50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jogita
Õppematerjali autor
Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamentide motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Tihti kujutati poolikut merekarpi (nn.orvand) selle prantsuse keelsest nimetusest, rocaille, tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinad värviti heledates toonides (eelistatud valge, kuld ja nn pastelltoonid), sageli kasutati suuri peegleid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv.
Valisin selle teema, sest tundus, et sellest võiks rohkem teada saada ja infot on selle kohta palju leida. Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi 20-ndate aastate paiku, püsis umbes poolsada aastat (u aastail 1720-1780), ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeleti Louis XV valitsusajal. Nimetus rokokoo on tuletatud prantsuse keelsest sõnast rocaille - mis tähendab merekarpi. Rokokookunst tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgema kuju. Ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev
seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptiste Simeon Chardin Thomas Gainsborough (17271788) Joshua Reynolds (17231792) William Hogarth (16971764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Rokokoomööbel ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega , õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti
Rokokoo, muutused 18.sajandi kunstis Prantsuse õukond 18. sajandil Aadlike peamine ajaviide oli pidutsemine. Sellest ajast on pärit lause ,, Pärast meid tulgu või veeuputus". Õukonna sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Hinnati pealiskaudsust mitte aga tõsidust. Peenenes tundeelu ning väga palju oli kergemeelseid armusuhteid Muutused 18.saj kunstis Kunsti eesmärgiks oli olla meelelahutaja, esile tooma elu mõnud ning aitama unustada mured. Louis XIV soovis et kunst oleks vabam ning Rõõmsameelsem Mood · püüdis meest näidata massiivse, sõjaka ja · naised kandsid parukat, heledad siidkleidid olid tugevana kokkunööritud pihaga ja suureks puhvitud seelikuosaga · meestemood naiselik : kõr
● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus ● Hakati ehitama linnapaleesid, mille sisekujunduses loobuti detailide kasutamisest. ● Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega. ● Väga sage oli ka merikarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand), mille prantsusekeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus – rokokoo. ● Seinad värviti heledates toonides. ● Sageli asetati peeglid vastastikku. ● Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. ● Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Rokokoostiili sisekujundus Mood rokokooajastul ● Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710- 1760. ● Rokokoo meestemoodi võib nimetada naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas.
E Louis XV ja tema aegne õukond Louis XV ajal veetis Prantsusmaa õukond oma aega pidutsedes(1). Nende elu sisuks oli otsida ja leiutada üha uusi ning peenemaid meelelahutusi. Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati. Hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus". Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid. Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika(2).
2. ROKOKOO 18. sajandi I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeldi Louis XV valitsusajal (1715-1774). Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine, tõsimeelsust põlati (see näitas halba maitset). Ka kunsti eesmärgiks pidi olema meelelahutus. Uus ellusuhtumist kajastav kunstistiil levis kõigepealt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, iseloomulikud on suured peeglid, heleda
Aeda elustasid arvukad paviljonid, grotid, skulptuurid, purskkaevud. Le Notre`i stiil levis üle kogu Euroopa. Andrè Le Notre. Vaux-le-Vicomte aed Andrè Le Notre. Versailles` aed Rokokoo ● Prantsuse arhitektuuri arengut 18.saj esimesel poolel iseloomustab vastuolu välisarhitektuuri ja sisekujunduse vahel. Välisarhitektuuris jääb üldiselt domineerima klassitsistlik rangus ja lihtsus, kuna sisekujunduses pääseb valitsema kerge, mänglev ja graatsiline rokokoo. Siseruumide kujundamisel oli seni valitsenud printsiip, mille kohaselt välisarhitektuuri elemente kakendati ka sisekujunduses. Sellele astuvad nüüd vastu rokokoomeistrid, kes tõrjuvad siseruumidest ranged arhitektuurivormid välja. Tugevasti toonitatud simsid ja poolsambad kaovad, ka pilastreid näeb harva. Rokokoostiili siseruumi sein koostatakse puupannoodest, mida ümbritsevad õhukesed liistud. Liistudest hargnevad rikkalikud, kuid kerged nikerdised
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid