Paul Raud (5)

PAUL RAUD
Referaat
Sissejuhatus
Paul Raud on Eesti kunstnik, kes tegutses portree- ja maastikumaalijana, kuid kuna tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond , jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks.
Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik, naturalistlik, impressionistlik suud , teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele. Need suunad olid vastandid, kuid mõjutasid teineteist. Realistidel kohtame tihti sümbolistlikku lähenemist kujundile, sümbolistid on sageli vormilt päris naturalistlikud.
Käesoleva referaadi eesmärgik on anda lühike ülevaade Paul Raua elust ning tööst.
Perekond
Raudade esivanemate jäljed ulatuvad Põhjasõja lõppjärku, kui üks Karl XII haavatud sõdur, nimega Steffan, põgenes vaenlasest jälitatuna ühele soosaarele kuskil Voore ja Kannastiku tagamaal. Kohalike inimeste abiga elas ta üle sõja ja rajas seal lähikonnas talu.
Raudade esivanemate kohta võib leida andmeid nn hingederaamatust. 1795. aastal elas Kirikukülas (praegune Viru-Jaagupi) talupoeg Andrese Jaan, kes sündis 1743 ja suri 1813. Jaani ja tema naise Anu abielust sündis kuus last. Pojad Andres ja Mart pidasid Kirikukülas kahepäevatalu. Nendega seostu ka Tahu (Tahho) talu nimi.
1835. aastal said Tahu talu inimesed perekonnanimeks Raud. Kunstnike isa Jaan (1835-1878) abiellus Loviise Treublutiga. Kaksikvennad Kristjan ja Paul sündisid 22. ja 23. oktoobril 1865. Pärast vanema venna Mardi abiellumist lahkus pere Tahult Meriküla karjamõisa. Kaksikvennad olid siis pooleaastased. Kunsnike isa töötas karjamõisas väljavahina.
Lapsepõlv
Paul ja tema kaksikvend Kristjan olid lapsepõlvest saati suured sõbrad ning neist mõlemast said kunstnikud .
Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja juba varases lapsepõlves olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi ei olnudki nii tavaline kui tänapäeval. Poiste suur eeskuju ja mõjutaja oli ka vanaema, kelle juures nad päris tihti elasid. Temalt on pärit nende huvi müstika, muinasmaailma ja rahvatarkuse vastu.
Kristjan Raud
Kaksikvennad erinesid välimuselt ja olemuselt . Paul Rauda iseloomustasid eelkõige leebus, peenetundelisus ja seltskondlikkus. Kristjan seevastu oli kinnine , põhimõttekindel ja äärmiselt põhjalik. Ainsana tolleaegsetest Eesti kunstnikest ei huvitunud Paul Rauda ühiskondlikust tegevusest, samal ajal kui Kristjan oli üks aktiivsemaid.
Paul Raud jäi ajastu rahvaromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Kristjan Raud nagu olekski olnud suurem vend, ehkki ta sündis vaid ööpäeva võrra varem. Paul Raua rõhutatult suur signatuur Woldemar von Uexkülli portreel näitab enesepositsioneerimise vajadust kunstnikuna.
Ema
Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeritud romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse. (Vaata ka LISA 1)
Haridustee
9-aastaselt hakkasid poisid käima Koeravere külakoolis. Aasta hiljem aga tulid poisid kolmeks aastaks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilasteks.
1878-1881 õppisid poisid Rakvere kreisikoolis ja elasid kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil. 1879 . aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poiste edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel, kes oli lugupeetud ja haridust hindav mees.
Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli . Tartu reaalkoolis õppides oli Paul tugev ajaloos ja matemaatilistes ainetes, ühtlasi oli ta kogu koolikursuse jooksul parim joonistaja klassis. Joonistamist õpetas Peteruris vastava ettevalmistuse saanud pedagoog Peter Barth . Kuigi Barth oleks pidanud olema oma pedagoogilise hariduse poolest eeldusterohke õppejõud, märgib Paul Raud ometi, et „...selles aines ergutus oli kasin“.
Paul Raud lõpetas reaalkooli 1886 . aasta. kevadel. Sügisel jäi ta Tartusse , kus vabakuulajana kuulas professor G. Teichmülleri loenguid kunstiajaloost. Järgmisel aastal astus ta sõjaväeteenistusse, püüdes samaaegselt otsida teid kunstihariduse omandamiseks.
1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima. Düsseldorf oli traditsiooniderohke kunstilinn, mille kunstiakadeemiat oli krooninud XIX sajandi esimese poole viimaseil aastakümneil Saksamaa ühe tähtsaima kunstiõppeasutuse kuulsus. Düsseldorfi aitas Paul Raual metseenina jõuda balti-saksa paruniproua Natalie von Uexküll.
Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal. Ta oli omandanud tugeva joonistamisoskuse, head maalitehnilised võimed, talle oli saanud harjumuseks range ja nõudlik suhtumine loomingulisse töösse. Kuid koos sellega oli temast juurdunud kitsalt kunsti mõistev, düsseldorflikele ideaalidele kohandunud maitsesuund, elukauge akadeemiline maalimismaneer.
Päraste kunstiakadeemia lõpetamist pakkus professor E. Gebhard Rauale töötamisvõimalusi Düsseldorfis, millele kunstnik ära ütles, kuna teda ootasid hoolt vajav ema ja paruniproua Uexküll, kellest ta oli lubanud peale kunstiakadeemia lõpetamist portree maalid.
1900. aasta sügissemestril maalis Paul Raud Peterburi Kunstide Akadeemias I. J. Repini ateljees, kust ta aga lahkus juba enne semestri lõppu.
1911. aasta aprillis sõitis Raud Peterburi, et omandada joonistusõpetaja kvalifikatsioon. Kursused toimusid Peterburi Kunstide Akadeemia juures suvekuudel. Kursustel, mida juhendas I. J. Repin , oli tööplaanis joonistamine ja maalimine ning loengud kunstiajaloost, anatoomiast ja pedagoogilistest ainetest.
1915. aastal soovis Paul Raud talle omase põhjalikkusega süvandada oma pedagoogilisi teadmisi ning täiendas end Peterburis A. Smirnovi asutatud joonistamisõpetajate kursustel.
Raud võttis tunde ka 1918. aastal tööd alustanud Tallinna Tehnikumis.
Looming
Paul Raud maalis põhiliselt Uexkülli perekondna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku (Vaata ka LISA 8). Tema tööd olid vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu.
Portreed
Paul Raua portreed jälgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane ). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree , mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega.
1890. aastate lõpupoole iseloomustab Paul Paua maalilaadi impressionistlik muljevärskus ja tundlikkus valguse suhtes. (Vaata ka LISA 4)
Kompositsioonid
Samal ajal kui Kristjan Raud mõjub eepiliselt ja monumentaalselt nii suurte söemaalide kui väikevormide puhul on Paul Raua rahvusromantilised kompositsioonid eepilised pigem dramaatiliste lavastuste tõttu, muutudes kohati isegi kitšiks. „Ema viis hälli heinamaale“ sisaldab eesti kunstis erandlikke putokujutisi, magusaid punapõski liblikatiibadega, mis mõjuvad keset põhjamaist maastikku üsna absurdselt. Uue dimensiooni Paul Raua suurtele rahvusromantilistele kompositsioonidele annaks camp'i mõiste rakendamine („Äravalitu“, „Ema viis hälli heinamaale“).
Etüüdid
Paul Raua maastikuetüüdid, samuti etüüdid eluolustikulisel ainestikul kuuluvad sellesse salve, mis on loodud väljaspool välist kohustust. Maastikumaali viljeles Paul Raud suviti väga paljude aastate jooksul. Ta armastas väga loodust, oskas näha ilu ja luulet ka esimesel hetkel väheütlvana paistvas maastikulõigus.
Valdavam osa kõnealustest etüüdidest on seotud matkadega Pakri saartele ja Muhusse, mõned on loodud Birinit külastades, osa Rakvere vahetus ümbruses, Viru-Jaagupis sugulaste pool käies, põhjarannikul ja mujal. Tavaliselt tegid Rauad loomingulisi matku ühiselt. Matkade õhutajaks ja inspireerijaks oli Kristjan Raud. Ta oli Peterburis tutvunud vene demokraatliku maalikunstiga, mis teda kindlalt oli mõjutanud talurahva ainestiku juurde pöörduma. Tuli asuda materjali kogumisele, kuid matkadeta ei olnud see mõeldav. Neid matku võib vaadelda omalaadse, sajanduvahetuse ideedekompleksist märgistatud „kolooniana“, osana tolleaegses kultuuris tegutsenud identiteediotsingute lainest, mis hõlmas peale teineteisega osalt kattuvate „kodukunsti“ ja rahvusromantismi muudki . Neis otsingutes oli „kodu“ üks võtmemõisteid. Töötamine väljaspool ateljeeseinu otse looduses, eriti ühismatkadel arendas Paul Raua loomingut tunduvalt. (Vaata ka LISA 3, 6 ja 7)
Evangeelsed teemad
Nii Paul kui ka Kristjan Rauda ühendas huvi evangeelsete teemade vastu. Viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskuju andvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal.
Seltskonnaelu
Juba Düsseldorfis avaldus Rauas seltskonnainimene ja elav vestleja intiimsemates ringides. Kaasmaalasena võeti teda vastu Gebhardti, samuti Bochmanni koduses seltskonnas.
Karmide puulõiget meenutavate näojoontega kaksikvennast Kristjanist täiesti erinev kaunis ja pehmeloomuline Paul suutis oma Toompea nõlval Taani kuninga aias Neitsitornis asuvas ateljees luua temale sobiva väikese maailma. Tema seltskondlik suhtlusringkond oli enamasti saksakeelne.
Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati Paul Rauda eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena ja jäeti ta tegelikult tänaseni väärilise tähelepanuta.
Naised Paul Raua elus
Paul Raua õrnas ja hingestatud suhtes naismodellidesse kajastub mingi teine, eesti sajandialguse kunstis harvaesinev vabadus. (Vaata ka LISA 5 ja 7)
Ta ei abiellunud nagu ka ajastukaaslastest suured rahvuskunstnikud Ants Laikmaa , August Weizenberg ja neist vanem Johann Köler. Põhjus oli banaalne : majanduslik kitsikus. Kunstniku staatuse hoidmine eeldas vabadust perekondlikest kohustustest. Ja siiski, muuseumi arhiivis leidub rida pruunikaid ateljeefotosid noorest hollandlannast, ühel neist poseerib koos hollandlannaga ka Paul Raud.
1893. aastal maalis Paul Raud tänaseks kadunud portreemaali „ Daam hallis“. Portreteeritav on Sophie B. Amsterdamist, kellesse akadeemia stipendiaadina Hollandisse reisinud Paul Raud tugvasti kiindus. Kirjavahetsu jätkus veel mõnda aega, ent lõpuks abiellus hollandlanna ikkagi arstist kosilasega: tütarlapse vanemad pidasid kunstnikukutset liiga ebakindlaks.
Hoopis maisem ja hilisem kiindumus on seotud portree-etüüdiga ja hiiu rahvarõivais portreega „ Kassari neiu “ (1920), mis maaliti Hiiumaalt Tallinna tulnud Leenu Suusterist. Too teenis Paul Raua ateljee naabruses koduailisena ja oli kahekümnendate algusaastail tema lähedane sõber. Leenu Teise maailmasõja ajal surnud vallaspoeg oli ilmselt Paul Raua poeg, ent omaaegne arusaam seisusevahest ja võib-olla ka Paul Raua kõigile ootamatu äkksurm jätsid Kassari neiu tema järeltulijaga Raudade perekonnaringist välja.
Kokkuvõte
Antud referaati koostades sain rohkem teada ühest omanäolisest Eesti kunstnikust. Kõigile on teada Paul Raua kaksikvend Kristjan Raud, kuid temast endast teatakse vähe. Paul Raua elukäik on väga huvitav ning kunstnik jättis sümpaatse mulje.
Tema teostes on selgelt näha kahe ajastu vahetumist.
Kasutatud kirjandus
http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=5&num=1100
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76
http://www.epl.ee/artikkel/324262
http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html
http://www.virumaateataja.ee/241005/esileht/15027011.php
http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=4562<mid=2
Virve Hinnov, „Paul Raud“, kirjastus Kunst , Tallinn 1966
Lisad
LISA 1
„Ema käistega ja kirjatud tanuga“
LISA 2
„Lilleniit“
1906-1911
õli
LISA 3
„ Magav koer“
etüüd kompositsioonile „Kalevipoeg ema otsimas“
1910
õli
LISA 4
„Mees soldatiriietuses“
1910
õli
LISA 5
„Naise portree“
1911
õli
LISA 6
„Etüüd kasega“
1895 -1901
LISA 7
„Poolakt“
1911
LISA 8
talumaastik
„Taluõu päikesepaistes“
1896- 1897
õli