1. Täisnimi: Jossif Vissarionovits Dzugasvili (Stalin) 2. Sünniaeg: Ametlike andmete järgi 21. detsembril (9. detsembril) 1879. Edvard Radzinski andmetel sündis 18. detsembril (6. detsembril) 1878 3. Sünnikoht: Gruusia, Gori 4. Vanemad: o Isa: Vissarion Dzugasvili (1850 - 1891?) o Ema: Jekaterina Georgijevna (1858 13. mai 1937) 5. Vennad: o Mikhail (1876 - 1876) o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige o 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis o 1922-1953 NLKP peasekretär o 1930-ndatel erinevad ametikohad (Rahvuste komissar ja Töö...
Aleksander Vardi (1901-1983) Elulugu Sündis Tartus Impressionistlik kunstnik Esimesed põgusad teadmised kunsti alal omandas ta Tartu Naisühingu joonistuskursustel 19191925 õppis Tartus Pallase kunstikoolis Konrad Mägi ning Ado Vabbe juures 19251929 täiendas end Pariisis 30.aastatel omandas Vardi looming impressionistliku ilme ja teda on ikka peetud selle suuna väljapaistvamaks ning ka stiilipuhtamaks impressionistiks eesti kunstis. Moodsa kunsti võimalused paelusid Vardit juba varastel Pallase-aastail Vardi varasem looming oli ateljees hävinud sõjapäevil Sotsialistliku realismi kõige karmimatel aastatel 1950-1956 oli Vardi välja heidetud Kunstnike Liidust ja halvima kartuses läinud Vanemuise teatrisse dekoratsioone maalima Hiljem sunnitud vaheaega jätkas Vardi impressionistina Tema käsitlus muutus romantiliseks ja koloriit sumedaks "Tütarlaps sirelites" on üks iseloomulikumaid teoseid sellest perioodist Teosest õhkab vastu nii rom...
Johann Voldemar Jansen (sünninimi Jaan Jansen). (1819-1890). Koostajad Laura Helena Soonvald ja Grete Mägi. JOHANN VOLDEMAR JANNSEN v J.V.Jannsen on Eesti ajaloos väga tähtis, ta on Eesti hümni sõnade autor ja tema pani eestlased tundma nagu päris eestlastena ("Häbenegem et me rumalad oleme, aga mitte et me eestlased oleme" - Jannsen). v Ta tegi ka Perno Postimehe ehk Näddalilehe. v Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Värdna vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. v Jannseni nimeks oli esijalgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannseni hüüdnimi oli Papa Jannsen. v Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. v Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit. HARIDUS v 1838. aastal 19 aastase poisina läksiki Jannsen tööle ...
Need olid lihtsad, aga armsad ja ilusad laulud. Koori ühtne ja puhas kõla sobis nendele lauludele. Mõned sissetulemised olid natuke ebatäpsed ja tempo kõikus natuke, aga polnud hullu. Mulle isiklikult väga meeldib Kreek. Peale seda pidas Perens väikese kava tutvustava loengu kuulajatele. See oleks võinud olemata olla. Kuna see oli akadeemiline kontsert, siis see rikkus meeleolu ja õhkkonna ära. Rahvas oskab ise ka kava lugeda ja kontserdil ei pea hakkama lugema heliloojate elugu ja nimetama, mis on polüfooniline teos ja mitte. Peale seda tulid kolm polüfoonilist teost. T. Tallis ,,Laudate Dominum", G. De Wert ,,Vox in Rama" ja P. De Monte ,,O suovitas et dulcedo". Viimane oli taas tsello saatel. Need olid kõige koledamad lood üldse kontserdil. Kõik kolm olid sama meeleoluga, igavad, pikad teosed. Oleks siis need olnud hästi esitatud. Ainuke asi oli ära lauldud noodid, aga see pole veel muusika
Kuidas on toimunud maailma tekke protsess jääb loodusteaduste kirjeldada. Uskumine, et Jumal on loonud maailma ja inimese, ei püüa kummutada universumi tekke kosmoloogilisi teooriaid ega vastandu evolutsiooniteooriale. Konkureerida võivad nad maailmavaadetena, kus üks pool näeb protsessi algpõhjusena Jumalat, teine mateeria omadustest tingitud põhjusi, mida me lihtsalt pole veel suutnud täielikult selgitada. Hinduismis, mis on maailma vanim järjepidev religioon. Maailma oomis elugu kajastatkse Veedades, see on suur hulk kirjandust alates aarjalaste sissetungist Indiasse kuni budismi tekkimiseni ( 1200 800 ekr.). Preestrid (brahmaanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid - ohvri-, palve- ja ülistuslaulud, loitsud. Hilisem hinduism peab vedasid pühakirjadeks. veda vid = tarkus 7 Kõige varasem teos on Rigveda (värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda käsitleb mütoloogiat, sisaldab 1028 hümni erinevatele jumalatele
Viimast suunda ühendab kõneallolevaga: kujutlusvõime domineerimine st luuakse uued maailmad, reeglid (nt Andrus Kivirähnu lühiproosa); üleloomulik maailm, ei kehti füüsikalise maailma seadused, pigem muinasjutuline, müütiline, maagiline, võib olla sürrealismile kalduv, fantaasiarikas; tekstid rajanevad sümbolitel, nt allegooria, unenäolisus, eksootiline element; idealistlik maailmavaade, romantilise hingeeluga tegelased; fakti ja väljamõeldise põimumine (nt Urmas Vadi elugu+fiktsioon). Sedamoodi kirjandus ei kujuta sotsiaalse probleemi asetusega maailma, vaid loob uusi, kujutlusvõimel baseeruvaid maailmaid. *Andrus Kivirähk. Ennekõike esindab seda suunda tema lühiproosa. Esindab ennekõike olevikku. „Pagari piparkook“ novellikogu ja 2012 ilmunud „Lood“. Lood algavad realistlikus laadis, loo arenedes asendub fantastilise kirjanduse loodidega. Nt realistlikud tegelased sattuvad täiesti uskumatutesse seiklustesse, sekkub mingi üleloomulik element