Romantismijärgne
luule
1830.
oli periood mil luule hakkas muutuma – esile kerkima hakkasid realistlikud ja naturalistlikud maailmavaated. Peagi ka uued voolud
nagu sümbolim ja uusromantism. Sümbolism sai alguse 19. Saj
Prantsusmaal, kus luule oli peale revolutsiooni 1848.a taandunud.
Sajandi keskel kujunes parnaslaste luulekoolkond. Nende ideaaliks oli
objektiivne ilu taotlus . Sümbolism pidas kunsti eesmärgiks
ideemaailma avastamist ja selle väljendamist võrdkujude abil. Et
nähtav reaalsus oli sümbolistide arust kahvatu ideemaailma jäljend,
siis tuli kunst vabastada ühiskondlikest seostest, loobuda reaalsuse
kujutamisest ja uurida elu kõige varjatumaid tahke. Sümbolismi
üheks eelkäijaks peetakse prantsuse luuletajat Charles Baudelaire ’i.
Oma
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hoyohoyo
Õppematerjali autor
Kivisildnik André Breton André Breton sündis Tinchebray's Normandias. Ülikoolis meditsiini õppides hakkas teda huvitama psühhiaatria ning Sigmund Freudi (keda ta 1921. aastal kohtas) tööde lugemine tutvustas talle mitteteadvuse mõistet. Esimese maailmasõja ajal töötas Breton Nantes'i psühhiaatriakliinikus, kus talle jättis sügava mulje tutvus Alfred Jarry'st inspireeritud nihilistliku kunstniku Jacques Vaché'ga. Bretoni hakkasid huvitama sümbolistliku luule psühholoogilised implikatsioonid ning võimalused kirjanduse ja kunsti kaudu inimese mitteteadvusele ligi pääseda. 1919. aastal asutas Breton koos Louis Aragon'iga ning Philippe Soupault'iga ajakirja Littérature, mille veergudel nad 1920. aastal avaldasid esimese näite sürrealistlikust automaatkirjutusest. Bretoni ,,Sürrealismi manifest" (,,Manifeste du surréalisme") 1924. aastast defineeris sürrealismi kui ,,puhast psüühilist automatismi, mille kaudu püütakse väljendada ..
l`art", st "kunst kunsti pärast", mille võtsid kasutusele 19. saj lõpus Pariisis kujunenud kunstirühmitus, keda kutsuti parnaslasteks (Baudelaire, Leconte de Lisle jt). Nii kujunes boheemlus, mis ei arvestanud seltskonna moraali, traditsioone ega tavalisi elunorme, vaid sageli ignoreeris neid teadlikult. 4. Vormi primaat (= eelistamine). Uusromantikute jaoks oli vähem tähtis luuletuse sisu kui just vorm, mis pidi olema täiuslik. Luule ilu peitus nende arvates musikaalsuses ja rütmis. Eriti tähtis oli luulekeel harrastati julgeid, harukordseid kõne- , lause- ja kõlakujundeid, teaduslikke termineid, arhaisme ja neologisme, mis omakorda rühutas luule aristokraatset loomust, st "kirjandust valituile". UUSROMANTISMI LEVINUMAD SUUNAD: 1. Dekadentism langus, halvenemine, mandumine, st kirjandus, mis väljendab pessimismi. 2
9. aprill 1821 Pariis 31. august 1867 ¤ Lapsepõlv - lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. ¤ Baudelaire'i isa suri varakult (pärandus) ning ema abiellus uuesti kolonelleitnant Aupickiga. ¤ Baudelaire õppis Lyonis ja Pariisis Collège Louis-le-Grandis juurat ( kuid teda tõmbas eelkõige boheemlaslik eluviis ja Ladina kvartal) ¤ Baudelaire saadeti Indiasse, pöördus tagasi täisealiseks saamisel Pariisi. (Indiasse jõudmata) ¤ 3 aastat dändielu, tänu isa jäetud pärandusele. Perekond sekkus, Baudelaire kuulutati teovõimetuks ning talle määrati äraelamiseks kindel pajuk. (Sundis kirjutama) ¤ Baudelaire'i elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval, kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1. 1857. "Kurjad lilled" (põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baudelaire'i "kun
ja inimhing on sõltumatud. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Alguse saab 1880-ndate Prantsuse luulest. Eelkõige Baudelaire'i (,,Kurja lilled"!!!), Mallarmé, Rimbaud', Verlaine'i loomingus. Luule: rõhutatakse sõna valiku täpsust, oluline on ka luule musikaalsus. Luules saab oluliseks ka värsi sugestiivsus, et see emotsionaalselt mõjuks. Kasutatakse sünesteesiat - kirjanduslik võte, mis püüab ühendada ühendamatut (Nt: ,,Päike kõlises taevas"). Tihti on sisse toodud müstikat. Esteetiline pool on oluline, ei pea heas mõttes sisse toodud olema: levib inetuse estetiseerimine (Jaan Oks) - halbu asju elus nauditakse. Sümbolismi on palju näitekirjanduses. Ibsen, Maeterlinck. Eesti kirjanduses: Tuglas, Enno, Suits, Semper.
sõltumatud. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Alguse saab 1880-ndate Prantsuse luulest. Eelkõige Baudelaire'i (,,Kurja lilled"!!!), Mallarmé, Rimbaud', Verlaine'i loomingus. Luule: rõhutatakse sõna valiku täpsust, oluline on ka luule musikaalsus. Luules saab oluliseks ka värsi sugestiivsus, et see emotsionaalselt mõjuks. Kasutatakse sünesteesiat - kirjanduslik võte, mis püüab ühendada ühendamatut (Nt: ,,Päike kõlises taevas"). Tihti on sisse toodud müstikat. Esteetiline pool on oluline, ei pea heas mõttes sisse toodud olema: levib inetuse estetiseerimine (Jaan Oks) - halbu asju elus nauditakse. Sümbolismi on palju näitekirjanduses. Ibsen, Maeterlinck
,, Must kass" novell peateg on keevaline mees, kes vihkab oma kassi, sest see tuletab talle tema vanu patte meelde. Tahab kassi tappa, kuid naine takistab, tapab vihahoos naise. Võtab ja müürib naise keldriseina, kass kadunud, politsei tuleb läbi otsima, kõik keldris koos. Midagi ei leita. Mees ise naljaga koputab seinale ja kostab karjatus. Politsei leiab naise laiba koos poolelusa kassiga. Dekadents Kuigi 19.saj oli valitsev kirjandusvool realism, jäi tagaplaanile ka romantism, millest arenes naturalismiga 19.saj lõpuks dekadents. Naturalismist võtsid üle detailse inetuse kirjelduse, inetuses püüti leida ilu. Peateg oli sihitu, elus sageli pettunud või elu suhtes ükskõikne. Rõhutati elu süngemat poolt ja peateg-l ei ole ideaale ega unistusi. Armastus on üürike ja tunnetatakse pidavalt surma kohalolekut. Neid paelub kurjus, sellega seoses saatan ja ebamaisus. Surm ei ole ainult hirmus, vaid huvitav. Kõik mis on hirmus on ka huvitav. Kujut
Aleksandr Blok on sündinud kümme aastat hiljem kui Lenin, ajal, kui tsaar-isake ajas taga terroriste ja terroristid tsaari, kui Dostojevskit ei sallitud ja Puskinile eelistati Nekrassovit, sest too oli öelnud: ,,Poeet sa olla ka ju võid, kuid olla kodanik - su kohus." Ta sündis 28. novembril 1880. aastal Peterburis. Blok oli pärit aristrokraatlikust ja mõjukast perekonnast. Bloki vanaisa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Ta isa oli juuraprofessor Varssavis, kuid ta vanemad lahutasid ja isa hülgas pere varsti pärast poja sündi. Blok kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Ta ema oli Aleksandra Beketova, kes teenis elatist tõlkijana. Nooruspäevade suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. Tema lapsepõlv möödus jalutuskäikudes mööda Neeva kaldapealset, kus möödakäijad vaatasid talle järele ja laususid: ,,Kui ilus poiss! Kes see on?" Ning teadjamad vastasid: ,,Professor Beketovi, botaaniku lapselaps."
Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kestab 40 päeva. Achiellus on vihane, kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid