Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18.sajandil. (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18.sajandil.
Prantsuse õukond 18. Sajandil

Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat.
Aadel sai sissetuleku riigilt ning veetis aega pidutsedes.
„Pärast meid tulgu või veeuputus.“
Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati, selle asemel hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja.
Tundeelu peenenemine ja erakordne huvi kergemeelsete armusuhete vastu.

Muutused 18. Sajandi kunstis

Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid , mis hakkasid Prantsusmaad ähvardama.
Lous XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis ehitada Versilles’ parki kergema, vähem paraadliku palee Trianoni .

Rokokoostiili sisekujundus

Versailles’ luksusest tüdinenutele ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuridetailide (nt poolsammaste, pilastrite, karniiside) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased.
Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamentide motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed.
Tihti kujutati poolikut merekarpi (nn. orvand ) – selle prantsuse keelsest nimetusest, rocaille, tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo .
Seinad värviti heledates toonides (eelistatud valge, kuld ja nn pastelltoonid), sageli kasutati suuri peegleid.
Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall -lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti.
Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament , millega liitus merekarbimotiiv.
Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga.
Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika .
Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv.

Mood rokokooajastul

Barokk -kostüüm püüdis meest näidata massiivsena, tugevana, sõjakana. Rokokoo meestemoodi võiks nimetada aga naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mukitud nägu. Ka naised kandsid parukaid .
Naiste heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga.
Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades patelltoonides siidi . Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. See-eest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning tarvitati tugevaid lõhnaõlisid.
Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitsþaboo. Lehvivad allonþparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Kingakontsad läksid madalamaks ja seda ehtis nüüd pannal.

Skulptuur

Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist.
Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid.
EDME BOUCHARDON [edm bušar’do(n)]
- "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb"  Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti.
Levib pisiplastika (eriti portselanist ), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst.
CLODION [klodi’o(n)]
- Kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune.
- Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür"

Maalikunst

Soositi mitte ainult värve, vaid ka uudsust ja spontaansust.
ANTOINE WATTEAU [a(n)tuann vatoo]
- Tema maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks.
- Armastab õrnu, sageli läbipaistvaid värvitoone, sagedasemad on roosad, helesinised, sinilillad ja kuldsed toonid, kuid mitte puhta värvi laikudena, vaid peente varjunditega lõuendile kantuna.
- Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga.
- Kuigi ka tema piltide peateglased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele")
- Paljud Watteau pildid mõjuvad teatrietendusena või kujutavadki näitlejaid. Nõnda valitseb tema loomingus fantaasia ja tõelisuse vaheline mäng.
- „Peorõõmud“
- „Tants“
- „Gilles“
FRANḈOIS BOUCHER [fra(n)ssuaa bušee]
- Maalikunsti kõige tüüpilisem esindaja.
- Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile.
- Jõulise ilu asemel näeme lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid . Õhus lendlevad tiivulised putod või väikesed Erosed (armastusjumalanna saatjad kreeka mütoloogias).
- Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine.
- „Diana ja Endymon“  maal kujutab lembestseeni antiikmütoloogiast.
- „ Madame Pompadouri portree”
- „Puhkav tüdruk“
JEAN BAPTISTE SIMÉON CHARDIN [ža(n) ba’tist šar’dä(n)]
- Rokokoolik realist.
- Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust.
- „Tüdruk sulgpalliga“
- „Briošš“
- „Kaardimajake“
- „Õpetajanna“

Kunst Saksamaal

Saksamaal levis rokokoo, segunedes saksa hilisbarokiga nõnda, et barokk domineerib välis-, rokokoo aga sisekujunduses.
Amalienburgi loss  Baieri pealinnas Münchenis
Sanssouci loss  Berliini lähedale Posdamisse ehitatud kuninga Friedrich II tellimusel kerge ühekorruseline loss.
DOMINIKUS ZIMMERMANN
- Zimmermann ehitas Lõuna-Saksamaale kiriku (Wiesenkirche), mille lage kattev ülirikkalik stukkornament mõjub kergena, lausa õhus hõljuvana.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 41 allalaadimist

Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18 sajandil #1

Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18 sajandil #2

Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18 sajandil #3

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

johanna62 Õppematerjali autor

kunst prantsusmaal rokokoo

Sarnased õppematerjalid

odt

Rokokoo

leida. Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi 20-ndate aastate paiku, püsis umbes poolsada aastat (u aastail 1720-1780), ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeleti Louis XV valitsusajal. Nimetus rokokoo on tuletatud prantsuse keelsest sõnast rocaille - mis tähendab merekarpi. Rokokookunst tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgema kuju. Ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev kunst ei sobinud kokku ajaviitekunstiga. Kujutavas kunstis loodi seina-ja tahvelmaale, eelistati pastelseid värvitoone. Arhitektuur

Kunst

pptx

KUNST PRANTSUSMAAL JA KESK-EUROOPAS 18. sajandil

KUNST PRANTSUSMAAL JA KESK EUROOPAS 18. SAJANDIL Kaisa Kask 11.E Louis XV ja tema aegne õukond Louis XV ajal veetis Prantsusmaa õukond oma aega pidutsedes(1). Nende elu sisuks oli otsida ja leiutada üha uusi ning peenemaid meelelahutusi. Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati. Hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus". Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid. Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika(2

Kunstiajalugu

docx

Rokokoo materjal

Rokokoo kasvas välja hilisbaroki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelse sõnaga barocco. Lühike, ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. See mõjutas sealhulgas paljusid kunstialasid: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust. Rokokoostiilis toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidus valdavalt elegantset ja kaunistustega mööblit, väikseid skulptuure, dekoratiivseid peegleid ja vaipu. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptiste Simeon Chardin Thomas Gains

Kunstiajalugu

odp

Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil

Euroopat. ● Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt. Nad olid võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest ja veetsid aega pidutsedes. ● Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit sellest ajast. ● Põlati sügavamõttelisust ja tõsimeelsust ning hinnati vaimukust ja pikantset nalja. ● Selle aja tunnuseks oli enneolematu huvi armusuhete vastu. Muutused 18. sajandi kunstis ● Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama muresid unustada. ● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus ● Hakati ehitama linnapaleesid, mille sisekujunduses loobuti detailide kasutamisest. ● Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega. ● Väga sage oli ka merikarbi poolmikku meenutav motiiv (nn

Kunsti ajalugu

doc

Rokokoo kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18.sajand

Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil (Rokokoo) Iseseisev töö 11. klassi õpiku Kunstikultuuri ajalugu § 23 põhjal I Iseloomusta õukonnaelu Prantsusmaal kuningate Louis XIV ja Louis XV ajal! Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt tavaliselt palgana, aga tihti ka "pensionina" või lihtsalt kingitusena ja oli seetõttu muutunud parasiitlikuks setskonnaks. Õukonna kulud neelasid lõviosa riigimaksudest. Targemad aadlikud taipasid, et sellisele elule tuleb varem või hiljem lõpp, kuid viskusid seda meeletumalt lõbustuste keerisesse

Kunstiajalugu

docx

Prantsuse kunst 18. sajandil (rokokoo).

KUNSTIAJALUGU 23.Prantsuse kunst 18. sajandil (rokokoo). Prantsuse õukond 18. Saj : · Louis XIV ja Louis V õukond · Aadel sai põhilise sissetuleku riigilt · Aadlikud veetsid aega pidutsedes · Õukonna elu sisuks sai meelelahutuste otsimine ja leiutamine Muutused 18. Saj kunstis: · Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, pidi olema vaba ja rõõmsameelne · Louis XIV laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadlikuma palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus: · Ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest · Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid

Kunstiajalugu

doc

Rokokoo ülevaade

Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIVl 17301780 Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine. Rokokoo nimi tuli tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistusest ja kujunes välja barokkist. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi.. Moes olid gobeläänid (kootud piltvaip

10.klassi ajalugu

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu

Rohkem sarnaseid