Kristjan ja Paul Raud (0)

Võnnu Keskkool
EESTI KUNSTI SUURKUJUD JA TEOSED
Paul ja Kristjan Raud
Referaat
Autor:
Klass:
Juhendaja :

Sisukord

Sisukord 2
SISSEJUHATUS 3
ELULUGU 4
Lapsepõlv 4
Haridustee 4
LOOMING 5
Paul Raua loomingu ülevaade 5
Kristjan Raua loomingu ülevaade 5
Vendade sarnasus loomingus 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9
LISAD 10
Lisa 1: Kristjan Raua piltide reproduktsioonid 10
Lisa 2: Paul Raua maalide reproduktsioonid 11

SISSEJUHATUS

Kristjan (22. oktoober 1865 – 19. mai 1943) ja Paul (23. oktoober 1865 – 22. november 1930) Raud on eesti kunstnikud . Kristjani loomingus on valdav kodumaa ainestik ja laiemalt tuntud on ta 1935. aasta “Kalevipoja” illustratsioonidega. Paul tegutses portree- ja maastikumaalijana, kuid kuna tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond , jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. 1
Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik , naturalistlik, impressionistlik suund, teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele. Need suunad olid vastandid, aga mõjutasid teineteist. Realistidel kohtame tihti sümbolistlikku lähenemist kujundile, sümbolistid on sageli vormilt päris naturalistlikud. Selles mõttes on nad ikkagi nagu kaksikud. Nagu vennad Rauad oma erinevuses puutuvad samas õige mitmes punktis ikkagi kokku.2 Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada nende kunstnike elu ja loomingut.

ELULUGU

Lapsepõlv

Jaan ja Henriette Loviisa kaksikpojad Kristjan (Kristian) ja Paul ( Paulus ) sündisid Viru-Jaagupi kihelkonnas Kirikukülas.3 Kunstnike isa töötas karjamõisas väljavahina. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja isa muretses neile vesivärvid juba enne kooliaega, mis sellel ajal polnudki eriti tavaline.4

Haridustee

Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari . Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi (1893- 1897 ), Düsseldorfi (1897- 1898 ) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil, keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi. Nii hankis Johann Köler talle suurvürst pavel Aleksandrovitśi kaudu raha õpingute jätkamiseks. 1903 oli Kristjan siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Münchenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse.5

LOOMING

Paul Raua loomingu ülevaade

Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu.6 Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema “Lilleniitu” (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni “Ema viis hälli heinamaale” (1912-1919) rahvusromantismiga.
Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe ( talupoeg , seltskonnadaam, haritlane ). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree , mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeriv romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse.

Kristjan Raua loomingu ülevaade

Kristjan Raud on eelkõige eesti rahvusromantsmi suurim nimi, ühtaegu juugendliku sümbolismi huvitavamaid esindajaid, kelle latentne sümbolism on tuntav juba varasemates realistlikes joonistustes.
Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming on põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev.
Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tušši, guašši või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel olid tema loomingu aluseks. Sajandi lõpul tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus.
Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli „Kalevipoeg.“ Esimesed „Kalevipoja” ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti „Kalevipoja“ 1935. aasta juubeliväljaanne. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks.
Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest.7
Abieluaastad olid Kristjan Raua loomingus kõige tulemuslikumad. Tema nägemus oma abikaasast on väga täpselt joonistatud Elviira Raua eksliibrisele aastast 1934: pikajuukseline kogu keha varjavas rüüs naisfiguur ilmasambana tähistaeva taustal, pea kohal lilledest aukroon ja kuusirbist aura . Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel , mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega.
Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.8

Vendade sarnasus loomingus

Vendade loomingus, iseäranis nende ühismatkade ajal Pakri saartele ja Muhusse, on palju sarnast, motiividki on kohati samad. Näiteks kujutasid nad üht ja sama Muhu külatänavat Kr. Raua “Maastikus kaevukooguga” ( pliiats ) ja P. Raua etüüdis “ Maanteel ” (õli, mõlemad 1898). Ka Paulil on “Kalevipoja”-teemalisi eskiise aastaist 1905-1914. Kuigi need ei leidnud edasiarendamist, andis mõnigi neist kahtlemata ideid Kr. Raua “Kalevipoja”-tsükli jaoks. Mõlemaid ühendas ka huvi evangeelsete teemade vastu, viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskujuandvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal.

KOKKUVÕTE

Kristjan ja Paul Raud kuuluvad eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Kristjani loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Paul polnud küll rahvusliku suuna järgija, kuid tema tähtsust eesti kunstiajaloos ei tohi alahinnata: esimene elukutseline portreemaalija ning väljapaistev maastiku- ja olustikumaalija.
Kuna vennad Rauad on Eestis väga tuntud, ei üllatanud nende kohta informatsiooni otsides peaaegu miski. Siiski kõlab võõrastavalt fakt, et ainukesed aktipildid Kristjan Raua loomingus on meestest (1930. aastail visandatud üsna tundlikud aktid ja poolaktid). Kuigi Paul on palju vähem tuntud, leidus ka tema kohta palju teavet ning ta mõjus vanema venna kõrval väga sümpaatsena.

KASUTATUD KIRJANDUS

Grünfeldt, I. Vennad Rauad andsid loominguga kõneainet. http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php 22.11.2011
Kivimäe, J. Kristjan ja Paul Raud ning nende naised. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 22.11.2011
Paul Raud. http://de.wikipedia.org/wiki/Paul_Raud 22.11.2011
Raudsepp , A. Raud, Kristjan. http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 22.11.2011
Sandre, L. Kristjan Raud http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.ht m
Vaasma, A. & Linnas, T. Kultuur: Kaks venda, kaks kunstnikku.
http://www.virumaateataja.ee/241005/esileht/15027011.php 22.11.2011

LISAD

Lisa 1: Kristjan Raua piltide reproduktsioonid

Joonis 1 „Kalevipoja surm”
 
Jooins 2 „Pesu”
 
Joonis 3 „Inimene ja öö” Joonis4 „Kalevipoeg Põrgu teel võrke purustamas”

Lisa 2: Paul Raua maalide reproduktsioonid

Joonis 5 „Mees soldatiriietuses” Joonis 6 „Onu Pail punases kampsunis ja ema”
Joonis 7 „Rakvere kalmistult”
Joonis 8 „ Daam punases kübaras”
1URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php
2 URL http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php
3 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308
4 URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php
5 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308
6 URL http://www.virumaateataja.ee/241005/esileht/15027011.php
7 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.ht m
8 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.ht m
12