Juhtimisarvestuse olemus (0)

Juhtimisarvestuse olemus
Sisukord
1 Teadmised ja oskused
2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes
1 Teadmised ja oskused
Selle peatüki läbimisel:
•tead juhtimisarvestuse suunitlust;
•oskad välja tuua juhtimisarvestuse peamisi ülesandeid;
• tunned juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse erinevusi.
2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes
Juht on ettevõttes isikuks , kes peab endale selgeks mõtlema, kuhu tema poolt juhitav organisatsioon jõudma peab. Tuleviku konkurentsieeliste kindlustamine eeldab analüüsi ja tulevikuplaanide tegemist.
Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni tuvastamine , mõõtmine, kogumine ja analüüs mis peab tagama juhtimisotsuste langetamise. Juhtimisarvestus eeldab süsteemi loomist info kogumiseks, talletamiseks, süstematiseerimiseks ning kättesaadavaks muutmiseks.
Eesti ettevõtete üheks suhteliselt levinud probleemiks on andmete kogumis-, talletamis- ja analüüsisüsteemi puudulikkus. Andmete põhjal saab järeldusi teha ja langetada otsuseid siis, kui saab neid millegagi võrrelda. Saab võrrelda oma eelmiste perioodide või oma konkurentide või tuttavate või endast parematega. Sellisel juhul saab infot kasutades lisainformatsiooni selle kohta, kas tegemised on paremaks läinud, kas on langetanud õigeid otsuseid, kas on arenetud kiiremini kui konkurendid, kas midagi on võimalik teha paremini kui tehakse. Andmete juures on oluline vaadata suundumusi, teha järeldusi ja otsuseid tuleviku paremaks muutmiseks.
Nii finantsarvestus kui juhtimisarvestus tegelevad andmete kogumise, kajastamise ja edastamisega, kuid suunitlus on erinev. Finantsarvestuse puhul edastatakse infot välistarbijale, juhtimisarvestuse puhul on info saajateks ettevõtte sisetarbijad (otsustajad).
Finants - ja juhtimisarvestuse erinevused
tunnus
finantsarvestus
juhtimisarvestus
Eesmärk
varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja majandustegevuse tulemusi iseloomustava infoga
varustada ettevõtte sisetarbijaid olulise informatsiooniga otsuste vastuvõtmiseks
Infokasutajad
välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad
sisetarbijad
Läbiviimine
kohustuslik
vabatahtlik
Ajaline suunitlus
minevik
suunatud tulevikku
Reglementeeritus
reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega (raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid )
infotarbijate nõuded ja reglementeeritud ettevõtte sise-eeskirjadega
Täpsus
andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne
info saamise kiirus olulisem täpsusest. Info monetaarne ja naturaalühikutes
Objekt
ettevõte kui tervik
ettevõtte üksikud osad
Aruandlusperiood
kindlaksmääratud
vastavalt vajadusele
Sõltuvus teistest distsipliinidest
ei ole sõltuv teistest majanduse distsipliinidest nagu rahandus, statistika jne
sõltuv teistest distsipliinidest
Põhinõue infole
rangelt määratletav ja kontrollitav
olulisus, kontrollitavus on teisejärguline
Periood
majandusaasta
vastavalt vajadusele
Juhtimisarvestuse puhul ei ole kindlaks määratud arvestusprintsiipe, vaid iga ettevõte valib endale sobivad meetodid. Kokku tuleb leppida teatud põhimõtetes, näitajates, kriteeriumides, mille alusel otsuseid langetada. Seoses info suure hulgaga omandab järjest suurema tähtsuse selle süstematiseerimine ja erinevate oluliste näitajate esiletõstmine.
Oluline on saada kiiresti kokkuvõtteid ja analüüse strateegia formuleerimiseks, tegevuse planeerimiseks, otsuste täideviimise kindlustamiseks ja kontrolliks. Otsuste vastuvõtmiseks saadav informatsioon peab olema otsustajale arusaadav.
Juhtimisarvestus on seotud eelkõige järgmiste küsimuste lahendamisega:
1) kulude jaotamine ja kuluhälbed (erinevus eelarvest);
2) kulude käitumine tegevuse muutumisel;
3) eelarvete koostamine.
Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandusarvestuse liigid, mille peamiseks erinevuseks on kasutajaorientatsioon ja reglementeeritus. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot. Olemuselt on juhtimisarvestus laiahaardelisem.