tööprotsess ja väärtust lisandav alus on tööjõud • elavtööd mõõdetakse töötundides, ajastatud tööd rahas Turuväärtusteooria- kõik tootmise sisendid väärtust loovad ehk võtavad osa lisandväärtuse loomisest • lisaks teguritele maa tööjõud ja kapital on veel ettevõtlus ja informatsioon Efektiivsuse liigid: • tehniline • majanduslik • sotsiaalne • keskkond Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus o näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalselt võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes o ei arvestata sisendite ja väljundite hindu o väljendatakse ainelise toodangu või hüvise sisendteguri ühiku kohta o kasutatakse otsest mõõtmist o Tehniline efektiivsus=toodangu hulk (P)/kapital(K)*tööjõud(T)*maa(M)
Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud).
Efektiivsuse seadused: Tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Aja tegur tootmises: Lühiajaline periood- on see, kus kõikide tootmistegurite hulk ei saa muutuda. Pikaajaline periood- on piisavalt pikk selleks, et kõikide tootmistegurite hulk võiks muutuda. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda tootlikkuse kolm erijuhtu- püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus. Väheneva tootlikkuse seadus: kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. (See väheneva tootlikkuse seadus on muutuvate suhete seaduse üks esinemisvorm). Muutuvate suhete seadus- ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumine. Muutuvate suhete seaduses uuritakse kolme erinevat liiki suhteid:
Võib piirduda ka ainult ekspluatatsiooni kulude väljaselgitamisega. Ekspluatatsioonikulud koosnevad järgmistest kulurühmadest: 1. palgad 2. vahendite amortisatsioon. 3.jooksvaremondi ja tehnilise hoolduse kulud. 4. kasutatud kütus ja määrdeained. + lisanduvad kulud tehnika hoidmisega. 18. Põllumajandustootja ülesanded ja valikud seoses tehnika kasutamisega. 1. Tootmistehnoloogiate valik 2. Masinate valik ja soetamine- nt traktorite ja kombainide puhul olulised tegurid: hind, teeninduspunkti kaugus, masinate töökindluse näitaja 3. Masinate efektiivne kasutamine Tuleb välja selgitada põllumajandustehnika ekspluateerimise majanduslik efekt, nt; masinaid saab intensiivselt kasutada, suurtes tootmisüksustes, masinate ühiskasutus, töövõtud (lepingute alusel ) 19. Tehnilist progressi iseloomustavad joonised (neutraalne , suuremat ja väiksemat väljundit andev) 20
Seejuures jaotatakse tootmistegurid aktiivseteks (tööjõud ja ettevõtlus) ning passiivseteks (maa, kapital, informatsioon). Efektiivsuse kriteeriumid Milline tootmine on parim? Kas see: 1. mis annab rohkem toodangut suurema ressursside hulgaga? 2. mis annab odavaima toodanguühiku? 3. mis annab rohkem toodangut kulutatud ressursside ühiku kohta? Eristatakse: 1. Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus 2. Majanduslik efektiivsus 3. Sotsiaalne efektiivsus 4. Keskkonna ehk ökoloogiline efektiivsus Tehniline efektiivsus ...näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. Tehniline efektiivsus = toodang/kapital, maa, tööjõud Ei arvestata sisendite hindu ning väljund antakse naturaalühikutes, mistõttu tehniliselt efektiivne lahendus võib majanduslikus mõttes anda kahjumit.
(Eväet), väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPk) 1 kilogrammile (toimeaines) saadavat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetistühiku kohta E väet = Y NPK Y o / X Y NPK on saak väetist (NPK ) saanud põllult Y o on saak väetamata põllult X on summaarse väetisannus toimeaines 12a):Väetisenormi mõjutavad tegurid: Maa looduslik viljakus, eelkultuurid... 13:Väetise kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind)- miks vaja? Väetise majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahaliseks näitajateks .Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutataks väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast )väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel. h= C+0,01r *C r - rentaabluse tase loomakasvatuses %
Põhimõtteliselt on uuritavale probleemile kaks erinevat lähenemisviisi. Induktiivse meetodi puhul liigutakse üksikutelt faktidelt üldistele e osalt tervikule. Deduktiivne meetod algab hüpoteesi püstitamisest., liigutakse üldistelt faktidelt üksikutele e tervikult osale. Kui uuritav probleem on formuleeritud ja lähenemisviis valitud, siis asutakse faktilise materjali kogumisele. Faktilise materjali kogumisel tuleb eristada majanduslikud faktid mittemajanduslikest ehk siis olulised mitteolulistest. Lahendades mingit majanduslikku probleemi, uuritakse sisuliselt majanduslikke muutujaid, mis on inimeste majandusliku käitumise väljundiks või mõjutavad seda. Need muutujad võivad olla nii endogeensed kui ka eksogeensed. Endogeensed muutujad on sõltuvad e mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad. Eksogeensed muutujad on autonoomsed e sõltumatud muutujad. Majandusteaduses eristatakse ka varude muutujat ja voogude muutujat. Varu on kogus, mis eksisteerib
Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. 1.3. Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid on: y kvaliteet y paindlikkus y kiirus y hind (tootmiskulud) 1.4. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. 1.5. Operatsioonijuhtimise baasmeetodid Otsustusmaatriks Väliskeskkonna seisundid Tegevuse S1 S2 ...Sj... Sn alternatiivid Väliskeskkonna seisundite esinemise tõenäosus
Kõik kommentaarid