SÜRREALISM (2)

Sürrealism-
liidriks oli kirjanik Andre Breton . Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Tegeldi kõigega, millega taheti. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine oli kui inimeste vabastamine mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist ja vabu assosiatsioone. MAX ERNST tegi frotaaže ehk hõõrutud pilte. Automaatne ja kollektiivne joonistamine. JOAN MIRO – ansurdne huumor, fantaasia ja värviküllased kujundid , spontaansus. Otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, laste ja hullude eneseväljenduses. Esemed ja nendevahelised suhted oli moonutatud. Kolmemõõtmeline ruum. SALVADOR DALI «mälestuse püsivus» – naturalistlikud üksikasjad on ühendadyt mõistusevastastesse seostesse. Optilised petted. Skulptuur - GIACOMETTI «Näitav mees» pikaks venitatud, kriipsutaolised inimfiguurid.
Funktsionalism-
Edenes Hollandis, Taanis , Soomes, USA
Saksamaa kunstikool Bauhaus püüdis leevendada sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teeb progressile. Arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli eemsärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm tuli nende funktsioonist. Funktsionalism – põhimõte, mille kohaselt see mis hästi funktsioneerib on ka ilus. Bauhaus soosis standatrsust ja isikupäratust. LUDWIG MIES van der ROHE- arhitekst, kooli direktor aitas tasakaalustada liigset tehnitsismi. LE CORBUSIER «Villa Savoje»-majad postidel, lamekatused jne.
Konstruktivism -
Kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest. Kunst osaleb aktiivselt esemete tootmises, trükiplakatites jm. Arhitektuuris lihtsad risttahukakujulised mahud. VLADIMIR TATLIN «Internatsionaali monumendi makett». Loodi ka liikuvaid skluptuure. Puristid ( pure ) Maalikunstis taheti vabastada kubism dekoratiivsusest, juhuslikkusest.
L-E 1920-1940-
Pariisi koolkonna eesmärgiks oli ilu loomine ja silmadelge naudingu pakkumine. Art deco – vormides segunesid juugendi ja kubismi mõjud; avaldus peamisel plakati- ja raamatukujunduses, mööbli ja tarbekusntis. MARIE LAURENCIN «Tüdrukud». 1930ndatel ei tärganud ühtegi täiesti uut voolu. Eelistati maalida looduse järgi, kuid lihtsail, mittejutustavaid motiive – maastikke, portreid, lilli., akte . Peamine pole see, mis on pildil kujutatud, vaid KUIDAS on see kujutatud. Hinnati maalilist ilu. Modernistlik realism – lähedane impressionismile või realismile, kuid värvivalik on subjektiivsem ja vabam. Skulptuuris valitses realism ( MAILLOL «Monument lenduritele»). PICASSO «kolm tantsijat» CHAGALL «Sünnipäev» võttis kasutusele puhtad spektrivärvused. Saksamaal kujunes juhtivaks ekspressionism -kriisi siiras ja jõuline väljendamine, ühiskonnakriitika. OTTO DIX. Suurbritannia -postimpressionism. Suur tõus skulptuurikunstis.
Totalitaarne kunst -
totaalne kontroll kunsti üle. Keelustati avangardistlik kunst sest see võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, see eeldas ja soosis isikuvabadust. Ainulubatuks kunstiks oli kunst, mis toetus traditsioonidele ( NLis sotsialistlik realism – NL propaganda vaimus ). Eeskujuks oli akademism ja realism. Aukohal oli teosed mis ülistasid suuri juhte, kujutasid revolutsioonisündmusi jne. Skulptuuris jõulisus, ülearenenud muskulatuur, ideaalkangelased. BREKER, MUHHINA «Tööline ja kolhoositar». Saksamaal oli alasti keha lubatud, NLis tabu . NL- kunst, mis sisaldab tõde. NL arhitektuuri eeskujuks oli 19.saj klassitsism ja eklektika, kuid lisati paraadilikust ja mõned hooned kavandati hiiglaslikena. Saksa arhitektuur oli paraadlikum, massiivsem ja süngem. Otsiti eeskujusid Vana- Idamaade arhitektuurist . NL ja saksa mõned projektid olid sarnased. S-paraadid, kuhu kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valgusefektid.
USA kunst-
Noorte seas valitses kubism-öiltide aineks olid masinad ja suurlinna motiivid.
Sotsiaalne realism – iseloomustas suurlinna elu ilustamata, tume ja räpane koloriit, sünge meeleoli. HENRI.
Regionalistid – romantilisemad, väärtustavad väikelinnade ja farmide elu, USA regioonide omapära. BENTON «tänapäeva ameerika».
Mehhiko kunst-
Ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutas enneolematu koha ja taseme. Vasakpoolsed andsid kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. RIVERA. Mehhiko kunst li sobiv eeskuju USA fundamentalistidele. Kunsti temaatika oli võetud ajaloost. FRIDA KAHLO «autoprtree mehhiko ja ühendriikide piiril ».
Eesti kunst –
See on väga noor. Arenes kiiresti. 1919 Tartusse asutati kunstikool «Pallas» mis oli üheks peamiseks kujutava kunsti õppeastuseks. 20ndate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspresionismi mõjusid, eriti graafikas. Need avaldusid mõõdukalt, pehmenenult, dekoratiivsemalt. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, mida viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm.
Arhitektuuris oli oluline funktsionalismi ideede küllalt varajane omaksvõtt. SIINMAA elegantne «rannahotell».
Sürrealism-
liidriks oli kirjanik Andre Breton. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Tegeldi kõigega, millega taheti. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine oli kui inimeste vabastamine mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist ja vabu assosiatsioone. MAX ERNST tegi frotaaže ehk hõõrutud pilte. Automaatne ja kollektiivne joonistamine. JOAN MIRO – ansurdne huumor, fantaasia ja värviküllased kujundid, spontaansus. Otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, laste ja hullude eneseväljenduses. Esemed ja nendevahelised suhted oli moonutatud. Kolmemõõtmeline ruum. SALVADOR DALI «mälestuse püsivus» – naturalistlikud üksikasjad on ühendadyt mõistusevastastesse seostesse. Optilised petted. Skulptuur- GIACOMETTI «Näitav mees» pikaks venitatud, kriipsutaolised inimfiguurid.
Funktsionalism-
Edenes Hollandis, Taanis, Soomes, USA
Saksamaa kunstikool Bauhaus püüdis leevendada sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teeb progressile. Arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli eemsärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm tuli nende funktsioonist. Funktsionalism – põhimõte, mille kohaselt see mis hästi funktsioneerib on ka ilus. Bauhaus soosis standatrsust ja isikupäratust. LUDWIG MIES van der ROHE- arhitekst, kooli direktor aitas tasakaalustada liigset tehnitsismi. LE CORBUSIER «Villa Savoje»-majad postidel, lamekatused jne.
Konstruktivism-
Kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest. Kunst osaleb aktiivselt esemete tootmises, trükiplakatites jm. Arhitektuuris lihtsad risttahukakujulised mahud. VLADIMIR TATLIN «Internatsionaali monumendi makett». Loodi ka liikuvaid skluptuure. Puristid (pure) Maalikunstis taheti vabastada kubism dekoratiivsusest, juhuslikkusest.
L-E 1920-1940-
Pariisi koolkonna eesmärgiks oli ilu loomine ja silmadelge naudingu pakkumine. Art deco – vormides segunesid juugendi ja kubismi mõjud; avaldus peamisel plakati- ja raamatukujunduses, mööbli ja tarbekusntis. MARIE LAURENCIN «Tüdrukud». 1930ndatel ei tärganud ühtegi täiesti uut voolu. Eelistati maalida looduse järgi, kuid lihtsail, mittejutustavaid motiive – maastikke, portreid, lilli., akte. Peamine pole see, mis on pildil kujutatud, vaid KUIDAS on see kujutatud. Hinnati maalilist ilu. Modernistlik realism – lähedane impressionismile või realismile, kuid värvivalik on subjektiivsem ja vabam. Skulptuuris valitses realism (MAILLOL «Monument lenduritele»). PICASSO «kolm tantsijat» CHAGALL «Sünnipäev» võttis kasutusele puhtad spektrivärvused. Saksamaal kujunes juhtivaks ekspressionism-kriisi siiras ja jõuline väljendamine, ühiskonnakriitika. OTTO DIX. Suurbritannia-postimpressionism. Suur tõus skulptuurikunstis.
Totalitaarne kunst-
totaalne kontroll kunsti üle. Keelustati avangardistlik kunst sest see võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, see eeldas ja soosis isikuvabadust. Ainulubatuks kunstiks oli kunst, mis toetus traditsioonidele (NLis sotsialistlik realism – NL propaganda vaimus). Eeskujuks oli akademism ja realism. Aukohal oli teosed mis ülistasid suuri juhte, kujutasid revolutsioonisündmusi jne. Skulptuuris jõulisus, ülearenenud muskulatuur, ideaalkangelased. BREKER, MUHHINA «Tööline ja kolhoositar». Saksamaal oli alasti keha lubatud, NLis tabu. NL- kunst, mis sisaldab tõde. NL arhitektuuri eeskujuks oli 19.saj klassitsism ja eklektika, kuid lisati paraadilikust ja mõned hooned kavandati hiiglaslikena. Saksa arhitektuur oli paraadlikum, massiivsem ja süngem. Otsiti eeskujusid Vana-Idamaade arhitektuurist. NL ja saksa mõned projektid olid sarnased. S-paraadid, kuhu kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valgusefektid.
USA kunst-
Noorte seas valitses kubism-öiltide aineks olid masinad ja suurlinna motiivid.
Sotsiaalne realism – iseloomustas suurlinna elu ilustamata, tume ja räpane koloriit, sünge meeleoli. HENRI.
Regionalistid – romantilisemad, väärtustavad väikelinnade ja farmide elu, USA regioonide omapära. BENTON «tänapäeva ameerika».
Mehhiko kunst-
Ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutas enneolematu koha ja taseme. Vasakpoolsed andsid kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. RIVERA. Mehhiko kunst li sobiv eeskuju USA fundamentalistidele. Kunsti temaatika oli võetud ajaloost. FRIDA KAHLO «autoprtree mehhiko ja ühendriikide piiril».
Eesti kunst –
See on väga noor. Arenes kiiresti. 1919 Tartusse asutati kunstikool «Pallas» mis oli üheks peamiseks kujutava kunsti õppeastuseks. 20ndate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspresionismi mõjusid, eriti graafikas. Need avaldusid mõõdukalt, pehmenenult, dekoratiivsemalt. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, mida viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm.
Arhitektuuris oli oluline funktsionalismi ideede küllalt varajane omaksvõtt. SIINMAA elegantne «rannahotell».