Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klassitsismi iseloomustus, klassitsistlik arhitektuur. (0)

1 Hindamata
Punktid
KUNSTIAJALUGU
24.Klassitsismi iseloomustus, klassitsistlik arhitektuur .
  • Tekkis kunstikriitika
  • Vähenes kunstitellijate osatähtsus
  • Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule
  • Ühiskonnakorralduse lõdvenemine
  • Linnastumise algus
  • Monarhiate, osalt ka kiriku autoriteet langes
Tekkis2 suunda kunstis:
  • Kiriku autoriteedile ja normidele vastandati valgustajate ideoloogia. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja lasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse. Need inimesed toetasid kunstis klassitsismi.
  • Teine osa inimesi ei suutnud uskuda vanu ega uusi ühiseid ideaale. See tähendas eemaldumist kõigist ühiskonna rühmadest ja üksildasena tundmist. Üksidnust kogev inimene oli sunnitud ise endale norme kehtestama. Sellised inimesed olid romantilise kunsti loojad .
    • Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt läbipõimunud kunstinähtused
    • Klassitsism on kindlate vormitunnustega stiil, romantism aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis , mis võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides .
    • Klassitsismi ilmekaimaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine
    • Klassitsism hakkas levima 18. Saj II poolel
    • Stiilinimetus klassitsism on levinud ainult Kesk – ja Ida – Euroopas , Inglise ja prantsuse keeles on sama stiili nimetuseks neoklassitsism (sest prantsuse ja inglise kunstis oli antiiki jäljendav suund tugev ka 17. Saj)
    • 18. Saj = valgustsuaeg ( Voltaire , Montesquieu , Diderot) – mõistuspärane elulaad ja mõtteviis
    • Pompeij ja Herculaneumi väljakaevamised avasid antiikkultuuri

    Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud :
    • Antiikehitised
    • Paljude arhitektide eesmärgiks ühiskonnaelu reeglipärasemaks, mõistlikumaks muutmine
    • Renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju , sest ka tema järgis antiikarhitektuuri reegleid
    • Kolossaalorder (üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikus(antiiktempli otsafassaadi meenutav väljaehitis) - antiigi ja Palladio mõjul

    • Klassitsistlikule arhitektuurile on omased lihtsus, rangus , suurejoonelisus
    • Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada pidulikke ansambleid
    • Armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu

    Sisearhitektuuris:
    • Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema, tagasihoidlikuma kujundusega
    • Motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt
    • Ornamentika , milles rokokooajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid , muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander , helmisnöör, munavööt jne.
    • Varaklassitsismis armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive . Sageli kasutati valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, kahurid , kiivrid).
    • Direktooriumistiil –lihtne, range, kasutas vähe kaunistusi. Populaarsed olid Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid.
    • Ampiirstiil oli rikkalikum, raskepärasem. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid , urnid, loorberipärjad ja motiivid vanaegiptuse kunstist (tiivulised sfinksid).

    Inglismaa:
    • WILLIAM KENT ehitas maja, mis meenutab Palladio Villa Rotondat.
    Ameerika:
    Prantsusmaa:
    Venemaa:
    • Kunstide akadeemia hoone, Marmorpalee
    • GIACOMO QUARENGHI – Smolnõi Instituut
    • Börsihoone
    • Kaasani peakirik (VORONIHHIN)
    • Linnaehituslikud ansamblid
    • CARLO ROSSI Peastaabi kaarhoone, Mihhaili loss (praegune vene muuseum )
    Saksamaa:
    • Triumfikaared ( Brandenburgi värav Berliinis)
    • KARL FRIEDRICH SCHINKEL – Berliini teater, muuseum ja peavahi hoone
    Eesti:
    • Mõisahooned (Saue, Rägavere, Saku)
    • Tartu on Eesti klassitsismikeskus. Tartu kesklinn oli enne II maailmasõda klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. Aasta tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. Aastal
    • Tartu Ülikooli ajaloolistest hoonetest tähtsamate ( peahoone , Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt JOHANN WILHELM KRAUSE . Peahoone kuue dooria stiilis sambaga portikus ja pidulik aula on Eestis üldtuntud.
    • Tallinnas CARL LUDWIG ENGEL – kavandas silmapaistva hoone Kohtu tn. 8 .
    Soome:
    • Helsingi Suurkirik ja selle väljak – CARL LUDWIG ENGEL

  • Klassitsismi iseloomustus-klassitsistlik arhitektuur #1 Klassitsismi iseloomustus-klassitsistlik arhitektuur #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-06-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor monicaei Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Klassitsistlik arhitektuur
    3
    doc

    Klassitsistlik arhitektuur

    Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka üksikasjades. Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist

    Kunstiajalugu
    Klassitsistlik arhitektuur
    7
    doc

    Klassitsistlik arhitektuur

    Klassitsistlik Arhitektuur Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud o Püüdis eekujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahenduses, kui ka üksikasjades. Mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas ning anti välja raamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. o Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude eesmärgiks nii ilus ehitis, kui ka arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. o Suurenes ka renessanssiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) Üldiseloomustus o Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid

    Kunstiajalugu
    Klassitism ja romantsim
    4
    doc

    Klassitism ja romantsim

    KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus ­ esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus ­ väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda

    Kunstiajalugu
    Klassitsismi arhidektuur
    5
    doc

    Klassitsismi arhidektuur

    KLASSITSISM Klassitsism on 16.­19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism: 1. u. 1760-1800- varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks). Sellel ajajärgul on tugev

    Kunstiajalugu
    Klassitsism kunstis - referaat
    12
    docx

    Klassitsism kunstis - referaat

    Klassitsism referaat Tallinn, 2010 Mis on klassitsism? Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus ­ eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti. See arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2

    Kunstiajalugu
    18 saj-Kunst
    9
    docx

    18 saj. Kunst

    iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto. Tiepolo töötas saksamaal, tegi würzburgi lossi sisekujunduse, oli barokne. Tema maalide temaatika oli juhuslik, see sidus teda rokokooga. Inglismaa kunst 17-18 saj 17. saj esimesel poolel oli tugev kuningavõim, kuningate mõju on arhitekruutile väga väike. Õukonna maitse oli baroklik klassitsism. Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille maaletoojaks oli kunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaimustunud balladio loomingus, teda peetakse inglismaa balladionismi rajajaks. Temalt telliti ka Whitehalli loss inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri euroopast. Eriti Hollandist ja Madalmaadest. Nad töötasid inglise kuninga õukonnas(Van Dyck). Whitehalli banketimaja maalid on teinud Rubens. 17

    Kunstiajalugu
    Kontrolltöö kordamisküsimused-Klassitsism kuni sümbolism
    19
    docx

    Kontrolltöö kordamisküsimused-Klassit sism kuni sümbolism

    1. http://eflynearthistory.blogspot.com/ 2. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu/avaleht?authuser=0 3. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?authuser=0 Kontrolltöö kordamisküsimused. Klassitsism kuni sümbolism. 1. Uued kunstielu vormid, nende tekke põhjused. Kaks suunda kunstis. Lk.178. Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside (kunstikriitika). Vähenes kunstitellijate osatähtsus, kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. Nende tekke põhjused on seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemine, külakogukondade lagunemine ja linnastumise algus.

    Keskaja kunst
    kunstikultuuri ajalugu 11 klass
    52
    docx

    kunstikultuuri ajalugu 11 klass

    7. saj. Kuulsad Ajanta kaljutempli seinamaalid. Miniatuurmaal: lineaarne käsitlus, voolav, kaunis, veidi stiliseeritud joon, kirkad värvid. Stseenid muinasjuttudest ja rahvaeepostest. N: Leskkuninganna 18. saj. Hiina kunst Hiina kunstikultuur on kestnud juba peaaegu pronksiajast tänapäevani välja.Juba IV aastatuhandel eKr loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel eKr kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikkuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Skulptuur

    Kultuuriajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun