ROKOKOO sünnimaaks on Prantsusmaa, mis hakkas levima 18.saj. Nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. Sisekujundus 1.seinad kaetud suurte pannoodega, mida eraldasid liistud 2.Liistudest hargnes ebasümmeetriline 3.õrn ja kapriisne ornamentika, mille motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed 4.Heledad toonid 5.Intiimne ja võluv 6.Mööbel lainjate joontega. Mood 1.barrokilik laad 2.meestemood naiselik (kõrgete kontsadega kimgad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukad ja meigitud nägu). 3.Naised kandsid parukaid, puhvis kleite ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga. Skulptuur 1.Levib pilastika 2.mütoloogilised stseenid 3.olmetseenid. Maalikunst 1.armastustemaatika 2.õrnad värvitoonid 3.mänglev kompositsioon 4
veeuputus" · Kunsti eesmärgiks: meelelahutus · Seda ajastut iseloomustab muretu ja kerge iseloom . Arhitektuur · Ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailid( nt poolsammaste,pilastrite) kasutamisest. · Kasutati rohkem kergpärasust. · Seinad kaeti suurte oannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. · Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann
Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist ja vabu assosiatsioone. MAX ERNST tegi frotaaze ehk hõõrutud pilte. Automaatne ja kollektiivne joonistamine. JOAN MIRO ansurdne huumor, fantaasia ja värviküllased kujundid, spontaansus. Otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, laste ja hullude eneseväljenduses. Esemed ja nendevahelised suhted oli moonutatud. Kolmemõõtmeline ruum. SALVADOR DALI «mälestuse püsivus» naturalistlikud üksikasjad on ühendadyt mõistusevastastesse seostesse. Optilised petted. Skulptuur- GIACOMETTI «Näitav mees» pikaks venitatud, kriipsutaolised inimfiguurid. Funktsionalism- Edenes Hollandis, Taanis, Soomes, USA Saksamaa kunstikool Bauhaus püüdis leevendada sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teeb progressile. Arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli eemsärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm tuli nende funktsioonist
· Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid peened liistud või raamid · Seinapinnad heledates toonides · Palju ülekullatud kipsist või stukist · Palju kasutati peegleid ebasümmeetrilist, õrna ja kapriisset ornamentikat · Mööbel muutus kergemaks ja lainjamaks · Motiivideks naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja -lehed Skulptuur *baroki jõulised vormid muutuvad pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks *levib pisiplastika (eriti portselanist) * Edme Bouchardon- amor endale heraklese nuiast vibu tegemas *Clodon- lõbutsevad nümfid ja faunid ANTOINE WATTEAU · Soosis värve, uudsust ja spontaansust · Meisterlik õhu, valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks
Läänerindel muutuseta kadunud põlvkonna tekkelugu "Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel. Sõjakoleduste käsitlemine on teoses paljuski realistlik ja dramaatiline. Kirjeldused on naturalistlikud ja verdtarretavad. ,,Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota."
otsafassaadi meenutav väljaehitis) - antiigi ja Palladio mõjul · Klassitsistlikule arhitektuurile on omased lihtsus, rangus, suurejoonelisus · Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada pidulikke ansambleid · Armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu Sisearhitektuuris: · Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema, tagasihoidlikuma kujundusega · Motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt · Ornamentika, milles rokokooajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. · Varaklassitsismis armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, kahurid, kiivrid). · Direktooriumistiil lihtne, range, kasutas vähe kaunistusi. Populaarsed olid Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid. · Ampiirstiil oli rikkalikum, raskepärasem
Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav, leinates lähimat. Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee. Eesti kirjandus aastatel 18901910 aastatel1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused 1890' ndate mood Viktoriaanlik aeg Optimistlik mood Enesekindlus ja ülepaisutatus Peamised moekeskused: Pariis ja London ,,Mida rohkem seda uhkem!" Naiste mood (18901900) Hommiku, lõuna ja õhtu kostüümid Ülikonnad ja spordirõivad Korsett kitsas piht Kurvikad puusad Suured varrukad S siluett Eritellimused Suured ja uhked mütsid , laines juuksed
impressionistlike maalikunstnikega, kelle kohta kirjutas ta ajalehes artikleid. Uuest kunstivoolust innustatuna valmis tema esimene raamat ,,Jutud Ninonile" (1864) Ent ei romantism ega impressionism polnud Zola kutsumus. Iseloomult oli ta teadlane, uurija ja kunstnik. Ta avastas enda jaoks naturalismi. Hiljem, kui ta oli selle suunaga laiemalt tutvunud kirjutas ta ,,Eksperimentaalromaani", ,,Naturalism teatris" ja ,,Naturalistlikud romaanikirjanikud". Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objektiivselt kirjeldamist, mis eeldab uurimistööd, eksperimenti ja kirjaniku samastumist teadlasega. Tal tuleb oma arvamused, kired ja emotsioonid maha suruma. Iga kirjeldus peab olema detailne ja faktirohke. Kirjaniku silm peab nägema ka kõige hullemid pahesi, korruptsiooni ning ühiskonna mädapaiseid. Zola arvas, et igas
spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada. Eetika ajalugu Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana-Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert
tekstis, mille äärmine sisutihedus võib pealiskaudsel lugemiselt täiesti märkamata jääda.) Probleem, kuidas me omandame teadmisi maailma kohta, on tema käes teisenenud küsimuseks, kuidas me õpimeosutama asjadele enda ümber. Samas on empiristlik element täiesti alles jäänud. Quine'i järgi on sealjuures olulised kaks koostisosa - need on traditsiooniliste empiristide kogemuse ning vaatluse mõiste naturalistlikud lähendid mõjutused meie närvilõpmetel ehk sensoorne lähistiimul ja vaatluslause. Viimane on stiimuliga kõige lähedasemalt seotud ning teda teistest lausetest eristavaks tunnuseks on see, et vaatluslauseid õpitakse ostensiivselt ning sõltumatult ülejäänud keele omandamisest. Seega ei sõltu nad erinevustest isikute taustteooriates. Ehkki vaatluslauseid ei korrigeerita just sageli, pole Quine'i järgi seegi põhimõtteliselt võimatu
Romantismijärgne luule 1830. oli periood mil luule hakkas muutuma esile kerkima hakkasid realistlikud ja naturalistlikud maailmavaated. Peagi ka uued voolud nagu sümbolim ja uusromantism. Sümbolism sai alguse 19. Saj Prantsusmaal, kus luule oli peale revolutsiooni 1848.a taandunud. Sajandi keskel kujunes parnaslaste luulekoolkond. Nende ideaaliks oli objektiivne ilu taotlus. Sümbolism pidas kunsti eesmärgiks ideemaailma avastamist ja selle väljendamist võrdkujude abil. Et nähtav reaalsus oli sümbolistide arust kahvatu ideemaailma jäljend, siis tuli kunst vabastada
Hakati korraldama temaatilisi näitusi, väljavalitud kunstnikele esitati hästimakstavaid tellimusi, ostupoliitika aluseks sa teose ideoloogiline suunitlus, mitte kunstiline külg. Kommunistidele meeldis 1922. aastal asutatud ühing AHRR ehk Revolutsioonilise Venemaa Kunstnike Assotsiatsioon. Sinna koondunud kunstnikud, kellest hiljem said nõukogude kunsti suurkujud, maalisid 19. sajandi peredviznikute laadis, mis selleks ajaks oli omandanud väiklaselt naturalistlikud jooned. Pöördeliseks kujunes nõukogude kultuurielus 1932. aasta 23. aprill mil likvideeriti kõik rühmitused ja asutati ühtsed Heliloojate, Kirjanike, Kunstnike liidud. Samal aastal võeti kasutusele termin sotsialistlik realism, see on meetod mis nõuab kunstnikult tegelikkuse tõetruud, ajalooliselt konkreetset kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Kunstiteose hindamise ainsaks kriteeriumiks sai sisu. Kunstnike, kes tegelesid
Eetika ajalugu Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana-Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert
välisarhitektuuridetailide (nt poolsammaste, pilastrite, karniiside) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamentide motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Tihti kujutati poolikut merekarpi (nn.orvand) selle prantsuse keelsest nimetusest, rocaille, tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinad värviti heledates toonides (eelistatud valge, kuld ja nn pastelltoonid), sageli kasutati suuri peegleid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti.
· Nicoletta (sopran) Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on itaalia commedia dell'arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija kahekümnenda sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas ise libreto, kasutades selleks Vsevolod Meierholdi, Konstantin Vogaki ja Vladimir Solovjovi venekeelset mugandust Carlo Gozzi 1761. aastal loodud samanimelisest komöödiast. Näidend pilkab kirjaniku kaasaegset Carlo Goldonit, kelle raskemeelsed ja pealiskaudselt naturalistlikud melodraamad olid Gozzi meelest süüdi itaalia teatri allakäigus. Gozzi sürrealistlik ja fantaasiarohke näidend inspireeris Prokofjevit looma meistriteost, milles põimuvad maagia, komöödia ja satiir. ,,Armastus kolme apelsini vastu" on mitmetasandiline teos seda võib käsitleda kui näidendit näidendis, vaimukat kriitikat kahekümnenda sajandi ooperitraditsioonide aadressil või väitlemist päevapoliitilistel teemadel ajaloolise commedia dell'arte vahenditega
Eetika ajalugu Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana- Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte- eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlusning Zenoni rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid,
Vana-Rooma skulptuur o Tugevalt Kreeka mõju all o Mõndade üksikute omapäraste joontega o Realistlikum kui kreeklastel o Rohkem kujutati iseend kui jumalaid Kõige tähtsam oli portreeskulptuur 3. saj. e.Kr. tehti imago´id võeti surimaske [enamasti vanadelt meestelt, need polnud väga ilusad ja neid imagosid säilitati perekondades] [Oldi naturalistlikud Caracalla portreeskulptuur [õ.lk.86]] Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema hinge kohaloleku. Keisrite portreedest valmistati palju koopiaid ja toimetati üle riigi laiali. Enamasti olid keisrite portreed väga loomutruud ja nende ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Keisririigi ajal hakati inimesi idealiseerima Tiberius [õ.lk.86] Portreed on enamasti büstina [õlavööst pealaeni] Väga palju portreesid on tehtud Lucius Julius Brutus'est.
armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisearhitektuur o Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. o Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. o Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. o Ornamentika, milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn. Troffekimpu(lipud, mõõgad,hellebardid, kahurid, kiivrid jne.). o Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumstiil: kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed.
Paleoliitikum · Algas inimeste kujunemisega · Lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga · Andmed Eesti kohta sellest ajast puuduvad · Tuntumad muistsed leiud Prantsusmaalt ja Püreneest · Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist tarberiistadega Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused · Tegeldi korilusega · Vähese küttimisega · Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged naturalistlikud koopamaalid Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum · Algas umbes 9000 aastat eKr · Lõppes umbes 5000 aastat eKr · Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on leitud söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu · Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli kuuluvad Kunda kultuuri · Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Mesoliitikumis (keskmises kiviajas)
Tegelikult ei olnud kunagi lakanud rooma ja renessanssarhitektuuri mõju ning koos sellega armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisearhitektuuris asendusid rokokoolik kergus ja asümmeetria juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Ornamentika, milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõike, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid jne). Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumistiil. See kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed
Religioosete kujutluste praktiline mõju avaldub eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Iga uuendaja loomulikule ebakindlusele ja kammitsetusele lisab religioon omalt poolt vägeva takistuse: seda mis on püha ei tohi muuta. Jõude üritati endale saada süües vaenlase kehaosi või kasutades neid dekoratsioonina. Sõjatants on raevu ja erutuse segu mis viib otse ekstaasi ei ole sümboolne. Jumalaid ei kujutatud ette antropomorfsete olenditena- nad on puht naturalistlikud kujutelmad. See kujuneb välja siis kui pidevalt ühele ja samale jumalale pühendatud tegevus, kultus seostub püsiva inimkoguna. Jumalad kujutavad end sageli juhuslikke kreatuuride korratud segadust. Toimub panteoni loomine see tähendab jumala kujutuse fikseerimine. Kreeka arenes rüütlikultuuri suunas. Kreeka kontseptsioonide ülevõtmine ja mõju Roomas ei muutnud religiooni rahvuslikku iseloomu, Kreeka jumalad säilitasid esteetilise tähtsuse, Rooma traditsioon püsis puutumatuna
loomulikult ka nii elada. Nüüdisaja eetikateooriaid on klassifitseeritud peamiselt kolmel viisil: 1) subjektivistlikud ja objektivistlikud; - eristamise aluseks subjekti otsustus. Selle järgi on subjektivistlikud need lihtsad eetilised otsused (varastada on pahe), mis ei pretendeeri õigsusele ega ebaõigsusele, aga ka need, mis tulenevad subjekti seisundist ning mida peetakse kas tõesteks või vääraiks. 2) naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud; - lähtuvad sellest, et rõhutavad eraldi teadust ja tundeid (emotsioone). Nii on naturalistlikud teooriad, mis uurivad inimese eetilistt loomust, taandatavad mõnele teadusele (bioloogia, psühholoogia). Mittenaturalistlikel see eelis puudub. Emotivitlikud teooriad aga uurivad tunnetest lähtuvaid otsuseid. 3) motivatiivsed, deontoloogilised ja konsekventalistlikud.
