Kristjan ja Paul Raud (0)

KRISTJAN JA PAUL RAUD
Referaat
12b klass
Juhendaja :
Tallinn 2007

Sisukord

Sisukord 2
SISSEJUHATUS 3
ELULUGU 4
Lapsepõlv 4
Haridustee 4
Paul Raua elu 4
Vendade erinevused 5
Tartu periood ( 1904 -1914) Kristjan Raua elus 5
Kristjan Raud Tallinnas 6
Kristjan Raud elu lõpul 6
LOOMING 7
Paul Raua loomingu ülevaade 7
Kristjan Raua loomingu ülevaade 7
Vendade sarnasus loomingus 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11
Kirber, H. Kristjan Raud – elulugu. 11
LISAD 12
Lisa 1: Kristjan Raua piltide reproduktsioonid 12
Lisa 2: Paul Raua maalide reproduktsioonid 13

SISSEJUHATUS

Kristjan (22. oktoober 1865 – 19. mai 1943) ja Paul (23. oktoober 1865 – 22. november 1930) Raud on eesti kunstnikud . Kristjani loomingus on valdav kodumaa ainestik ja laiemalt tuntud on ta 1935. aasta “Kalevipoja” illustratsioonidega. Paul tegutses portree- ja maastikumaalijana, kuid kuna tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond , jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. 1
Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik , naturalistlik, impressionistlik suund, teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele. Need suunad olid vastandid, aga mõjutasid teineteist. Realistidel kohtame tihti sümbolistlikku lähenemist kujundile, sümbolistid on sageli vormilt päris naturalistlikud. Selles mõttes on nad ikkagi nagu kaksikud. Nagu vennad Rauad oma erinevuses puutuvad samas õige mitmes punktis ikkagi kokku.2 Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada nende kunstnike elu ja loomingut.

ELULUGU

Lapsepõlv

Jaan ja Henriette Loviisa kaksikpojad Kristjan (Kristian) ja Paul ( Paulus ) sündisid Viru-Jaagupi kihelkonnas Kirikukülas.3 Kunstnike isa töötas karjamõisas väljavahina. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja isa muretses neile vesivärvid juba enne kooliaega, mis sellel ajal polnudki eriti tavaline.4

Haridustee

Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari . Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi (1893- 1897 ), Düsseldorfi (1897- 1898 ) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil , keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi. Nii hankis Johann Köler talle suurvürst pavel Aleksandrovitśi kaudu raha õpingute jätkamiseks. 1903 oli Kristjan siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Münchenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse.5

Paul Raua elu

1894 tuli Paul tagasi Eestisse ning üritas teenida leiba portreemaalijana. Ta oli esimene eestlane, kes sellise elukutse valis. Kuna paruness Natalie von Uexküll oli Paul Rauda tema Saksamaa õpinguaastail toetanud, ei väsinud viimane osutamast Uexküllide perekonnale kunstnikuteeneid. 1911. aastast töötas Paul joonistusõpetajana Peterburi Kunstide Akadeemias ning 1914. aastast Tallinna Tütarlaste Kommertskoolis. Kahekümnendatel õpetas Riigi Kunsttööstuskoolis.
Pauli seltskondlik suhtlusringkond oli enamasti saksakeelne , sest portreemaali tellijaks oli enamasti saksa aadelkond. Majandusliku kitsikuse tõttu ja kunstniku staatuse säilitamise nimel ei abiellunud Paul Raud kunagi. Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati kunstnikku eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena ja jäeti tegelikult tänaseni väärilise tähelepanuta. Ühe suurima Paul Raua visandite erakogu omanik Helgi Reemets mainis oma eluajal, et Pauli visandeid anti talle Kristjani teostele pealekauba kaasa. Paul Raud jäi ajastu rahvusromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Kristjan Raud nagu olekski olnud vanem ja suurem vend, ehkki ta sündis vaid ööpäeva võrra varem.6

Vendade erinevused

Kaksikvennad erinesid välimuselt ja olemuselt . Paul Rauda iseloomustasid eelkõige leebus, peenetundelisus ja seltskondlikkus. Kristjan seevastu oli kinnine , põhimõttekindel ja äärmiselt põhjalik. Ainsana tolleaegsetest eesti kunstnikest ei huvitunud Paul Raud ühiskondlikust tegevusest, samal ajal kui Kristjan oli üks aktiivsemaid. Kristjan väärtustas ühiskonna arengu esteetilise ja eetilise mõjutegurina kunsti. Nähes selles esivanemate elujõu olulist allikat, soovis ta kaasajalgi õpetada eestlasi mõistma kunsti tähendust ja luua neile jõudu andvaid teoseid. Sellele pühendudes on Kristjan Raud öelnud: "Mina elasin väga tagasihoidlikku väikest elu igapäevase leiva teenimiseks ja olin peaaegu erak , et vabal ajal mahti leida nendeks ülesanneteks, mis mu vaimu- ja südameasjaks olid."7

Tartu periood (1904-1914) Kristjan Raua elus

Sel perioodil algatas Kristjan vanavara kogumise. Suuresti selle baasil loodi Tartus 1909 Eesti rahva Muuseum , millele kunstnik pani palju lootusi eestlaste kultuurihuvi äratajana. Samal eesmärgil korraldas ta rahvakunsti - ja käsitöönäitusi, andis joonistustunde Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekeskkoolis, Eesti Käsitöö Seltsis ja oma kunstistuudios ning avaldas ajakirjanduses rohkesti artikleid. Asudes rahvusliku kunstistiili loomisele, seadis ta enesele suuri nõudmisi. Kristjan Raua arvates pidi kunstnik olema väga haritud, sisemiselt stabiilne ja siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased õnnestunumad saavutused seonduvad "Noor-Eestiga". Kristjan ei liitunud selle kirjanduslik-kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, kuid ta aitas luua uut raamatukunsti.

Kristjan Raud Tallinnas

Alates 1914. aastast kuni elu lõpuni elas kunstnik Tallinnas. Iseseisvuse alguses domineeris tema elus endiselt ühiskondlik külg. Ta juhtis haridusministeeriumi kunsti- ja muinsuste osakonna juhatajana, muuseumide korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-1924 Eesti muinsuskaitsetööd: koostas muinsuskaitseseaduse, hoolitses arhiividokumentide säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan Raud rõhutas samuti riigistatud mõisate ajaloolist tähtsust kultuurikeskustena ja kritiseeris teravalt seisukohti, mille kohaselt neis sageli eeskätt majanduslikku kasutegurit hinnati.
Kristjani elu muutus otsustavalt 1924. aastal kui ta abiellus Elvira Tischleriga ja loobus enamikust ühiskondlikest kohustustest. Nüüd said talle esmatähtsateks kodu ja looming. Kunstniku perre sündis tütar ja kaks poega, 1929 valmis maja Nõmmel. 8

Kristjan Raud elu lõpul

Elu viimasel perioodil tegeles Kristjan Raud loomingulise tööga rohkem kui varem ja see aeg kujunes talle väga viljakaks. 1935 ilmus tema kuulsaim töö: "Kalevipoja" illustratsioonid . Kristjani 75. sünnipäeva tähistamiseks kuulutati 3. märtsil 1940 välja temanimeline kunstiaasta, mis jäi ühtlasi viimaseks iseseisvusaegseks suureks kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu. Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks. Eluõhtulgi kirjutas ta sõber Karl Eduard Söödile: "Tahaks vaba ja segamata olla, tahaks ometi veel sedateist ütelda, veel palju ütelda ja ikka jälle midagi uut... nii lõpmatuseni."9

LOOMING

Paul Raua loomingu ülevaade

Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu.10 Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema “Lilleniitu” (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni “Ema viis hälli heinamaale” (1912-1919) rahvusromantismiga.11
Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe ( talupoeg , seltskonnadaam, haritlane ). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree , mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega.12 Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeriv romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse.13

Kristjan Raua loomingu ülevaade

Kristjan Raud on eelkõige eesti rahvusromantsmi suurim nimi, ühtaegu juugendliku sümbolismi huvitavamaid esindajaid, kelle latentne sümbolism on tuntav juba varasemates realistlikes joonistustes.14
Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming on põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev.
Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tušši, guašši või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel olid tema loomingu aluseks. Sajandi lõpul tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus , armastus ja üksindus.
Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli „Kalevipoeg.“ Esimesed „Kalevipoja” ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti „Kalevipoja“ 1935. aasta juubeliväljaanne. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks.
Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest.15
Abieluaastad olid Kristjan Raua loomingus kõige tulemuslikumad. Tema nägemus oma abikaasast on väga täpselt joonistatud Elviira Raua eksliibrisele aastast 1934: pikajuukseline kogu keha varjavas rüüs naisfiguur ilmasambana tähistaeva taustal, pea kohal lilledest aukroon ja kuusirbist aura . Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel , mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega.16
Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.17

Vendade sarnasus loomingus

Vendade loomingus, iseäranis nende ühismatkade ajal Pakri saartele ja Muhusse, on palju sarnast, motiividki on kohati samad. Näiteks kujutasid nad üht ja sama Muhu külatänavat Kr. Raua “Maastikus kaevukooguga” ( pliiats ) ja P. Raua etüüdis “ Maanteel ” (õli, mõlemad 1898). Ka Paulil on “Kalevipoja”-teemalisi eskiise aastaist 1905-1914. Kuigi need ei leidnud edasiarendamist, andis mõnigi neist kahtlemata ideid Kr. Raua “Kalevipoja”-tsükli jaoks. Mõlemaid ühendas ka huvi evangeelsete teemade vastu, viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskujuandvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal.18

KOKKUVÕTE

Kristjan ja Paul Raud kuuluvad eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Kristjani loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Paul polnud küll rahvusliku suuna järgija, kuid tema tähtsust eesti kunstiajaloos ei tohi alahinnata: esimene elukutseline portreemaalija ning väljapaistev maastiku- ja olustikumaalija.
Kuna vennad Rauad on Eestis väga tuntud, ei üllatanud nende kohta informatsiooni otsides peaaegu miski. Siiski kõlab võõrastavalt fakt, et ainukesed aktipildid Kristjan Raua loomingus on meestest (1930. aastail visandatud üsna tundlikud aktid ja poolaktid). Kuigi Paul on palju vähem tuntud, leidus ka tema kohta palju teavet ning ta mõjus vanema venna kõrval väga sümpaatsena.

KASUTATUD KIRJANDUS

Grünfeldt, I. Vennad Rauad andsid loominguga kõneainet. http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php 18.12.2007

Kirber, H. Kristjan Raud – elulugu.

http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/?str=40&artCat=27&artID=275 18.12.2007
Kivimäe, J. Kristjan ja Paul Raud ning nende naised. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 18.12.2007
Kristjan Raua Majamuuseum . http://www.kultuur.info/yritus.html?id=32665&ajavahemik=2007-10 - 01&op=muuseum&kokku=66 18.12.2007
Levin , M. Lihtne ja keeruline. http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html 18.12.2007
Levin, M. Paul ja Kristjan Raua näituse lõppemise eel.
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=4564&Itemid=2 18.12.2007
Paul Raud. http://de.wikipedia.org/wiki/Paul_Raud 18.12.2007
Raudsepp , A. Raud, Kristjan. http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 18.12.2007
Sandre, L. Kristjan Raud http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.ht m
Vaasma, A. & Linnas, T. Kultuur: Kaks venda, kaks kunstnikku.
http://www.virumaateataja.ee/241005/esileht/15027011.php 18.12.2007

LISAD

Lisa 1: Kristjan Raua piltide reproduktsioonid

„Kalevipoja surm”
 
„Pesu”
 
„Inimene ja öö” „Kalevipoeg Põrgu teel võrke purustamas”

Lisa 2: Paul Raua maalide reproduktsioonid

„Mees soldatiriietuses” „Onu Pail punases kampsunis ja ema”
„Rakvere kalmistult”
„ Daam punases kübaras”
1URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php
2 URL http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php
3 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308
4 URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php
5 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308
6 URL http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76
7 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308
8URL http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/?str=40&artCat=27 &artID=275
9 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308
10 URL http://www.virumaateataja.ee/241005/esileht/15027011.php
11 URL http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html
12 URL http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=4562&Itemid=2
13 URL http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76
14 URL http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html
15 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.ht m
16 URL http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76
17 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.ht m
18 URL http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html
14