Paul Raud

6

docx

külakoolis, 1875-1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878–1881 Rakvere kreiskoolis ja 1881–1886 Tartu reaalkoolis[1]. Koolijuhataja J. Ripke vahendusel sattus ta Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Teichmülleri perekonda, kus nägi esimest korda baltisaksa kunstnike Oskar Hoffmanni ja Julius Kleveri töid[1]. Õppis Tartu ülikoolis pool aastat kunstiajalugu. 1888, pärast aastast armeeteenistust, tutvus ta kunstihuvilise parunessi Natalie von Uexkülliga, kes otsustas toetada Paul Raua kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias[1]. Aastatel 1888–1894 õppis Düsseldorfis professor Eduard von Gebhardti käe all maalimist[2]. Paul Raud lõpetas akadeemia heade tehniliste oskustega ja enese suhtes nõudliku kunstnikuna. Professor Gebhardt pakkus talle võimalust jääda Saksamaale tööle ja kunstnikku ennast oleks huvitanud enesetäiendamine Pariisis, kuid siiski loobus kunstnik nii ühest kui teisest ja naasis 1894. aastal Eestisse

Kunstiajalugu

15

doc

Kristjan ja Paul Raud

............................................................................... 4 ELULUGU............................................................................................................................... 5 Lapsepõlv............................................................................................................................ 5 Haridustee........................................................................................................................... 5 Paul Raua elu...................................................................................................................... 5 Vendade erinevused............................................................................................................ 6 Tartu periood (1904-1914) Kristjan Raua elus..................................................................... 6 Kristjan Raud Tallinnas..............................................................................................

Kunstiajalugu

44

docx

Eesti kunst 1918-1940

ilusaim nende hulgas on 1906 püstitatud “Russalka”, mis Tallinna rannas tänaseni mälestab 1893.a. tormis Soome lahte uppunud samanimelist sõjalaeva.. Adamsoni suurimaks teoseks näis kujunevat monument Romanovite dünastia 300 a. juubeli auks, kuid 1917.a. likvideeris revolutsioon tellija ja lõpetas Adamsoni karjääri Venemaal. Eestis, kuhu kunstnik 1918 tagasi jõudis, telliti temalt monumente Vabadussõjas langenute mälestuseks. 1. Vennad Rauad PAUL RAUD (1865–1930)- kuulub realistide hulka. See stiil tuli temaga kaasa Düsseldorfi akadeemiast, kuhu pääses õppima paruness N. von Uexkülli majanduslikul toetusel. Kuni I ms-ni oligi tema kunsti peamine tarbija baltisakslaste seltskond. Tal oli baltisakslastele meelepärane stiil: konservatiivne, kuivavõitu ja realistlik. Ta maalis tumedaid, vanameisterlikke esindusportreid aadlikest ja Tallinna ülemkihist.

Kunstiajalugu

12

doc

Kristjan ja Paul Raud

Võnnu Keskkool EESTI KUNSTI SUURKUJUD JA TEOSED Paul ja Kristjan Raud Referaat Autor: Klass: Juhendaja: SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 ELULUGU...........................................

Kunst

6

doc

Väga põhjalik kokkuvõte Kristjan ja Paul Raua elust

Lapsepõlv Raudade esivanemate kohta võib leida andmeid nn hingederaamatust. 1795. aastal elas Kirikukülas (praegune Viru-Jaagupi) talupoeg Andrese Jaan, kes sündis 1743 ja suri 1813. Jaani ja tema naise Anu abielust sündis kuus last. Pojad Andres ja Mart pidasid Kirikukülas kahepäevatalu. Nendega seostub ka Tahu (Tahho) talu nimi. 1835. aastal said Tahu talu inimesed perekonnanimeks Raud. Kunstnike isa Jaan (1835-1878) abiellus Loviise Treublutiga. Kaksikvennad Kristjan ja Paul sündisid 22. ja 23. oktoobril 1865. Pärast vanema venna Mardi abiellumist lahkus pere Tahult Meriküla karjamõisa. Kaksikvennad olid siis pooleaastased. Raudade isa töötas karjamõisas väljavahina. Paul ja Kristjan olid lapsepõlvest saati suured sõbrad. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja juba varases eas olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi ei olnudki nii tavaline kui tänapäeval. Poiste suur eeskuju ja mõjutaja

Kunstiajalugu

12

doc

Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos

Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Gebhardti loodud on Narva Aleksandri Suurkiriku kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist; selle kinkis kogudusele Kreenholmi manufaktuuri direktor J. Prowe. Tallinna toomkirikus altarimaali "Kristus ristil" koopia tundmatult kunstnikult on Risti kirikus Harju-Ristil. Postuumselt, 1926 ja 1938, toimusid Gebhardti isikunäitused ka Tallinnas. Eduard Karl Franz von Gebhardt suri 1925. aastal. Karl von Kügelgen Elulugu

Kunst

12

doc

Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos

Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Gebhardti loodud on Narva Aleksandri Suurkiriku kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist; selle kinkis kogudusele Kreenholmi manufaktuuri direktor J. Prowe. Tallinna toomkirikus altarimaali "Kristus ristil" koopia tundmatult kunstnikult on Risti kirikus Harju-Ristil. Postuumselt, 1926 ja 1938, toimusid Gebhardti isikunäitused ka Tallinnas. Eduard Karl Franz von Gebhardt suri 1925. aastal. Karl von Kügelgen Elulugu

Kultuurilugu

40

pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

Seetõttu ei uskunud Köler, hoolimata oma rahvuslikut meelsusest, rahvusliku kunsti võimalust. Köleri populaarsemad tööd on "Kunstniku sünnikoht", "Hiiu naised kaevul", "Ketraja", "Ärkamine nõidusunest", oma lihtsastest talupoegadest vanemate portreed, Tallinna Kaarli kiriku apsiidvõlvile maalitud õnnistava Kristuse poolfiguur. Joonis 1. Köleri maalid "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree" 1864 ja "Truu valvur" 1878. Paul Raud (1865-1930) kuulub realistide hulka. Õppis Düsseldorfi akadeemias, kus oli omandanud baltlastele meelepärase konservatiivse, korrektse, aga kuivavõitu realistliku stiili. Ta maalis tumedaid, vanameisterlikke esindusportreid aadlikest ja Tallinna ülemkihist. Tema maastiku-piltidest, mida ta maalis vaid enda jaoks, on näha aeglane ja ettevaatlik areng impressionismi suunas. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19

Kunstiajalugu