. Immuunsüsteem koosneb veel ühest olulisest valgete vereliblede liigist, milleks on dendriitrakud. Need rakud aitavad pisikute organismi tungides abistaja-T-rakkudel aru saada, millise haigustekitajaga on tegu ning milline on parim viis selle hävitamiseks.
Immuunsüsteemil on kolm viisi haigustekitajate hävitamiseks. Esiteks neutrofiilid ja makrofaagid neelavad tervelt haigustekitajaid. Samuti nad ka tapavad alla neelatud bakteri lagundades selle osadeks . Teiseks hävitatakse nakatunud rakud. Tapja-T-rakkudel on spetsiaalsed antigeeniretseptorid millega nad eristavad haigustekitajaid. Viiruse leviku takistamisega leiavad tapja-T-rakud nakatunud rakud ning hävitavad need. Kolmandaks viisiks on antikehadega katmine . Kuna bakterid peale paljunemise toodavad ka kehale kahjulikke aineid, siis B-rakud katavad need antikehadega, et takistada bakteriaalsete toksiinide toimimist. Samuti kinnituvad antikehad bakteritele ja märgidtavad need, et makrofaagid saaksid need alla neelata. Kuna antikehad liiguvad vere kaudu kogu kehas siis, nad on võimelised nakkuse juurde kiiresti liikuma.
Immuunsüsteemil on võime jätta meelde varem kohatud haigustekitajad. Kuigi enamus B-rakke muutub haigustekitajaga kokku puutudes antikehi tootvateks rakkudeks, siis mõnede B-rakkude ülesanne on jätta meelde uus haigustekitaja , neid nimetatakse mälu-B-rakkudeks. Kohtudes uuesti haigustekitajaga, mille nad on meelespidanud, asub ta kohe antikehi tootma . Nende antikehad on paremad kui esimest korda kohtuvate B-rakkude antikehad, sest nad suudavad bakteriaalsete toksiinidega tugevamini ning märgistavad baktereid paremini makrofaagide jaoks.
Mälurakud tekkivad ka T-rakkudest. Peale haigustekitajaga kohtumist hakkavad nad kiiresti jagunema ja valmistuvad tööks. Umbes nädala jooksul muutuvad mõned abistaja-T-rakud mälu-T-rakkudeks. Uuesti kohtudes samade haigustekitajatega saavad nad kohe tööle asuda.
Enda reguleerimiseks kasutab immuunsüsteem molekule ja rakke, mille ülesandeks on immuunvastutuse pärssimine. Üks rakk, kes sellega tegeleb on reguleerija-T-rakk. Immuunsüsteem mitte ainult ei vaigista immuunvastutust vaid ka ennetab mittevajaliku vastuse kujunemist. Lümfotsüütide antigeenretseptorid on ülimalt tundlikud, nii et kui rakkudeni jõuab nõrk signaal siis nad reageerivad ootamise ja valmisolekuga, tegutsema asuvad nad alles peale tugeva signaali saamist.
Samuti ei ründa immuunsüsteem kõike millega organism kokku puutub, selle asemel võetakse näiteks toit ja muud kahjutud asjad omaks. Seda nimetatakse tolerantsuseks. Kuna kergesti võib juhtuda, et B- ja T-rakkudel võib olla antigeeniretseptor, mis vastab mõnele keha enda antigeenile, siis enne vereringesse laskmist testitakse lümfotsüüte. B-rakke testitakse luuüdis ja T-rakke tüümuses. Need rakud, millel on ohtlikud antigeenretseptorid, hävitatakse kohapeal.
Immuunsüsteem asub kõikjal meie kehas. See koosneb valgetest verelibledest, mis aitavad ära tunda ja hävitada haigustekitajad. Haigustekitajate hävitamiseks kasutatakse kolme viisi: neelamine ja hävitamine, nakatunud rakkude hävitamine, antikehadega katmine. Samuti jätab immuunsüsteem meelde teatud haigustekitajad, et nende uuel sisenemisel organismi, asuda kohe võitlusesse.
Kuigi võib tunduda, et immuunsüsteem ei tee eriti midagi, siis tegelikult kaitseb see meie organismi 24 tundi seitse päeva nädalas.
Kasutasin: “Sinu hämmastav immuunsüsteem. Kuidas see kaitseb sinu keha” autor on Jaapani Immunoloogiaühing