Klassitsistlik arhitektuur (1)

Kui selles manuses on pilte, siis neid ei kuvata.   Laadi alla originaalmanus
Klassitsistlik  Arhitektuur  
Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud  

• Püüdis eekujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahenduses, kui ka üksikasjades.
  

Mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas ning anti välja raamatuid,      õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. 

• Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude eesmärgiks nii ilus ehitis, kui ka arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine.
  

 

• Suurenes ka renessanssiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist.
  

Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) 
Üldiseloomustus 

• Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist.
  

Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina barokilikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. 

• Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.
  

 

• Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke ansambleid
  

 

• Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate – suurriikide valitsejate maitsele.
  

 

• Tegelikult ei olnud kunagi lakanud rooma ja renessanssiarhitektuuri mõju ning koos sellega armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus .
  

Sisearhitektuur 

• Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega.
  
• Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt.
  
• Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt.
  
• Ornamentika , milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid , muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest.
  

Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander , helmisnöör, munavööt jne.
Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive .
Sageli kasutati ka valgest stukist nn. Troffekimpu(lipud, mõõgad,hellebardid, kahurid, kiivrid jne.).

• Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumstiil: kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed .
  
• Ampiirstiil oli jällegi rikkam, raskepärasem ja paraadilikum: kaunistuste hulka lisandusid vaasid , urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, näiteks tiivulised sfinksid.
  

Algus 

• Klassitsistlik stiil tärkas Inglismaal, kus palladionismi traditsioon polnud kunagi katkenud. Juba 1725. aastal ehitas inglise pargistiili rajaja William Kent ühe maja, mis väga meenutab Palladio ehitatud Villa Rotondat. Sisekujunduses esindas varaklassitsismi inglane Robert Adam.
  

Klassitsistlik arhitektuur Ameerikas 
 

• Uue riigi, Ameerika Ühendriikide esindusstiiliks sai klassitsism .
  

 

• Eriti soosis seda president Thomas Jefferson (1743- 1826 ), kes oli ise arhitekt ning kavandas Virgina Ülikooli (pilt lk 184 all vasakul) ja osariigi esinduskogu hooned.
  

 

• Noor pealinn Washington pidi saama reeglipärane ja paraadlik ning 1790. aastatel alustati Valge Maja ( plit lk 184 all paremal) ja võimsa kupliga Kapitooliumi ehitamist.
  

Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal  
 

• Prantsuse varaklassitsistliku ehk Louis XVI stiili arhitektuuri suurmeistrid olid Soufflot ja Gabriel.
  

 

• Jacques Germain Soufflot(1713-1780) kavandas Pariisi Pantheon ’i (2 ülemist pilti lk 184).
  

 

• Jacques Ange Gabriel(1698- 1782 ) kavandas imeilusa Väikese Trianoni lossi Versailles ’i pargis ( lk 184 keskmine parempoolne pilt).
  

 

• Ampiirstiili päevil hakati ehitama Madeleine’i kirikut (lk 184 keskmine vasakpoolne pilt), mis jäljendab täpselt kreeka templit.
  

 

• Napoleoni sõjaliste võitude auks püstitati roomapäraseid triumfikaari. Nt. Tähe Võidukaar.( lk 185 suur pilt)
  

Klassitsistlik arhitektuur Venemaal  
 

• Klassitsism kujunes õitseajaks vene arhitektuuris. Tsaarimonarhia oli oma hiilguse tipul ja noor pealinn Peterburi kasvas jõudsasti.
  
• Peterburis töötaas palju arhitekte, enamasti võõramaalasi, keda oli kutsunud barokistiilist tüdinenud keisrinna Katariina II.
  
• Varaklassitsismi parimad näited on Kunstide Akadeemia hoone, Nevski prospektil asuv kaubahoov Gostinõi Dvor ning Marmorpalee Neeva kaldapealsel.
  
• Itaalia arhitekti Giacomo Quarenghi (1744-1817) hoonetest on huvitavaim Smolnõi Instituut. ( admiral S.Greighi kreeka templit meenutavat hauamärki võib näha ka Tallinna toomkirikus.)
  
• Kõrgklassitsismi ajal oli vene arhitektuuri õitseng veelgi silmapaistvam.
  
• Esimeseks kõrgklassitsismi näiteks Peterburis oli imposantne Börsihoome.
  
• Töötab juba ka silmapaistvaid vene päritoluga ehitekte:
  

Andrejan Zahharov (1761-1811) – Admiraliteedihoone (lk 185 väike pilt)
Andrei Voronihhin(1759- 1814 ) – Kaasani peakirik .

• Paljudele klassitsistidele meeldib luua peale üksikhoonete ka terveid linnaehituslikke ansambleid, kui vaevalt saab siin keegi võistelda Carlo Rossi ’ga (1775-1849) Tema töödeks on hiiglaslik Reastaabi kaarhoone(lk 186 üleval parempoolne pilt), Mihhaili loss – praegune Vene muuseum ( lk 186 üleval vasakpoolne pilt) ja palju muud. Tema ehitisi iseloomustab püüe dekoratiivsuse ja toreduse poole.
  

Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal  
 

• Ka Saksamaal püüti püstitada triumfikaari. Nt Brandenburgi värav Berliinis.
  

 

• Saksa kõige tähtsam klassitsistlik arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel ( 1781 - 1841 ), kes kavandas Berliini teatri (lk 186 all parempoolne pilt), muuseumi( lk 186 all vasakpoolne pilt) ja peavahi hoone (lk 187 ülemine pilt).
  

Klassitsism Eestis 
 

• Kuigi provintslikud olud ei loonud tingimusi hiilgavate ehitiste ja ansamblite loomiseks nagu Peterburis, on ka siinsel klassitsismil oma võlu. See on tagasihoidlikum, kui idülliline.
  
• Klassitsistlikus stiilis on paljud mõisahooned.
  
• Varaklassitsistliku kujundusega olid näiteks Saue ja Rägavere mõisahooned.
  
• Kõrgklassitsismi esindavad Saku, Raikküla ( lk 187 keskmine väike pilt) ja erakordselt suurejooneline Riisipere mõisahoone (lk 187 ülemine väike pilt).
  
• Tartu kesklinn oli enne II maailmasõja purustusi klassitsistliku ilmega , mille ta oli saanud pärast 1775. aasta tulekahju ja ülikooli taastamist 1802.aastal. Mõned suurepärased klassitsistliku arhitektuuri näited leiduvad Tartus õnneks ka praegu.
  
• Tartu Ülikooli ajaloolistest hoonetest tähtsamate( peahoone , Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt Johann Wilhelm Krause(1757-1828). Peahoone kuue dooria stiilis sambaga portikus ja pidulik aula on Eestis üldtuntud.
  
• Mõnda aega töötas Tallinnas linnaarhitektina sakslane Carl Ludwig Engel (1778-1840), kes kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn. 8.
  

Klassistsistlik arhitektuur Soomes 
 

• Klassitsistliku ansamblikujunduse ilusaks näiteks on ka Helsingi Suurkirik(lk 188 ülemine pilt) ja selle väljak
  

 

• Soome sai 19.sajandi alguses omariikluse ja vajas uut ja esinduslikku pealinne, selleks leiti sobiv olevat seni tagasihoidlik rannikulinn Helsingi. Uue pealinna keskuse hooned projekteeris C.L. Engel, kes võttis eeskujuks saksa ja vene klassitsimi parimad näited.