sügava mulje. Me näeme, et skulptor ei püüdnud oma modelli ilutseda ega väljendada tema hetkeilmet. Teda huvitas ainult kõige tähtsam. Kõik ebaolulisemad detailid jättis ta välja. Võib-olla just selle range keskendumise pärast inimese peakuju kõige olemuslikumatele vormidele on need portreed nii mõjusad. Sest hoolimata oma peaaegu geomeetrilisest rangusest ei ole need primitiivsed. Ka ei ole need elutruud, nagu olid näiteks nigeeria kunstnike naturalistlikud portreed. Natuuri loomupärane kujutamine ja terviku korrapärasus on nii hästi tasakaalustatud, et kujud mõjuvad meile elutruudena, kuida samas kaugete ja igikestvatena. Pea Giza kuningate kalmistult, u. 2551- 2528 eKr. Lubjakivi, kõrgus 27,8cm, kunstiajaloo muuseum 6 See geomeetriline korrapärasus ja looduslike vormide täpse edasiandmise kombinatsioon on iseloomulik kogu egiptuse kunstile. Kõige paremini
kunstil pole enam ühiskonlikku funktsioone, pole moraali)
Materjali kirjeldamine, palju omadussõnu, mis välj värvi kujutusi
Müstikad, süntees (näevad muusikat, kuulavad värvi)
Huysmans, Gustave Moreau
Charles Baudelaire kui dekadent ja eelsümbolist
Kirjutas Aleksandriinis
Kesaegse luule initsiator
Rasked kujudid hallunatsioonid
Sümbolistlikud ideed
Naturalistlikud elemendid
Kurja lille põhiteemasid on ideaalide kättesaamatus ja kurjuse valitsemine,
tõi luulesse suurlinkliku võõrandumise problemaatika
Erootilises luules esineb ka groteski
4 Vastavused/correspondence
Loodust võrreldatakse inimlikku asjadega
Häältekirjeldus, värvide, muusikalõhn
Puu on sümbol
Naturalism dekadentism
Rafineeritud
Aleksandriin 12 silpi
LXXVIII Spleen
maastikumaalijana, kuid kuna tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. 1 Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik, naturalistlik, impressionistlik suund, teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele. Need suunad olid vastandid, aga mõjutasid teineteist. Realistidel kohtame tihti sümbolistlikku lähenemist kujundile, sümbolistid on sageli vormilt päris naturalistlikud. Selles mõttes on nad ikkagi nagu kaksikud. Nagu vennad Rauad oma erinevuses puutuvad samas õige mitmes punktis ikkagi kokku.2 Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada nende kunstnike elu ja loomingut. 1 URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php 2 URL http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php 3 ELULUGU Lapsepõlv
tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik, naturalistlik, impressionistlik suud, teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele. Need suunad olid vastandid, kuid mõjutasid teineteist. Realistidel kohtame tihti sümbolistlikku lähenemist kujundile, sümbolistid on sageli vormilt päris naturalistlikud. Käesoleva referaadi eesmärgik on anda lühike ülevaade Paul Raua elust ning tööst. Perekond Raudade esivanemate jäljed ulatuvad Põhjasõja lõppjärku, kui üks Karl XII haavatud sõdur, nimega Steffan, põgenes vaenlasest jälitatuna ühele soosaarele kuskil Voore ja Kannastiku tagamaal. Kohalike inimeste abiga elas ta üle sõja ja rajas seal lähikonnas talu.
Märksõnaks oli ka tundeelu peenenemine ja enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. 2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised materjalid, mööbel. 3. Kuidas oli uue stiili nimi, kust see pärines? Uue stiili nimi oli rokokoo ja see pärines prantsuse keelsest sõnast rocaille, mis tähendab merikarbi poolmikku meenutavat motiivi. 4
Nende maale iseloomustavad säravad, hiilgavad ja helendavad värvid, teravalt toonitud kontuurid ja piinlöikult täpne tähelepanu detailidele.nad kasutasid ebatavalist tehnikat maalisid puhtale valgele põhjale ja töötasid otse looduses. W.H.Hunt on avatavasti kõige esinduslikum prerafaeliit ja ta jäi läbi oma kogu pika loomingu truuks varasele prerafaeliitluse tehnilistele ettekitjutustele. J.E.Millais oli kõige andekam prerafaeliitlane. Tema parimad tööd olid eriti naturalistlikud ja kutsuvad esile eriti lüürilise ja romantilise atmosfääri. Edward Burne-Jones (1833-1898) oli iseõppinud maalikunstnik ja mõjustatud Rossettist ja nagu tema, võttis Burne-Jones inspiratsiooniallikaks Malory eepose. Tema eemalolevate ja eeterlike figuuride õrn, peenutsev erotitsism, tema delikaatsed meelelised jooned, mida imetlesid sümbolistid, muutusid hiljem määravateks Aubrey Beardsley loomingut mõjutanud teguriteks.
sajandi viimasel veerandil (revolutsioon) · Parnaslased tuleneb sõnast parnass o Eesmärgiks oli puhas ja täiuslik luule o Objektiivne ilutaotlus · Eesmärk: o Nähtamatu maailma avastamine ja selle edastamine ja vahendmine sümbolite abil · Aluseks olid unenäeod, kujutelmad, meeleseisundid Charles Baudelaire 1821-1867 · Prantslane · Eeskujuks oli Poe, kes kirjutas peale luuletuste veel ka õudusjutte · Naturalistlikud sugemed · Tajus teravalt maise elu masendust · Värsikogu ,,Kurja lilled" · Müstilisus, ükskõiksus Paul Verlaine 1844-1896 · ,,Luulekunst" luuletuse vormis, kuidas luuletust kirjutada ja vormistada · Lüüriline ja sageli melanhoolne · Meeleheide ja valu · Erinevad kõlavarjundid · ,,Sõnadeta romansid" tuntuim luulekogu Arthur Rimbaud 1854-1891 · Eluajal oli tundmatu · Ekstaatilised ja kaootilised kujutelmad · Natuke ,,hull"
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis vene ühiskondliku tõusu aeg. 1880-tel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt pool naturalistlikud kujutus elemendid teisalt romantilised meeleolu paisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus 1906 hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum, mille eesmärgiks oli talletada rahvakultuuri. ' NOOR-EESTI
maastikumaalijana, kuid kuna tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. 1 Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik, naturalistlik, impressionistlik suund, teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele. Need suunad olid vastandid, aga mõjutasid teineteist. Realistidel kohtame tihti sümbolistlikku lähenemist kujundile, sümbolistid on sageli vormilt päris naturalistlikud. Selles mõttes on nad ikkagi nagu kaksikud. Nagu vennad Rauad oma erinevuses puutuvad samas õige mitmes punktis ikkagi kokku.2 Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada nende kunstnike elu ja loomingut. 1 URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php 2 URL http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php 4 ELULUGU Lapsepõlv
inimene. Kuid kristliku eetika sisu ei ole ainult kõlbelise käitumisviisi teadmine, vaid ka selle elluviimine. I. KANTI ,,KATEGOORILISE IMPERATIIVI" DOKTRIIN - põhineb asjaolule, et me ei või kunagi kindlalt teada millegi sellise olemasolu, millele meie meeleorganitel puudub ligipääs. Nüüdisaja teooriad Jaotatakse kolmel viisil: - subjektivistlikud ja objektivistlikud (isiklik arvamus ja ebaisiklik, erapooletu arvamus) - naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud (emotivism - teooria, mis väidab, et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne) - motivatiivsed (põhjendus) , deontoloogilised (kohustus) ja konsekventalistlikud (järjekindlus) Nüüdisaja eetikateooriatele on iseloomulik see, et nad on seotud keeleanalüüsiga, keelelised otsused on aluseks kõlbeliste otsuste sõnastamisel. Kutse-eetika
· Ontoloogia ehk olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega. · Epistemoloogia ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. · Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt juba Vana-Kreekas. Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. · Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism. · Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega
Suureneb psühholoogiline tihedus. Berk Vaher. Teadlik töö oma käekirja kujundamisel. Kasutab väga erilisi keelendeid, rohkete epiteetidega metafooririkas stiil, võõrsõnad. Sensoorne intellektuaal kesksed on teatud tüüpi aistingud. Inspiratsiooniallikateks on unenäod. ,,Pilved asfaldile", ,,Kaval kuuldavus", ,,Lugulaul". Matt Barker (ehk Urho Abramov). Õuduskirjandus. Eesmärgiks hirmu tekitamine. Kuid tema tegelased on psühholoogiliselt veenvamad (ise on arst). Naturalistlikud episoodid (laibad, haiged). Palju tähelepanu inimeste füsioloogial. Palju vaimselt ebastabiilseid tegelasi. 12. Ervin Õunapuu ,,eesti gootika". Tema loomingu tuum, 4 raamatut: ,,Eesti gootika", ,,Eesti gootika II", ,,Meie igapäevane jää", ,,Eesti gootika. Lauavestlused". Inspiratsioon ameeriklase Grant Woodi maalist ,,American Gothic". Õunapuu postmodernne arusaam gootikast. Gootika metsik, paganlik, normitu; sellega seonduvad religioon, surm, seksuaalsus, kriminaalsus, õudus.
sajandi alguses, enne reformatsiooni ja talurahva ülestõusu. Samas siiski üks suurimaid õitseaegu saksa kunstis. Suureks mõjutajaks jätkuvalt aga keskaegne mõtteviis mille tõttu on stiil süngem kui Itaalias. Teemades valdavad religioonist kantud sünged patuga ja põrguga seotud stseenid, tumedad toonid, rõhutatud kontrastid, pimedusest ümbritsetud. Siiski äratuntavad renessanssile omased karakteri keskne kujutamine ning naturalistlikud ja mütoloogilised teemakäsitlused. Saksamaa suureks panuseks sellest ajast trükigraafika. Pea kõigi saksa autorite töödes on tähtsal kohal ka puidu- ja vasegravüür. Renessanss-arhitektuur puudutas Saksamaad õige põgusalt. Rohkem püüti itaalialikke eeskujusid matkida valitsejate ja aadlike lossides. Ehitiste struktuur jäi siiski peamiselt gootilikuks ning renesanssi mõjudega on teostatud vaid dekoratiivseid elemente
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915)
prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest liistud. Liistudest hargnesid ebasümmeetrilised ornamendid. Ornamendi motiivid olid naturalistlikud ja looduslähdased. Tihiti kasutati orvandit e poolikut merekarpi meenutavat motiivi. Sealt on tulnud ka nimetus rokokoo. Kasutati pastelltoone, roosad, helerohelised, helesinised, kasutati ka suuri peegleid. Rokokoo sisekujundus püüdis olla intiimne ja võluv. Mööbel pidi olema elegantne, kerge ja mugav. Levis ka Hiina kunsti mõju, hakati kasutama suuri hiina vaase, mida kasutati kaunistuseks. Lukuslikud ja eksootilised materjalid(Hiina siid, portselan).
"Isa" (1887) räägib rittmeistrist, tema abikaasast Laurast ja tütrest. Strindberg oli siis esimese abielu ebaõnnestumise tõttu naistevihkaja. Isa tahtis tütrest kasvatada head naist ja perekonnaema, Laura aga iseseisvat inimest. Ta seadis kahtluse alla rittmeistri isaduse ja lõpuks kuulutas mehe vaimuhaigeks, viimane suri südamerabandusse. "Preili Julie" (1888) põhjendab tegelaste käitumist nende päritoluga, lõpplahendus on traagiline. Mõlemad näidendid on naturalistlikud. ,,Mäng tulega" perekonnaprobleemid. Vastabiellunute elu paistab kujunevat samasuguseks kui ,,isas". ,,Surmatants" perekonnaprobleemid. 25 aastat abielus olnud, 25 aastat vihanud. Isoleetirud saarel, teistega ei suhtle. 5. Maeterlincki sümbolistlik draama Kirjandusse tuli Maeterlinck 1889. aastal lüürikuna. Samal ajal kirjutas ta esimese draama "Printsess Maleine", mis algul ei äratanud mingit tähelepanu ja väikest tiraazi ei müüdud ära. Kuid peagi tuli ootamatu pööre
on kaks taani silmapaistvat kirjanikku. Holger Drachmann (1846-1908)- boheemlasenatuur, kes algul katsetas maalikunsti, kuid sai tuliseks sotsialistiks-maailmaparandajaks (luuletisega ,,Inglise sotsialistid" 1970).hiljem läks ta aga sama kergelt üle uusromantismi. Ta on andnud suure hulga väärtuslikke luuletistekogusid, rea novellikogusid meremeeste ja kalameeste elust ja mitu romantilist muinasjuttnäidendit ning romaani. Taani moodne lüürika saab alguse temast. Tema luulekogud: naturalistlikud ,,Luuletised" 1872; uusromantilised ,,Summutatud meloodia" 1875; ,,Laulud mere ääres" 1877; ,,Okkad ja roosid" ning ,,Lapsepõlv luules ja laulus" 1879. Tema peamine element, mida ta oskas kujutada nagu mitte keegi teine oli meri, oma teostes annab edasi ka meremeeste kõne-ja mõtteviise. Neist novellikogud: ,,Tormis ja rahus" 1874 ja ,,Merimehe truuduse ja usu peale" 1878. Tema romaanid aga on hajuvad ja langevad liigsesse enesepeegeldusse ,,Laia pintsliga" 1887 ja ,,Nurjakirjutatud" 1890.
faktidest? Naturalism · Metafüüsiline/empiiriline naturalism väljaspool empiirilise uurimise sfääri ei eksisteeri midagi. · Eetiline naturalism moraaliotsustused on väited, mis osutavad eetilistele faktidele. Väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu ja teha kindlaks empiiriliselt. · Eetikaterminid (nt `hea') osutavad naturaalsetele omadustele (nt `naudingukogemust pakkuv'). Naturalistlikud teooriad · Hea = see, mida soovitakse või see, mida soovitakse soovida ideaalsetes tingimustes. · Hea = (inim)õitsengut tagav. · Kui hea on sellisel viisil defineeritud, siis tuleb meil naturalisti arvates veel üksnes empiiriliselt kindlaks teha, mida inimesed soovivad või mis tagab inimeste (ja teiste moraalse staatusega entiteetide) heaolu. Naturalismi probleemid I · Kust tuleb moraalilausungite normatiivsus moraalne kohustus
(emotivism ehk mõistuse allutatus religioossele tahtele ja jumalikele väärtustele) vastanduvaks intellektualismiks], siis kriitilisemad autorid on hinnanud teda ikkagi klassikalise, keskaegse skolastilise loomuõiguse kammitsais olevaks, sest tema nagu Aquino Thomasegi jaoks [inimest puudutav] loomulik seadus on [ühtlasi maailma] jumalik seadus, tõe objektiivne ja igavene kriteerium, ning inimmõistus seega ei ole sõltumatu maailma jumalikust juhtimisest. [22]Naturalistlikud loomuõigusõpetused [23]Teaduslikus mõtlemises leidsid aset märkimisväärsed muutused: universaalide realismi asendas nominalism, millest tulenes usk, et maailma moodustavad partikulaarid ning maailmakorra määravad individuaalid (indiviidid). Seni valitsenud deduktiivse mõtlemisviisi koha hõivas induktiivne meetod empiiriliste üldistuste järeldamine üksikutest vaatlustulemustest teatud metoodiliste skeemide alusel, mis ei ole deduktiivsed
Aga paljudel õpilastel siit- sealt olid viisid ja laulud juba "loomu poolest suus ja südames", sest nad pärinesid perekondadest, kus rahva laulutraditsiooni au sees peeti, laule lauldi ja ka edasi kanti. Enam huvitasid teda viisid; kui oli need kirja pannud, siis märkis ka sõnu ülesse, nii palju kui keegi teadis. Kreek ütles alati: "Ärge te omast peast midagi juurde pange, laulge niimoodi, kuidas teie kuulsite." Kuid sageli kuuleb rahvasuust ka laule, mis oma väljendusviisilt on väga naturalistlikud. Üks poiss (see võis ka Kihnu poiss Theodor Saar olla) tõstis käe ülesse, et temal on paar viisi laulda. Kreek kohe nõus kirja panema. Laul oli aga sõnade poolest nii "vägev", et tüdrukud punastades käed näo ette panid ja lõpuks Kreekki pidi tähendama: "Kuulge teie, laulge ikka niisugused kohad la, la, la, lall." Poiss lauliski [niimoodi] viisi lõpuni ja [pidanud sõnad paberile kirjutama]". Niisiis suhtus Cyrillus Kreek õpetajaametisse loomingulise vabadusega ega pööranud
Temast saab naturalist, kuigi algselt oli ta realist. Oma kirjandusliku suuna kirjutamisel lähtus kaasajast. Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine` teooriast lähtuvalt inimese arengut, kujunemist mõjutavad 3 faktorit rass ehk päritolu, miljöö ehk keskkond, moment ehk see, mis parasjagu toimub. Need kõik mõjutasid Zolad. Teisel perioodil (1868-1893), hõlmab endasse teoreetilisi käsitlusi, artiklite kogumikke, naturalism teatris, naturalistlikud romaanikirjanikud ja eksperimentaalne romaan ent kõige mahukam on siiski tema 20-st köitest koosnev tsükkel ehk jõgiromaan, mis siis kannab üldpealkirja ,,Rougon-Macquart". Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Kolmandal loominguperioodil (1894-1902), kuhu kuulub Zola romaanitriloogia "Kolm linna" ("Les trois
Temast saab naturalist, kuigi algselt oli ta realist. Oma kirjandusliku suuna kirjutamisel lähtus kaasajast. Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine` teooriast lähtuvalt inimese arengut, kujunemist mõjutavad 3 faktorit rass ehk päritolu, miljöö ehk keskkond, moment ehk see, mis parasjagu toimub. Need kõik mõjutasid Zolad. Teisel perioodil (1868-1893), hõlmab endasse teoreetilisi käsitlusi, artiklite kogumikke, naturalism teatris, naturalistlikud romaanikirjanikud ja eksperimentaalne romaan ent kõige mahukam on siiski tema 20-st köitest koosnev tsükkel ehk jõgiromaan, mis siis kannab üldpealkirja ,,Rougon-Macquart". Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Kolmandal loominguperioodil (1894-1902), kuhu kuulub Zola romaanitriloogia "Kolm linna"
Balzac tuli ideele kirjutada üks romaan, mis koosneb suurest arvust romaanidest (tänapäeval nimetatakse seda jõgiromaaniks) -> „Inimlik komöödia“ , millele mõeldes seostub kohe Dante „Jumalik komöödia“. „Inimlikku komöödiat“ võib võrrelda suure panoraammaaliga, mis on silmale hoomamatu. Balzac kirjutas oma saatesõnas, et tahab kirjutada teaduslikku teost (siinkohal peame meelde tuletama, mida teaduse all sellel ajal mõisteti) ja tahab kirjutada ajalugu. Hilisemad naturalistlikud kirjanikud teotavad oma teosed teadusele. 19.sajandile on tunnuslik see, et kirjandus täidab teaduse funktsiooni, aga ei asenda seda. Balzac tahab oma aega vaadelda nii nagu see on ja paigutada sinna oma ajastu tüübid ehk liigid. Ülesehitus: Allutas oma teksti kindlale kavale. Eraldi teosed nimetatakse stseenideks Terve teos jaguneb kolme ossa (mis siis omakorda veel stseenideks):
See on eetikateooria, mis tugineb eeldusele, et eetikaotsustused tulenevad otseselt (teaduslikult) avastavatelt faktidelt. Naturalism väidab, et kõik moraalimõisted on kahju tuua. Universaalne eetiline egoism ei väida, et inimesed ongi ainult egoistlikeks tegudeks võimelised, võimalikud on ka altruistlikud teod, kuid neid ei tohiks teha. Universaalse eetilise egoismi analüüsitavad mitte-moraalsete (loomulike) omaduste, faktide termineis. Naturalistlikud definitsioonid (nt hea = õnnehulk) on väärad. See kuidas me kõneleme moraalitermineist “hea“ või “halb” pooldajate arvates ei tulene nende teooriast, et inimesed peaksid elama pidevas sõjaseisukorras, kus igaüks võitleb oma huvide eest. Egoistid on täiesti teadlikud sellest, et on kasulik teha kompromisse me juba heidame naturalistliku lähenemise kõrvale
ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Versailles' luksusest tüdinuile ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide (nt poolsammaste, karniiside jne) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika, sageli ülekullatud kipsist. Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille prantsuskeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinapinnad värviti heledates toonides (eelistatud oli valge, kuld, nn pastelltoonid), sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Muutus ka mööbel, nt baroklikud
millega melodraamade publik oli väga harjunud. Oli tegevuse pingeline arendus, efektsed situatsioonid, oli melodramaatiline pahategija. Tingimata lurjus jälitab oma ohvrit, kes oli puhtuse ja headuse kehastus. Romaanis lahti seletatud kuidas see mõjutab inimese saatust, kui toodi lavale, siis muutus melodramaatilisteks motiivideks. Siin ei olnud enam keskkonna mõju, inimese saatus kujuneb õnnetuks, kuna keegi kuri inimene tahab temaga arveid õiendada kurja inimese tahe. Kõik need naturalistlikud kaklusstseenid olid tegelikud trikid, atraktsioonid. Niisiis võetakse romaan ja melodramaatiline käsitlus. Teatri soov imeb endasse naturalistliku romaani. Zola ei inseneerinud oma romaane ise, tahtis säilitada õiguse võtta sõna pärast lavastuse lavale tulekut. Lõppudelõpuks naturalistlik teooria oli kitsas vaatas kitsalt inimesela. Kõike ei saa pärilikkusega ka seletada. Teater taipas, et naturalismis on iva, mis võib köita publiku tähelepanu midagi kommertslikku
Riik on ühiskonna õigusliku juhtimise mehhanism. Hakkas rääkima sellest, et valitsusvõimu piirid tuleb kindlaks määrata põhiseadusega, mille sisu üle peab otsustama rahvas. H. Grotius käsitles loomuõigust rahvusvahelise õiguse alusena, mille allikaks oli inimese loomus. Grotius formuleeris terve rea õigeid printsiipe: Austa võõrast vara, kui oled sellest osa saanud, siis kompenseeri. Pea kinni lepingutest. Hüvita tekitatud kahju. Kanna karistust tekitatud kahju eest. Naturalistlikud õpetused- F. Bacon- Teadmine on võim. Inimene peab võimu võtma looduse üle, tuleb looduse seaduse paljastada. Õigus ei saa olla midagi muud, kui kokkulepe selles, mis antud juhul on ühiskonnale kõige kasulikum. Õigus on võimu organisatsiooni instrument. N. Machiavelli- Inimene on halb ja tal peab olema hirm karistuse ees. Täielik väärtuste ümberhindamine- oma riik on ülim väärtus. T. Hobbes- Tema jaoks ei tähendanud loomuõigus normatiivset süsteemi, vaid
situatsioonide ja aja jooksul suhteliselt stabiilsed · Isiksuseomaduste ja temperamendi uurimistraditsioonide erinevused: temperamendiuurijad keskenduvad enamasti põhjustele ja arengule, isiksuseuurijad korrelaatidele ja tagajärgedele uuritavate vanuse tõttu kasutavad temperemendiuurijad sagedamini vaatlust ning vanemate/õpetajate hinnanguid Temperamendi vaatlusuuringud · "Naturalistlikud" käitumise vaatlused (kodus, lasteaias, koolis) · Käitumise vaatlused laboris lapsi filmitakse mitmesugustes olukordades nt: Uudne olukord (mänguasjad on klaasi taga vms) Ema läheb ära, võõras tädi tuleb ruumi · Neid vaatlusi hindavad/kodeerivad eksperdid. Rowe & Plomini temperamendimudel · Rowe ja Plomini temperamendiskaalad (1977; emade hinnangud ½...9- aastastele): Seltsivus ("sõbruneb kergesti") Emotsionaalsus ("kergesti ärrituv")
annaabi.ee 
