Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Prantsuse kirjanduse eksami vastused (0)

1 Hindamata
Punktid
Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)


Rüütlieepika keskajal –
must-valge zanr
  • kangelaslaulu vorm, Assonants riim, lõpuvokaal, 10 silpi, luulevormis
  • teemad, kangelstegu/ suured tsükleid, graali motiiv (otsivad graali), armastuse võitmine
  • ülesehitus (tüüpilised stseenid), esitati muusikuga, olid zanglöörid (näitjejad/ lauljad )
  • karakterid, hea kangelane (ilus välis ja siseselt) , halb kangelane (monstrivälimus)
  • ideoloogia oluline on usaldus kuningale , kuningate ja kristlust ülistamine , õiglusekehastus, vennustavad unenäod


“Roland´i laul” -- kirjandus ja tegelikkus

  • Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganelooni reetlikkust ning Karl Suure kätemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest.
  • Eeposes on 7 aasta kestev soda
  • Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja herooiline, ülev tõsidus
  • Armastusteema puudub,(vaid armastus oma kodumaa vastu ) , vähe muinasjutupärasusi
  • Tähtsam kui ajalooline faktitäpsus on autorile olnud soov ülistada prantslaste isamaa-armastust
  • Palju poeetilise hüperboole (liialdusi) : kijanduses Karl on 200 aastane; peapiiskop Turpin ükski tapab lahingus 400 mauri.
  • Selle suurteosega algab pransuse rahvuskirjandus

Kurtuaasne armastus keskaja kirjanduses: rüütliromaan, trubaduurid , Roosiromaan (võrdlevalt)

  • Rüütliromaan – armastuse võitmine , graali otsimine, kujunemise arenguromaan , naise ustus kui isikuse vastu, rüütrel otsib seiklusi , südamedaam on abielunaine , armastus on maine, kättesaamatu, armastuse ideaalsus, 13-14 proosas
  • Roosiromaan – didaktiline õpetuslik kirjandus- proosaroman- kuidas olla hea armastajana/kodanikuna, suur etikett armastuses peategelastel
  • Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid( pikkad sõnad jne)
  • Leys d’Amor (armastuse seadus) – luule reelid. Ettekandis zanglöör

Trubaduuride tegutsemisaeg, -koht, kontekst.
Tubaduuride luule vormid ja liigid.
  • 12-13
  • Tume stiiil, mis vastandas selgele stiilile
  • Sekstiini luulevorm 6 värs stroofist ja 3 värs saates
  • Luulevorm kantsoon – lemblelaul- 5-7 strof ja 3-4 värs saatest, armastusteemaline
  • Luulevorm sirventees – ühiskondlik – poliitilise sisuga , sõttaminekulaul
  • Pastoreel –dialoogina üles ehitatud – rüütli ja karjusneiu kohtumisest
  • trubaduuride romans- rüütel püüdis võluda noort aadlineidu
  • alba – koidulaul, romantiliselt kohtumiselt lahkudes
  • tentsoon- dialog- luuletus --/vaidluslaul
  • ballaad * 8 v str oktaavist
  • Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
  • Luule reeglid, meloodia on tähtsam, kui sõnad,
  • Stiilid : trobar leu- kerge, arusaamisega pole probleeme, selge stiil/ trobar plus – ei saa aru, millest räägitakse/ trobar ric – palju metafoore, raske lugemine

Francois Villoni keskaegsus ja uusaegsus (st kuidas ta oma teemade, motiivide, tüüpide loomes on keskaegne, tundetoonis aga uusaegne)

  • Luuletsüklid – Väike testament ja Suur testament :isikuväärikus, ihalemine maise elu täiuse järele
  • Kasutas vargazargooni
  • Humanistlikud maaimavaaded
  • Värsid koosnevad 40 oktaavist (8 v stroofist)
  • Luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes testamendis jätab päranduse kõikidele
  • Surmateema ja surmatantsumotiiv
  • Villon vaatleb parastavalt irvitades maise eli kaduvust, kasutab kontraste
  • Uus huvi V vastu tärkas 19 sajandil. Tema mitmetooniline elu ülekohtu vastu protestiv ja surma ees naerev ja nuttev luul o vaimustanud teisi luuletajaid.

Grotesk Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”

  • Grotesk – kummastav kujutamisviis, mis ühendab komilist ja jubedat, ülevat ja madalat, tõelist ja fantaasilist
  • Tugines folkloorsetele ja karnevallikele elementidele
  • Teos räägib värvikalt ja humoorikalt rahvatraditioonidest pärit hiidudest ja nende seiklustest
  • Palju kajastab rahvalikku kõnepruuki ning oma esiletoomiseks satiiri (väljanäermine) ja protesti
  • Ürgmaisuse ja elukõikuse ülistus
  • Raamat kubiseb groteske naeru näidetest : naer on mitte purustav ja madaldav, vaid eesmärgiks on suunata inimest üha maise looduse kui loovuse ja teadmise allika juurde.
  • Karnevali õhkkond teoses peab panema tundma elu väärtuste ja inimrollide igavest muutuvust.
  • Selle filosoofia peavahenid on mäng keelega : paiskab kõrge (õpetlik) ja madala (rahvaliku) keele, arhaismid, leiutatud neologismid ja fantastilised hüperboolid
  • Joomise ja söömise janu sümboolika

Humanism Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”

  • Rabelais propagandeeris humanismi
  • Naturalistlik kehalisus
  • Humanistlike ja pedagoogilise ideaale :ülistab inimese arengut
  • Kasutab korduvaid motiivid : surm – sündimus tsüklidel
  • Humanistlik eruditsioon eiti loodusteaduses (anatoomia ja füsioloogia)
  • Rõhutab looduse alusena selle kehalisust, sugulisust ja asisust
  • Kaitseb loomulikkust


Michel de Montaigne kui esseežanri rajaja (vorm, teemad, Montaigne´i tüüpiline arutlusviis)

  • Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, isiklik kogemus, oma arvamuse väljendamine
  • Pidev arutlus, toetab seda
  • Tema esseeid ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimalusee üle
  • Epikultuuriline filosoof (maise elu nautiise õpetus)
  • Imetleb inimese elutäitus
  • Kaitseb loomulikkust
  • Keele distsipliinile ja dogmatikale vastu
  • Harmoonia arenemine
  • Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsus
  • Looduse ülistamine
  • Inimesed on erinevad, kõikidel on oma tee ja vaatenurk, mida ma tean?
  • Vormiliselt vaba, ilma mahupiiranguta

Institutsionaliseeritud kirjandusmaailm klassitsismi ajal. Klassitsistlikud reeglid, žanrite hierarhiad.

  • Klassitsism – barokki vastandine
  • Keele puhtuse eest hoolitsemine, absolutism kultuurilise indidualismi vastu
  • Ratsionalistlik tendents
  • Antiigi esteetika toetamine
  • Ranged reeglid : selge piir « kõrge » ( tragöödia peab puhastama ja õlisema) ja « madala »( komöödias hinnati õpetlikkust,moraali) vahele
  • Draamas – aja-, koha,- tegevsühtsus
  • Luules on puhtad riimid ja ranged vormid

Armastus, ja kohustus klassitsistlikus tragöödias Corneille´”Le Cidi” näitel

  • Cid ei vastanud kõikidele klassitsistlikele reeglitele
  • Jimena on siiralt armastanud ja armastab Rodrigot, kuid aukohus nõuab, ta oma isa tapmise eest kätte maksaks Rodrigole.
  • Heitlusi armastuse (kui kire) ja kohuse (kui tahte) vahel Jimena hinges kujutab Corneille suure meisterlikkusega.
  • Tahe ja mõistus piiravad ning pidurdavad Corneille teoses tegelaste kirgi, puhastavad neid

Molière´i teosed kui 17. sajandi ühiskonna peegel

Don Juan . Ihnus. Misantroop. Ta rtuff. Ebahaige. Naiste kool
  • Molieri komöödia peegeldas kaasaegsed igapäevaolu, päevaprobleemi kujutamine
  • Peegeldas kaasaja Pr elu ja kombeid kriitiliselt, satiiri kasutas
  • Tema satiiri märklauaks on nii salongide peenutseb aristokraatlik seltskond (Misantroop)
  • Tegelased on kodanikust keskklassist või alamast rahvakihist
  • Tegelaste tüpiseerimine: kindel karakter , ideed, iseloomujooned (Tartuffe – silmakirjateener, Alceste - pessimist, don Juan – paadunud elumees
  • Humaanse moraal ja filosoofia

Romantiline stiil ja teemad (tähtsamad esindajad)

Romantismi ideal :
  • Mõdukus ja tasakaal
  • Ratsionaalne inimene
  • Isiklik vision kunstis
  • Tundeline
  • Väärtustatakse individuaalseid tundeid
  • Isik on väärtus, mitte kollektiiv
  • Folkloori väärtustamine
  • Eksotism
  • Metsa ja puhas looduse elu idealiseerimine (Rosseau)
  • Spirituaalne moment
  • Inimese soovid ja püüdlused
  • Romantiline kannatus
  • Paradiis on lapsepõlv (vabad mõtted)
  • Romantic ei ole õnnelik, ta tunneb ennast süütus ohvrina
  • Ülendumine
  • Leida parema maailma
  • Loodus on eluallikas
  • Poet on kõrgem inimene
  • Unistuseed, unenäod, maagia , müstika
  • Dejavu tune
  • Sisemine valgus
  • Kirjutamine tulevastele põlvedele

Esindajad :
  • Francois René de Chateaubriandkristlus on kõige inimlikum, vabanem, kunsti sõbralikum, inpireeriv; kurbus ja raskemeelsus, metsateema, lapsepõlv, muusad
  • Alphonse de Lamartine - Harmooniad
  • Alfred de Vigny – Chatterton
  • George Sand – Indiana – pealkirjad enamasti naiste nimed, feministlik kirjandus
  • Alfred de Musset – romantiline poeet, uskus inspiratsiooni
  • Victor Hugo – Les Miserables- Mees, kes naerab – eksoteermimine, loodus lüürika, Gavroche
  • Percy Bysshe Shelley – Islami ülestõus
  • Prosper MériméeCarmen – romantismist realismi poole


  • Realistlik stiil ja teemad (tähtsamad esindajad ja nende eripärad)


Tunnused:
  • Ilma liialduse, ilustuseta
  • Sotsiaalsus
  • Tõepärane pilt tegelikkuseset
  • Täpne, usutav, elutruu mijöö
  • Rahulik kulg
  • Ühiskondlike olude kritiseerimine
  • Eluline problem
  • Objektiivsus
  • Tavaline keel
  • Idealistlikud unistused, omapoolne realsus

Esindajad:
  • Honroé de Balzac – provintsi teema- Inimlik komöödia –kujutatakse indiviidid , erinevate sots perekonda esindajad, naine on kõrgem olend , analüütilised etüüdid, inimese ja looduse tüüpid
  • Stendhal – Punane ja must- bellism – minu kultus, individualism, alter ego
  • Gustave Flaubert – Madame Bovary – bovarism – kriitiline hinnang, naturalism elementid
  • Guy de Maupassant – Hirm, Rasvarull – sadistlik
  • Émile Zola - temperamendi tüüp karakteri asemel – Therese Raquin- naturalism, kõik on antud käitumine, iseloom, mittemidagi ei pea leiutada


Dekadentlik stiil ja teemad

  • Realismi vastand
  • Lõhnad ja värvid kombineerivad
  • Mittemidagi pakub enam huvi
  • Tahti uusi tundeid
  • Vihkasid proressi ideed
  • Naistekultus on saatuslik, pole enam kättesaamatu ja romantiline
  • L’ art pour l’art – kunst kunsti pärast (elu ja kirjandust ei tohi segada, kunstil pole enam ühiskonlikku funktsioone, pole moraali)
  • Materjali kirjeldamine, palju omadussõnu, mis välj värvi kujutusi
  • Müstikad, süntees (näevad muusikat, kuulavad värvi)
  • Huysmans, Gustave Moreau

Charles Baudelaire kui dekadent ja eelsümbolist

  • Kirjutas Aleksandriinis
  • Kesaegse luule initsiator
  • Rasked kujudid hallunatsioonid
  • Sümbolistlikud ideed
  • Naturalistlikud elemendid
  • Kurja lille põhiteemasid on ideaalide kättesaamatus ja kurjuse valitsemine, tõi luulesse suurlinkliku võõrandumise problemaatika
  • Erootilises luules esineb ka groteski

4 Vastavused/correspondence
  • Loodust võrreldatakse inimlikku asjadega
  • Häältekirjeldus, värvide, muusikalõhn
  • Puu on sümbol
  • Naturalism dekadentism
  • Rafineeritud
  • Aleksandriin 12 silpi
LXXVIII Spleen
  • Väljapäästamatu kirjeldus
  • Nahkhiired,ämblikud
  • Surma teema
  • Visuaalne esteetika

Üksindus
  • Dekadentlik estetika
  • Müstilisus, salapära, spleen


Sümbolistlik luule ( filosoofiline taust, vormilised uuendused, tähtsamad esindajad)

  • Vastand realismile
  • Romantilisema elutunde
  • Süntees
  • Kõik on omavahel seotud, platonistlik idee maailma
  • Luuletaja nagu vaataja
  • Tahti sõnumi meile saata
Esindajad:
  • Paul Verlaine
  • Freidrich Creutzer – allegoria / sümbol, irratsionaalsed tunned , müstline sügaus, saladuslik
  • Arthur Rimbaud – saturnilised poeemid, melanhoolia , visionaarsed proosapoeemid, raske aru saada, mis autor tahtis öelda
Sümbol – mingi materiaalne/ abstraaktne asi, mille kaudu väljendab tundeid ja emotsioone
Allegooria – perfenifitseeritud ja abstraaktne, seotud kogu narratiiviga
Vasakule Paremale
Prantsuse kirjanduse eksami vastused #1 Prantsuse kirjanduse eksami vastused #2 Prantsuse kirjanduse eksami vastused #3 Prantsuse kirjanduse eksami vastused #4 Prantsuse kirjanduse eksami vastused #5 Prantsuse kirjanduse eksami vastused #6 Prantsuse kirjanduse eksami vastused #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 306180 Õppematerjali autor
<br>Rüütlieepika keskajal

<br>“Roland´i laul” -- kirjandus ja tegelikkus

<br>Kurtuaasne armastus keskaja kirjanduses: rüütliromaan, trubaduurid, Roosiromaan (võrdlevalt)

.......

Sarnased õppematerjalid

Maailmakirjandus II
12
docx

Maailmakirjandus II

Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus,

Maailmakirjandus ii
Maailmakirjandus II eksamikonspekt
24
doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

Maailmakirjandus II ­ Keskajast klassitsismini · Frangi kangelaste juures näidatakse nende ebalusi ja kahtlusi. Kasutatud on korduvaid kujundeid (3 x sarve puhumine jne). · Võitlusi kujutatakse ka mauride kui paganate seisukohalt. Ära kuulatakse mõlemad pooled ka kohtus. · Dünaamiline pilt ­ autor liigub kiirelt ühest kohast teise. · Selle suurteosega algab prantsuse rahvuskirjandus. Selle teose motiivid kandusid renessansikirjandusse. "Laul minu Cidist" · (El) Cid ­ isand. · Peegeldab ajalugu tõetruumalt kui "Rolandi laul". Cid suri aastal 1099, teos loodi kiiremini kui "Rolandi laul" peale peakangelase elu. · Sündmused enamuses ajaloos kinnitust leidnud: Kastiilia kuninga alluvuses olnud sangar Rodrigo Diaz de Vivari (Cidi) vastuolu kuningaga, tema väljasaatmine

Kategoriseerimata
Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
51
doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

dünaamika", ,,Quevedo", Baroki filosoof ja esteetik Gracian") Talvet, J. Tõrjumatu äär. Lugeda kümme tervikteost. Kindlasti kontrollib eksamil!!! Üks suur küsimus eksamil, millele kirj vastata ja ta loeb seda ning küsib, mida olen lugenud suuliselt ja laseb rääkida sellest. Teoste puhul panna tähele, kes on Eestisse toonud ja tõlkinud! Eeposed enamuses tõlgitud Rein Sepa poolt. 1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). 3) Keskaja kangelaseeposed (Nibelungide laul ­ lugeda vana värssteksti Rein Sepa tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama

Kirjandus
Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
21
doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute

Kirjandus
Kirjanduse lõpueksam 2011
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrikos e lüüra saatel lauldav, tundeküllane) on kirjanduse põhiliik. Kui eepikat iseloomustab sündmuste objektiivne kujutamine, siis lüürika keskmes on lüürilise minaisiku elamused, hinge- ja mõtteliikumised. Lüürika esineb enamasti luules. Lüürika on ürgne eneseväljenduse vorm. Vanimad teadaolevad lüürilise luule mälestised pärinevad kolmandast aastatuhendest eKr. Euroopalik luule sai teadaolevalt alguse vanades heebrea religioossetes lauludes. Tähelepanuväärsemaks peetakse kreeka soolo- e monoodilist

Kirjandus
Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Viimaste ülesanne oli edasi viia näidendi tegevustikku, mis põhines tavaliselt noorte armastajate kohtumisel ja abiellumispüüetel . Commedia dell´arte trupid koosnesid elukutselistest näitlejatest, kes rändasid kogu Euroopas ja mõjutasid rahvusteatrite arengut. copyright ­ trükistes rahvusvaheliselt kasutatav märge kirjastamisõiguse kohta: lühend C koos kirjastuse nimega. See märge keelab teost ilma loata trükkida ja levitada. D dadaism ­ (dada tähendab prantsuse lastekeeles kepphobust), 1916. aastal Esimese maailmasõja vapustustest Zürichi pagulaspoeetide ringkonnas tekkinud kirjandusmeetod, mis väljendas anarhilist protesti sõja vastu. Dadaistide (peetakse sürrealistide eelkäijateks) protest ei piirdunud sõjaga. Nad mõistsid hukka kogu tsivilisatsiooni ja kultuuri ning otsustasid põgeneda kaosesse. Dadaistid püüdsid maailma mõistusele tuua sokikunsti abil. Nad kasutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes, luues nii vabastava elamuse

Eesti keel
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett -

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun