Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rokokoo, muutused 18.saj kunstis (0)

1 HALB
Punktid
Rokokoo , muutused 18.sajandi kunstis
Prantsuse õukond 18. sajandil
Aadlike peamine ajaviide oli pidutsemine . Sellest ajast on pärit lause „ Pärast meid tulgu või veeuputus “. Õukonna sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Hinnati pealiskaudsust mitte aga tõsidust. Peenenes tundeelu ning väga palju oli kergemeelseid armusuhteid
Muutused 18.saj kunstis
Kunsti eesmärgiks oli olla meelelahutaja, esile tooma elu mõnud ning aitama unustada mured. Louis XIV soovis et kunst oleks vabam ning
Rõõmsameelsem
Mood
  • püüdis meest näidata massiivse, sõjaka ja tugevana
  • meestemood naiselik : kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu
  • naised kandsid parukat, heledad siidkleidid olid kokkunööritud pihaga ja suureks puhvitud seelikuosaga

Rokokoostiili sisekujundus
  • Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid liiga raskepärased
  • Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid peened liistud või raamid
  • Palju ülekullatud kipsist või stukist ebasümmeetrilist, õrna ja kapriisset ornamentikat
  • Motiivideks naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja -lehed
  • Sageli kasutati merekarbi poolmikku meenutavat motiivi, mille pr. k nimetusest tuleneb ka stiili nimetus
  • Seinapinnad heledates toonides
  • Palju kasutati peegleid
  • Mööbel muutus kergemaks ja lainjamaks

Skulptuur
*baroki jõulised vormid muutuvad pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks
*levib pisiplastika (eriti portselanist )
* Edme Bouchardon- amor endale heraklese nuiast vibu tegemas
*Clodon- lõbutsevad nümfid ja faunid
ANTOINE WATTEAU
  • Soosis värve, uudsust ja spontaansust
  • Meisterlik õhu, valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks
  • Õrnad, sageli läbipaistvad värvitoonid( roosa , helesinine, sinililla, kuldne ) on kantud lõuendile peenete värvivarjunditega
  • Maalidel kujutab lõbutsavaid seltskondi või näitlejaid
  • Maalid on ühtaegu nii fantaasiaküllased kui ka tõetruud
FRANCOIS BOUCHER
  • Madame Pompadouri soosik ja Kunstiakadeemia direktor
  • Maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohandatud rokokoointerjöörile
  • Süžees allegoorilised
  • Poosid juhuslikud ja lodevad
  • Tihti kujutab õhus lendamas putosid või väikeseid Erosi
  • Tööd- Venuse sünd, päikesetõus
J.B SIMEON
  • Rokokoolik realist
  • Piltide aineks keskkihtide igapäevane elu
  • Imetleb lihtsate inimeste töökust, ausust ja perekonnaõnne
  • Maalib värskelt ja huvitavalt esemelisi natüürmorte (Seebimullipuhuja)
  • Ei maali väga detailselt, kuid annab edasi oskuslikult iga eseme materjali
  • Kasutab oskuslikult valgust
  • Maalid on tagasihoidlikud ja vaoshoitud

Veduudimaalijad
  • maalijad, kes kujutavad oma kodulinna vaateid( nn veduute )
  • stiil on õhu- ja valgusküllane ja maaliline, kuid nii täpne, et maale on saadud kasutada ehitusajalooliste dokumentidena
  • Tuntumad on Canaletto ja Francesco Guardi
Rokokoo-muutused 18 saj kunstis #1 Rokokoo-muutused 18 saj kunstis #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor moongirly199 Õppematerjali autor
*Prantsuse õukond 18.saj
*muutused 18.saj kunstis
*mood
*sisekujundus
*skulptuur
*Antoine Watteau
*Francois Boucher
* J.B. Simeon
*veduudimaalijad

Sarnased õppematerjalid

KUNST PRANTSUSMAAL JA KESK-EUROOPAS 18-sajandil
13
pptx

KUNST PRANTSUSMAAL JA KESK-EUROOPAS 18. sajandil

Kaisa Kask 11.E Louis XV ja tema aegne õukond Louis XV ajal veetis Prantsusmaa õukond oma aega pidutsedes(1). Nende elu sisuks oli otsida ja leiutada üha uusi ning peenemaid meelelahutusi. Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati. Hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus". Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid. Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika(2).

Kunstiajalugu
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18 sajandil
3
docx

Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18.sajandil.

Sajandil Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. Aadel sai sissetuleku riigilt ning veetis aega pidutsedes. ,,Pärast meid tulgu või veeuputus." Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati, selle asemel hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Tundeelu peenenemine ja erakordne huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Muutused 18. Sajandi kunstis Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, mis hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Lous XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis ehitada Versilles' parki kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus Versailles' luksusest tüdinenutele ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti

Kunstiajalugu
Prantsuse kunst 18-sajandil-rokokoo-
2
docx

Prantsuse kunst 18. sajandil (rokokoo).

KUNSTIAJALUGU 23.Prantsuse kunst 18. sajandil (rokokoo). Prantsuse õukond 18. Saj : · Louis XIV ja Louis V õukond · Aadel sai põhilise sissetuleku riigilt · Aadlikud veetsid aega pidutsedes · Õukonna elu sisuks sai meelelahutuste otsimine ja leiutamine Muutused 18. Saj kunstis: · Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, pidi olema vaba ja rõõmsameelne · Louis XIV laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadlikuma palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus: · Ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest · Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid

Kunstiajalugu
Kunst Prantsusmaal ja Kesk Euroopas 18 sajandil
4
odt

Kunst Prantsusmaal ja Kesk Euroopas 18.sajandil

Kunst Prantsusmaal ja Kesk Euroopas 18.sajandil 1.Millega veetis oma aega prantsuse õukond Louis XV ajal? Enamasti veeti aega pidutsedes. Elu sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Märksõnaks oli ka tundeelu peenenemine ja enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. 2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille ­ rokokoo. Seinapinnad

Kunstiajalugu
kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

● LEONARDO da VINCI – kunstnik, teadlane, insener, arst, I kõrgrenessansi suurmeister * vähe lõpetatud teoseid (ehtsaid maale ca 20 tk) * palju kavandeid, ideid, jooniseid * skulptuure pole säilinud * nägemistaju, visuaalse kujundi enda jõud ja veenvus (ei jälgi matemaatikat ja reegleid nagu varem - kõrgrns) kunst üldistav ja suurejooneline, tugineb kogemusele * lahkas salaja laipu, et uurida anatoomiat ( ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionismsüüdistused, põgenemine Pr.le) * inimese anatoomia ja hingeelu täiuslik kujutamine; lähtus hingeelust * “Madonna kaljukoopas” õrn heletumedus, esiplaanil olevad esemed

Kategoriseerimata
18 saj-Kunst
9
docx

18 saj. Kunst

ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest liistud. Liistudest hargnesid ebasümmeetrilised ornamendid

Kunstiajalugu
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun