Klassitsistlik arhitektuur (0)

Klassitsistlik arhitektuur
Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka üksikasjades. Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist).
Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele.
Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Klassitsistlikest fassaadidest on võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke ansambleid – kuigi hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Eriti kehtib see kõrgklassitsismi kohta. Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate – suurriikide valitsejate maitsele. Tegelikult ei olnud kunagi lakanud rooma ja renessanssarhitektuuri mõju ning koos sellega armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus .
Sisearhitektuuris asendusid rokokoolik kergus ja asümmeetria juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Ornamentika , milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid , muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõike, meander , helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive . Sageli kasutati ka valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid jne). Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumistiil . See kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed . Ampiirstiil oli jälle rikkalikum, raskepärasem ja paraadlikum. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, näiteks tiivulised sfinksid.
Klassitsistlik stiil tärkas Inglismaal, kus palladionismi traditsioon polnud kunagi katkenud. Juba 1725, aastal ehitas inglise pargistiili rajaja William Kent ühe maja, mis väga meenutab Palladio ehitatud Villa Rotondat. Sisekujunduses esindas varaklassitsismi inglane Robert Adam.
Klassitsistlik arhitektuur Ameerikas. Uue riigi, Ameerika Ühendriikide esindusstiiliks sai klassitsism. Seda soosis eriti president Thomas Jefferson (1743- 1826 ), kes oli ise arhitekt ning kavandas Virginia Ülikooli ja osariigi esinduskogu hooned. Noor pealinn Washinton pidi saama reeglipärane ja paraadlik ning 1790. Aastatel alustati Valge Maja ja võimsa kupliga Kapitooliumi ehitamist.
Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal. Prantsuse varaklassitsistliku ehk Lous XVI stiili arhitektuuri suurmeistrid olid Soufflot ja Gabriel. Jasques Germain Soufflot (1713-1780) kavandas Pariisi Pantheoni ja Jacques Ange Gabriel (1693- 1782 ) imeilusa Väikese Trianoni lossi Versailles ’ pargis .
Ampiirstiili päevil hakati ehitama Madelein’i kirikut, mis jäljendab täpset kreeka templit. Napoleon ’i sõjaliste võitude auks püstitati roomapäraseid triumfikaari (Tähe Võidukaar).
Klassitsistlik arhitektuur Venemaal. Klassitsism kujunes õitsejaks vene arhitektuuris. Tsaarimonarhia oli oma hiilguse tipul ja noor pealinn Peterburi kasvas jõudsasti. Peterburis töötas palju arhitekte, enamast võõramaalasi, keda oli kutsunud barokkstiilist tüdinenud keisrinna Katrina II.
Varaklassitsismi parimad näited on Kunstide Akadeemia hoone, Nevski prospektil asuv kaubahoov Gostinõi Dvor ning Marmorpalee Neeva kaldapealsel. Itaalia arhitekti Giacomo Quarenghi (1744-1817) hoonetest on huvitavaim Smolnõi Instituut. Ühte tema tööd – admiral S. Greighi kreeka templit meenutavat hauamärki – võib näha ka Tallinna toomkirikus.
Kõrgklassitsismi ajal oli vene arhitektuuri õitseng veelgi silmapaistvam. Esimeskees järjekindlaks kõrgklassitsismi näiteks Peterburis oli imposantne Börsihoone. Nüüd töötb juba ka silmapaistvaid vene päritoluga arhitekte. Kerkivad Admiraliteedihoone, mille autor on Andrejan Zahharov (1761-1811), ja Kaasani peakirik , mille on kavandanud Andrei Voronihhin (1759- 1814 ).
Paljudele klassitsistidele meeldib luua mitte ainult üksikuid hooneid , vaid terveid linnaehituslikke ansambleid, kuid vaevalt saab siin keegi võistelda Carlo Rossi ’ga (1775-1849). Rossi töödeks on hiiglaslik Peastaabi kaarhoone Mihhaili loss (praegune Vene Muuseum ) ja palju muud. Rossi ehitisi iseloomustab püüe dekoratiivsuse ja toreduse poole.
Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal. Ka siin püstitati triumfikaari (Brandenburgi värav Berliinis). Saksa kõige tähtsam klassitsistlik arhitekt oli Karl Friendrich Schinkel (1781- 1841 ), kes kavandas Berliini teatri muuseumi ja peavahi hoone.
Klassitsism Eestis. Meilgi leidub rohkesti klassitsistliku arhitektuuri näiteid. Kuigi provintslikud olud ei loonud tingimusi niisuguste hiilgavate ehitiste ja ansamblite loomiseks nagu Peterburis, on ka siinsel klassitsismil oma võlu.. See on tagasihoidlikum, kuid idülliline. Klassitsistlikus stiilis on paljud mõisahooned. Varaklassitsistliku kujundusega olid näiteks Saue ja Rägavere mõisahooned. Kõrgklassitsismi esindavad Saku, Raikküla, erakrodselt suurejooneline Riisipere jt. Tartu kesklinn oli enne II maailmasõja purustusi klassitsistliku ilmega , mille ta oli saanud pärast 1775. aasta tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802 aastal. Mõned suurepärased klassitsistlikku arhitektuuri näited leiduvad Tartus õnneks ka preagu . Tastu Ülikooli ajaloolistest hoonetest on kõige tähtsamate ( peahoone , Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828). Peahoone kuue dooria stiilis sambaga töötas Tallinnas linnaarhitektina sakslane Carl Ludwig Engel (1778-1840), kes kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn 8.
Klassitsistlik arhitektuur Soomes. Klassitsistliku ansamblikujunduse ilusaks näiteks on ka Helsingi Suurkirik ja selle esine väljak. Soome sai 19. Sajandi alguses omariikluse (autonoomse suurvürtiriigina Vene impeeriumi koosseisus ) ja vajas nüüd uut esinduslikku pealinna. Seni tagasihoidlik rannikulinn Helsingi leiti olevat selleks sobiv. Uue pealinna keskuse hooned projekteeris C. L. Engel, kes võttis eeskujuks saksa ja vene klassitsismi parimad näited.
Tähe võidukaar Pariisis. Ehitust alustati 1806. Aastal Napoleon I ajal eesmärgiga ülistada keisri sõjalist kuulsust ja püstitada monument ta Suurele Armeele. Kaarelt võibki lugeda võidetud lahingute ja kuulsate väiejuhtide nimesid . Kavandi lõi Jean Francois Chalgrin . Tööd kestsid 30 aastat, vaheldusid arhitektid , muudeti plaane , oli pikki seisakuid. Pärast Napoleoni kaotust Waterloo lahingus ja pagndamist Saint Helena saarele kadus hoopis huvi selle monumendi püstitamise vastu. 50m kõrgune hiigelkaar valmis alles 1836. Aasta kuningas Louis- Philippe ’i ajal. Kaart täiendavad reljeefid mitmelt autorilt, kellest Francois Rude’i romantilistest paatostest kantud „Marseljees“ ületab tunduvalt teiste meistrite pompoosseid, kuid külmavõitu allegooriaid.
Küsimused:
1. Milliseid ehitisi võtsid klassitsismiajastu arhitektid eeskujuks?
2. Kes oli see itaalia renessansiajastu arhitekt, kelle mõju nüüd pha asvas? Kuidas nimetatakse temast lähtunud arhitektuuristiili?
3. Milliste ehitisosade või detailide olemasolu fassaadil näitab, et hoone võib oll klassitsistlikus stiilis?
4. Mida ütled kölassitsistliku sisekujundusek ohta? Milliseid kaunistusmotiive kastuati?
5. Loetle esimesi Ameerika Ühendriikide klassitsistlikus stiilis ühiskondlike hooneid. Milline osa oli nende püstitamisel president Jeffersonil?
6. Millist hoonet Pariisis kasutatakse Prantsusmaa suurmeiste matusepaigana? Milline rajatis püstitati Napoleon I sõjaliste võitude auks?
7. Peterburile annavad ilme klassitsistlikud ehitised. Loetle neist kõige silmapaistvamad – kõrgklassitsistmi aegased. Ehk tead, milline neist paistab kaugele piki kiirtena kavandatud tänavaid?