10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merlyn911
Õppematerjali autor
Kui ühtlasi säilitati kuninga elutruu kujutis, oli kahekordselt kindel, et ta jääb igavesti edasi elama. Sellepärast kästi skulptoritel raiuda kõvast kulumatust graniidist välja vaarao pea, mis paigutati hauakambrisse, kus keegi seda ei näinud. Kuju pidi oma võlujõuga aitama tema hinge elus hoidma. Üks väljend mida egiptlased skulptori kohta kasutasid, oligi ,,tema-kes-hoiab-elus". Vaarao Chephren. Kaire Egiptuse muuseum Lõppsõna Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna--ikka sama näoilme, soeng ja riietus. Viimane on egiptuse skulptuuris eriti stiliseeritud--ei tehta katsetki kujutada riidevoltide mängu või juuste lehvimist tuules--kõik on antud siledate, aga väga ilmekate kivimassidena. Riko Visnapuu Kilingi-Nõmme Gümnaasium 4 Kasutatud Kirjandus 1. Kangilaski, J. Üldine Kunsti Ajalugu. Tallinn: Kunst 2001,40 2.Kangilaski, J
Peamiselt tugineski see kolmele tunnusele: Religioon just sel põhjusel rajati suuri hauakambreid ja templeid ning püramiide, sest usuti, et nii tagatakse surnule igavene elu ja rahu teispoolsuses Traditsioonid kunst oligi selline, nagu algselt tekkis Nn. Egiptuse poos inimest kujutati mitmetest ,,tükkidest" kokkupanduna: silm ja õlad otsevaates, jalad ja pea aga profiilis. Suurriigi kunstile mõjus väga Mesopotaamia kultuur. Samuti andis Egiptus omaenda suursuguse ja erilise kunstiga palju mõjutusi teiste riikide kunsti arengule. Traditsioonide püsivuse näitajatena on parimad näited kaks reljeefi, mis 2 on valminud rohkem, kui kahe ja poole tuhande aastase vahega, kuid ometigi peaaegu muutumatud. Arhitektuur VanaEgiptuse hooned on säilinud tänaseni ainult tänu egiptlaste leidlikkusele nad kasutasid savi asemel kivi
muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Ta oli üllatav: kord tagasihoidlik ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati Vana riigi motiive, võeti kasutusele julgelt ka uusi. Puuduvad vanale ajale iseloomulik puhtus ja lihtsus, vormide terviklikkus ja kooskõla; endised klassikalised vormid on omandanud rikkuse, pinge ja kõrge, sageli virtooslikkusele läheneva meisterlikkuse. (Alpatov 1973) Vana-Egiptuse skulptuur Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures
Egiptuse kunst Referaat Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 Egiptlased......................................................................4 Egiptuse kunst................................................................5 Skulptuur............................................................5 Arhitektuur.......................................................6-7 Maalikunst..........................................................7 Reljeefikunst........................................................8 Uskumused..........................................................8 Kokkuvõte....................................................................9 Kasutatud materjal.........................
Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis (Ramses II) Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena
Vana-Egiptuse kunst Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul.Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimete asukate saabumisest Niiliuse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. Esialgu tekkisid umbes 40 väikest riiki ehk noomi, mis 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat eKr liideti kogu Egiptus ühtseks riigiks. Samal ajal kujunes välja ka hieroglüüfkiri.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini Instituut Sisekujunduse eriala Irina Volmre MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS Referaat Juhendaja: Siim Sultson Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur.....................
ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil painkes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni viis käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linas Uris. Kujutavas kunstis olid juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitisega kuid loodi ka eraldiseisvaid feljeeftahvleid(steele) ja vabafiguure. Kunstis kujutati jumalaid mõnikord inimestena. Kivist vabafiguurid olid lihtsustatud kuid kindla ja monumentaalse ilmega. Nende juures on veel tunda silindri- või koonusekujulise kivi vormi millest nad olid välja raiutud. Skemaatiliselt kujutai ka näojooni ja habemeid aga peatähelepanu tõmbavad kujude suured silmad värvilistest kividest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid