Vana-Rooma skulptuur ja Varakristliik kunst (0)

Vana- Rooma skulptuur
o Tugevalt Kreeka mõju all
o Mõndade üksikute omapäraste joontega
o Realistlikum kui kreeklastel
o Rohkem kujutati iseend kui jumalaid
Kõige tähtsam oli portreeskulptuur
3. saj. e.Kr. tehti imago´id ­ võeti surimaske [enamasti vanadelt meestelt, need polnud väga ilusad ja neid imagosid säilitati perekondades]
[ Oldi naturalistlikud ­ Caracalla portreeskulptuur [õ.lk.86]]
Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema hinge kohaloleku.
Keisrite portreedest valmistati palju koopiaid ja toimetati üle riigi laiali. Enamasti olid keisrite portreed väga loomutruud ja nende ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi.
Keisririigi ajal hakati inimesi idealiseerima ­ Tiberius [õ.lk.86]
Portreed on enamasti büstina [õlavööst pealaeni]
Väga palju portreesid on tehtud Lucius Julius Brutus 'est. Täisfiguurid ­ togatus'ed
o Vähe o Tehti ainult eriti tähtsatest isikutest Kõige tuntum togatus ­ Keiser Augustuse marmorkuju
Augustus kehtestas keisrikultuse keisritele hakati templeid püstitama ja tehti massiliselt keisrikujusid [enamus on kristlaste poolt purustatud ]
Vabariigi ajast on säilinud palju Caesari kujusid [parukaga]. [Vana patriits ­ skulptuur ­ Beier näitas pilti ­ väga kole oli]
Keisrite kolossid
o Nero koloss [pole säilinud]
- Pronksist
- Seest õõnes
[ Osaliselt on säilinud keiser Constatinuse koloss, õigemini ainult pea, mis on 3 meetrit kõrge. ]
Ratsamonumendid
o Kreeklastel polnud
o Aga roomlastele oli hobune eriti püha
Marcus Aureliuse ratsamonument 2.saj.e.Kr. ­ kõige paremini säilinud. Originaal on muuseumisse paigutatud.
Marcus Aurelius oli filosoof , kelle päevik on eesti keelde tõlgitud HTG vilistlase poolt. Roomlastel oli suur huvi ajaloosündmuste vastu. Tehti palju ajaloolisi reljeefe [triumfikaared, altarid (Rahu altar )]. Trajanuse võidusammas: alus 7m ja sammas ise 33m [eelmises peatükis], kujutatud Daakia sõdade sündmusi.
3.SAJ. ­ allakäik (skulptuuri)kunstis - [kodusõjad]
4.SAJ. ­ püütakse taastada, kuid kristlaste võidukäik saab saatuslikuks
5.SAJ. ­ üldine Rooma skulptuur allakäik.
Hilisemast ajast on NELJA KEISRI SKULPTUUR GRUPP. Kõige tähtsam neist oli Diocletianus , skulptuur asub praegu Veneetsias. Varakristlik kunst
Hakati kirjutama töödeldud nahast pärgamendile ­ see oli palju vastupidavam ja sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitaksid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal ehk miniatuurmaal .
Alguses said kristlaste kogunemiskohtadeks jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. Seetõttu on 1.- 2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks katakombid , kuhu maeti surnuid. Katakombid olid kaunistatud seina- ja laemaalidega:
- loodusvaated
- piibli tegelased
- on säilinud Itaalias ja Lähis-Idas, Rooma linna all on kogupikkuses 900km katakombe.
Kristlikud sümbolid: 1) valge tuvi - 4) paabulind - 2) kala - 5) rist - 3) ankur - 6) roos -
Vabalt sisvaid skulptuur ei tehtud üldse, rohkem harrastati reljeefikunsti. Sarkofaagid kaunistati reljeefidega. Meenutavad roomlaste ajalooteemalisi reljeefikunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist.
[ Julius Bassuse sarkofaag. ]
Keelati ära keisrite jumalikustmine ja alasti skulptuurid . Ainus alasti värk on Aadam ja Eeva Eedeniaias.
Diptühhon
o kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel, mille sisekülg on kaetud vahakihiga.
o Puust, elevandiluust või väärismetallist.
o Kingiti konsulitele ametisse astumise puhul, hiljem kasutati meelespeadena.
[diptühhon peaingel Miikaeli kujutisega]
o Hiljem nimetati diptühhoniks kaheosalist altaripilti.
Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil mitte nagu vanad antiiktemplid, mille kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks roomlaste arhitektuuris levinud basiilikat. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ­ nn. lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne-ida suunaline kirik, uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas võis olla transept ­ kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolrigikujulise põhiplaangia võlvitud ruum, nn. apsiid . Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nimetatakse valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks tavaliselt pikiküljel. Ukse asetamisega läände muutus kiriku ruumimõju ­ see suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole.
o Enamasti tornita
o Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn ­ kampaniil
o Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue ­ aatriumi
o Suuremates kirikutes võis olla ka viis või enamgi löövi
Varakristlikud kolmelöövilised basiilikad:
1) Santa Costanza (4. sajand)
2) Santa Maria Maggiore (5. sajand)
3) Santa Sabina Roomas (5. sajand) Viielööviline basiilika :
1) Peetri basiilika Roomas, ehitati 4. ­ 5. sajand. [ Pärimuse järgi ehitati Püha Peetruse hauale, aga lammutati 15. sajandil varisemisohtlikuna, kuid samale kohale hakati rajama kohe uut Peetri kirikut. ] o Oli orienteeritud läände!
o Kiriku ees oli aatrium , mille keskel asus kaev , et usklikud ennast enne kirikusse sisenemist puhastada saaks.
- Edasi järgnesid eeskoda (narteks),
- 5-lööviline pikihoone,
- Transept,
- Apsiid, mille all asus väidetav Peetruse, esimese paavsti haud.
Hilisemad ehitised Ravennas , mis on säilitanud varakristliku ilme:
1) Sant ' Apollinare in Classe
2) Sant'Apollinare Nuovo (6. sajand)
Basiilika sisekujundus
o Antiikarhitektuurist laenatud sammaste vormid
o Lame lagi [vahel kassettidega], mõnikord aga puudus
o Sainamaalingud ja mosaiigid kesklöövis, akenda all või vahel Mosaiikides kasutati enamasti siledaid värvilise marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad, kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed ja erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Moodustunud pind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittematerjaansena tajutava värvielamuse. Heleroheline, kuld , külm helesinine, lillakas ooker.
o Kujutati juba katakombides kasutatud sümboolseid stseene + piiblilugusid illustreerivad stseenid + juhtumised pühakute elust
o Pühakuid kujutati tardunult, range ja pühaliku ilmega
o Tähtis oli isikute äratunavaks tegemine. Tegelasi võib äratunda mitmesuguste tingmärkide järgi.
o Lihtsustati
o Rikkalikult rõivastatud figuurid
o Mosaiikidel kujutatud inimeste näod väljendavad uut tüüpi, antiikajale võõrast hingelaadi.