Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hilisromantism (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Hilisromantism
Li sbeth Salutee, Mari-li s Vi simaa,  Jonas  Jaansoo, Anna-Li sa Pil
Saue Gümnaasium 12 A
Hilisromantismist üldiselt
Tekkis 19. sajandi teisel poolel kõrgromantismi järellainetusena
Kõige mõjuvõimsam Austrias ja Saksamaal
Teosed olid pikad ja kirjutatud suurtele orkestrikoosseisudele
Harmoonia oli ebapüsiv ja rohkete kromatismidega
Teoste programm oli ideelisfilosoofiline
Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile
muusika
 20 sajandi alguse muusika tugevalt seotud 19  sajandiga  
 Jagatakse kahte suunda : 
                   1.klassikalistel traditsioonidel tuginev  
                   2.kõla­ ja vormiuuendustel põhinev suund 
 Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned : Hiigelkoosseisud ,  vaskpuhkpillid  , harmoonia 
, programmilisus  , emotsionalism , ajaliselt pikad teosed. 
Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis­, psühholoogilisi teoseid. 
Gustav  Mahler
1860 ­ 1911
Sündis Böömimaa idaosas.
Õppis Praha Gümnaasiumis ja Viini 
Konservatooriumis.
Ta oli tunnustatud dirigent ja klaveri mängija.
Oma eluajal kirjutas 10 sümfooniat
Richard  Strauss
1864 ­ 1949
Sündis Münchenis.
Tema isa oli metsasarve mängija 
õukonnaorkestris.
Väga noorelt hakkas mängima  viiulit , klaverit ja 
komponeerima.
Kirjutas enamasti oopereid ja sümfoonilisi 
poeeme.
Ta oli väga  produktiivne .
Rudolf  Tobias
1873 ­ 1918
Sündis Hiiumaal.
Esimesed muusikalised teadmised sai oma isalt.
Õppis  orelit  ja kompositsiooni Peterburi 
Konservatooriumis.
Eesti esimene professionaalne helilooja.
1910 . aastal kolis ta Berliini.
Tema pilt oli 50­kroonise peal
Artur Kapp
1878 ­ 1952
Sündis Suure­Jaanis.
Esimesed oreli­ ja klaveriõpetused sai ta oma isalt.
Ta õppis Peterburi Konservatooriumis.
Ta kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi 
sümfoonilisi teoseid.
Teda peetakse koos Tobiasega Eesti sümfonismi 
rajajateks.
Kuula ja naudi !
 
  https://www.youtube.com/watch?v=VWPACef2_eY
https://www.youtube.com/watch?v=CcBGsjPky0c
https://www.youtube.com/watch?v=MpUuF6vrLFw
https://www.youtube.com/watch?v=X_1yaErB3Do
Noor­Eesti
„Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks“
Integreeris uusi kirjanduse suundi, tähistab eestikeelse linnakultuuri 
algust. Loodi intelligentsikirjandust ja pöörduti haritud lugeja poole. 
Isamaalised ja revolutsioonilised ideed
Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik,  Villem  
Grünthal­Ridala. Aino Kallas, Jaan Oks.
Luule 20. Saj alguses
20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige Noor­Eesti aja autorid.(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala.)
 Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. 
Luules oli  kesksel  kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. 
 Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane  Baudelaire , sakslane  Rilke , saksa kirjanik ja filosoof 
Friedrich  Nietzsche
Põgenik
Marie under
Murede keskel ma magasin, 
vahel vaevade.
 Kord veel tahaksin tagasi... Ära lõigat on tee. 
Kahlasin kaelani ohakais,
 orjavits veristas käed,
 paremal ahistas laini  pais ,
 vasemal surusid mäed.
 Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav ­ varju ei vähimat.
 Valutas südames lahtine  haav
leinates lähimat.
Kord veel tagasi tahaksin leida  kodutee
kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee.
Eesti kirjandus aastatel 1890­1910
aastatel1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse  realistlik  proosa, mis domineeris ka uue sajandi 
algusaastail.
Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid,  teisalt  romantilised 
meeleolupaisutused
1890’ ndate mood
Viktoriaanlik  aeg 
Optimistlik mood
Enesekindlus  ja ülepaisutatus
Peamised moekeskused: Pariis ja London
„Mida rohkem seda uhkem!“ 
Naiste mood (1890­1900)
Hommiku, lõuna ja õhtu kostüümid
Ülikonnad ja spordirõivad
Korsett­  kitsas  piht
Kurvikad  puusad
Suured varrukad
S­ siluett
Eritellimused
Suured ja uhked mütsid , laines juuksed
Meeste mood (1890­1900)
Kõrge  krae
Lai ja kotjas jakk
Vest
Ascot  lips
Naiste mood (1900­1910)
Moedisainer  Paul  Poiret
Korsett hakkas moest kaduma
Kõrge waistline, vaba kanga langemine
Seelikud  lühemad
S­siluett muutus kitsamaks
Vogue: „Straighter and straighter...less  bust , less  hips  and 
more waist...how  slim , how graceful, how elegant...!“
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Meeste mood (1900­1910)
King Edward VII ajastu
3­osaline ülikond
Lühenenud püksid
Erinevad kaabud
Kikilips
Detailid
Moodi aastatel 1900­1910 mõjutas suuresti 
tööstuslik revolutsioon.
Täname kuulamast ! J

Document Outline

  • Slide 1
  • Hilisromantismist üldiselt
  • muusika
  • Gustav Mahler 1860 - 1911
  • Richard Strauss 1864 - 1949
  • Rudolf Tobias 1873 - 1918
  • Artur Kapp 1878 - 1952
  • Kuula ja naudi !
  • Noor-Eesti
  • Luule 20. Saj alguses
  • Põgenik Marie under
  • Eesti kirjandus aastatel 1890-1910
  • 1890’ ndate mood
  • Naiste mood (1890-1900)
  • Meeste mood (1890-1900)
  • Naiste mood (1900-1910)
  • Slide 17
  • Meeste mood (1900-1910)
  • Täname kuulamast ! 
Vasakule Paremale
Hilisromantism #1 Hilisromantism #2 Hilisromantism #3 Hilisromantism #4 Hilisromantism #5 Hilisromantism #6 Hilisromantism #7 Hilisromantism #8 Hilisromantism #9 Hilisromantism #10 Hilisromantism #11 Hilisromantism #12 Hilisromantism #13 Hilisromantism #14 Hilisromantism #15 Hilisromantism #16 Hilisromantism #17 Hilisromantism #18 Hilisromantism #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bananaan Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Heino Eller
11
ppt

Heino Eller

Heino Eller (1887-1970) Elulugu Lapsepõlve veetis St. Peterburgis Perekond oli muusikalembeline Emal oli väga hea lauluhääl ning isa meisterdas juba nooruses ise viiuleid Kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas Heino Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (1886­1942) Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908-1997) Pärast Heino surma elas Ellu Eller erakliku elu, kirjutades üles mälestusi Heino Ellerist, tema perekonnast ja õpilastest Hariduskäik 1907. a. lõpetas Tartu Reaalkooli 1907-1908. a. õppis Peterburi konservatooriumis viiulit 19

Muusika
Erkki-Sven Tüür-
7
pptx

Erkki-Sven Tüür

ErkkiSven Tüür Üks veidike vanem pilt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 1956. aastal Hiiumaal . On lõpetanud Tallinna muusikakooli, kus ta õppis flööti, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. Teeb 1979. aastal ansambli "In Spe", kus ta on kuni 1983 selle juht, flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja Elulugu Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Eesti muusika akadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. Eesti heliloojate liidu liige alates 1985. 1991. aastal festivali "NYYD" üks asutajatest Looming On loonud 8 s?

Muusikud
Ballett 19-sajand
22
pptx

Ballett 19. sajand

BALLETT 19. SAJANDIL Carolin Stalmeister 11. klass • Ballett on Itaaliast pärit Euroopa klassikalise tantsu vorm. • Kasvas koreograafia, muusika ja lavalise tegevuse ühtsus. • Aluseks on libreto, mille järgi kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud, valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. • Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid • Tekkis klassikalise balleti reeglistik. • Iseloomulik: varvastants, balletikingad ja kahar PJOTR ILJITŠ TŠAIKOVSKI • 1840-1893 • Vene romantistlik helilooja. • Üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. • Vene rahvusliku balleti rajaja. • Kirjutas kokku 10 ooperit, 6 sümfooniat, 3 balletti, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose ning ühe viiulikontserdi. • Muusikas kasutas erksaid rütme ja meeldejäävaid meloodiaid. ELUKÄIK • Sündis metallurgiatööstuslinnas Votk

Ballett
Heino Eller
16
pptx

Heino Eller

Heino Eller 7. märts 1887 – 16. juuni 1970 Marleene Hõbejärv Sigrid Soosaar 11.B Heino Eller  Eesti helilooja, pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvaim esindaja. Hariduskäik ja pedagoogiline tegevus  Heino Eller lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli.  Õppis seejärel Peterburi konservatooriumis  1907–1908 aastatel viiulit  1913–1915 ja 1919–1920 aastatel kompositsiooni ja muusikateooriat.  Õpetas aastatel 1920–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat.  1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Isiklik elu  Esimene abikaasa oli pianist Anna Kremer  teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) Helilooming  Heino Elleri heliloomingus on umbes 300 teost  Ta on loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid  "Kodumain

Muusika
Artur Kapp ja Heino Eller
6
pptx

Artur Kapp ja Heino Eller

Artur Kapp & Heino Eller Gerda Jaanus 12.klass Häädemeeste keskkool 2008a. Artur Kapp ( 1878 ­ 1952 ) Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure-Jaanis paljulapselises köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp (1833­1894) oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Zimse seminaris ning pööras suurt tähelepanu ka noore Arturi Click to edit Master text s muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur juba Second level varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7- aastaselt muusikaõpinguid. Koos klaverimänguga õpetas isa talle ka orelit,

Muusika
Artur Kapp
9
ppt

Artur Kapp

Artur Kapp Fred-Georg & Raigo 2016 Artur Kapp (1878-1952) · Sündis 28.02.1878 Suure-Jaanis · Suri 14.01.1952 Suure-Jaanis · Eesti helilooja, dirigent ja pedagoog Tähtsus Eesti muusikaloos · Ta kirjutas 5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. · Ta lõi oratooriumi "Hiiob" , kooriteoseid ligi 100, oreli- ja kammermuusikat · Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. · Arturi kuulsaim teos on romanss "metsateel" Loomingu tähtsamad zanrid · Orkestrimuusika · Oreliteosed · Koori- ja soololaulud Loomingu mõjutajad · Tema suurejoonelist, ülev- ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon ­ Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. · Artur Kapi suunda eesti muusikas arendasid edasi tema õpilased Eugen Kapp, Evald Aav, Riho Päts ja paljud teised. Huvitavad faktid · Ta asus õppima 13 aastaselt Peterburi konservatooriumi. · Esimesed klaveri- ja oreliõ

Muusika
20 - 21-sajandi Eesti heliloojad ja lavamuusika
7
docx

20.- 21. sajandi Eesti heliloojad ja lavamuusika.

Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Kokku on tema l

Ajalugu
Artur Kapp
16
pptx

Artur Kapp

Artur Kapp  (28.02.1878 Suure-Jaani- 14.01.1952 Suure-Jaani)  Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Elukäik   Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas.  Aastal 1891 asus ta õppima 13- aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat.  Lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala Artur Kapp (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis).  Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. Elukäik  Aastal 1920 põgenes ta  Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920–1924 o

Eesti rahvamuusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun